Blog
Blog

Võib-olla sai muuseumiharidus just pandeemiaga hoo sisse!

Euroopa Muuseumi Akadeemia avalikustas hiljuti aruande selle kohta, kuidas muuseumidel eelmisel aastal läks. 2020. aasta ei sarnanenud ühelegi eelnevale aastale Covid-19 pandeemia tõttu, mis on mõjutanud nii Euroopat kui tervet maailma juba aasta algusest saadik ning ei ole veel näidanud vaibumise märke ajaks, mil need read on 2021. aasta teisel kuul kirja pandud.

Originaalteksti on avaldanud flaami keeles kasutaja Henrik Zipsane.

 

EMA National Museum Reports 2020

 

Euroopa Muuseumi Akadeemia avalikustas hiljuti aruande selle kohta, kuidas muuseumidel eelmisel aastal läks. 2020. aasta ei sarnanenud ühelegi eelnevale aastale Covid-19 pandeemia tõttu, mis on mõjutanud nii Euroopat kui tervet maailma juba aasta algusest saadik ning ei ole veel näidanud vaibumise märke ajaks, mil need read on 2021. aasta teisel kuul kirja pandud. 

Olukord on jätnud selge jälje aruandele. Kolmandat korda esitab Euroopa Muuseumi Akadeemia ülevaadet olukorrast ja trendidest Euroopa muuseumimaastikel. Ülevaade koosneb aruannetest kolleegidelt üle Euroopa, kellelt on lihtsalt küsitud "mis toimub?" ja "kuidas teil läheb?". Erilise pandeemiast tingitud olukorra tõttu on Akadeemia esindajad küsinud spetsiaalselt aruande jaoks, milline on olnud pandeemia mõju muuseumidele nende riigis ning kuidas muuseumid, avalikkus ja võimuorganid on reageerinud. 

2020. aastat võib nimetada ettenägematute väljakutsete aastaks nii muuseumidele kui ühiskonna jaoks üldisemalt. Nii nagu üks meie kolleeg Küproselt selle sõnastas: "kõige halva ja kurbade olukordade kõrval, mida see pandeemia on põhjustanud, on muuseumid ja mitmed teised sektorid olnud sunnitud ümber mõtestama ja hindama oma strateegiad, tegevuskavad ja eesmärgid." Pandeemia tõttu olid muuseumid üle kogu Euroopa sunnitud kinni olema päevade, nädalate ja kuude kaupa ning see kordus kui saabus pandeemia teine laine. Paljudes riikides tähendas see, et töötajad saadeti pikemaks perioodiks koju või koondati ning seetõttu kaotasid muuseumid ka kompetentsi. 

Pandeemia mõju oli töötajate jaoks tõsine kogu Euroopas ja mõnel juhul jäid vabakutselised ilma oma lepingutest, osades riikides nagu näiteks Holland, Taani ja Rootsi oldi sunnitud töötajaid vallandama. Muuseumid proovisid julgustada inimesi muuseume külastama, tagades turvalise vahemaa külastajate vahel, alandades sissepääsutasusid ja kasutades ka teisi meetodeid, aga enamuse muuseumide jaoks näib see olevat kaotanud lahing. Osade muuseumide külastajate arv oli umbes pool tavapärasest suveperioodil, aga paljude muuseumide puhul langes külastajate arv 70-80%, mida saab suures plaanis põhjendada peaaegu totaalse turismi- ja reisikeeluga. Finantsilist poolt kõrvale jättes ei õnnestunud muuseumidel täita oma võtme-eesmärki: jõuda inimesteni ja pakkuda neile selliseid kogemusi, mida ainult muuseumid suudavad.

Aastakümneid on digitaliseerimine olnud muuseumide jaoks asi, mida on peamiselt kasutatud kollektsioonide registreerimise kaasajastamiseks, ehkki paljudes riikides on muidugi häid näiteid digitaalsete esitluste, haridusprogrammide ja näituste kohta.  Kui muuseumid suleti kogu Euroopas, sai digitaliseerimisest midagi enamat kui registreerimise tööriist. Aruannetest selgub, kui kiiresti pidid muuseumid strateegiat muutma, et kohaneda uue olukorraga. Digivahendid ja sotsiaalmeedia muutusid ühtäkki eriti olulisteks vahenditeks inimesteni jõudmiseks. Aruanded näitavad ka seda, et muuseumid kasutasid digivahendeid erinevateks tegevuseks. Välja on töötatud interaktiivsed õpikogemused, virtuaaltuurid ja mitmed teised lahendused ning neid on rakendatud pea kõikides riikides. Mitmes riigis stimuleerisid valitsused digitaalset arengut, sama tegi ka Euroopa Liit mitme programmi kaudu. Teistes riikides pühendusid valitsused või muuseumiorganisatsioonid 2020. aastal muuseumide digipädevuste alastele täiendusõppe programmidele. Mõnes riigis, näiteks Türgis, ei ole väiksemad eramuuseumid võimelised pakkuma midagi, sest nad olid juba enne vaesed ja neil puudusid väiksemadki ressursid juba enne pandeemiat. 

Lisaks pandeemia mõjutustele ja sellest tulenenud võimalustele on olnud mitmed märkimisväärsed poliitilised arengud Euroopa muuseumide tähtsuse osas. 2019. aastal nägime mõnes riigis algatusi muuseumide üle poliitilise kontrolli loomiseks, nagu seda mainiti Itaalia puhul. Sel aastal on meil aruandeid selle kohta, kuidas valitsused võivad vähendada professionaalide autoriteeti ja heaolu. Ungaris on muuseumitöötajatelt riigiteenistuja staatus ära võetud, mille tagajärjel on nende palgad vähenenud. Head uudised tulevad Põhja-Makedooniast, kus toimus kauaoodatud palgatõus. Sellistes riikides nagu Rootsi, on finantsvastutuse jaotumine valitsuse ja piirkondlike nõukogude vahel saanud palju kriitikat piirkondadelt, kes väidavad, et valitsus vähendab märkimisväärselt oma finantsosalust, et toetada vaid valitsuse poolt juhitud muuseume. Sellest hoolimata on mitmetes riikides, näiteks Austrias, Eestis, Belgias, Taanis, Norras ja Iirimaal, pakutud kriisiabi raskustes muuseumidele ja kultuurisektorile. Pandeemia andis võimaluse üle vaadata muuseumide sotsiaalse rolli Sloveenias. Migratsioon, globaliseerimine ja muuseumidele iseseisvuse andmine olid tähtsad aruteluteemad Belgias, Saksamaal ja UK-s. Brexit ja selle tagajärjed turismi- ja muuseumisektorile oli teine tähtis teema UK jaoks. 

Muuseumide tähtsus inimeste vaimsele heaolule ja pädevuse arengule ei ole varasemalt nii tugevalt esile tulnud kui nüüd pandeemia ajal. Nõudlust muuseumide taasavamise järele oli näha kogu aasta vältel kõigis riikides. Oli tagasihoidlikumaid katsetusi muuseumide avamiseks väikestele gruppidele nagu näiteks Montenegros, üleliigseid ohutusmeetmeid Hispaanias ja isegi nõudmisi rahvuslikus televisioonis Prantsusmaal muuseumide taasavamiseks esimesel võimalusel. Muuseumide sulgemisega tekitatud kahju peeti mõnes mõttes hullemaks kui ettevaatliku avamise riske. Muuseumide tähtsuse sümboliks võib pidada seda, et Sloveenias valiti muuseumide taasavamiseks iseseisvuspäev.

See on võib olla kõige huvitavam uute arengute trend muuseumidele tingituna pandeemiast: muuseumid on olulised inimeste heaolule, just nagu on konstantne vajadus luua, lammutada ja uuesti luua - kust me tulime, kes me oleme ning kuhu me läheme. Muljetavaldav digitaalne läbimurre muuseumides aastal 2020 on nüüdsest oluline osa muuseumide töös. Võrreldes tavapärase tööga, mida muuseumid inimesteni jõudmiseks teevad, on digitaalsed võimalused ja eriti elav digitaalne suhtlus globaliseerunud muuseumile sama tähtis. Kui muuseumid seda tõsiselt võtavad, on nad ka erinevate hariduskeskkondade jaoks atraktiivsemad.

Täieliku aruande saab alla laadida siit: 

http://europeanmuseumacademy.eu/how-were-museums-in-europe-doing-in-202…

 

Login (20)

Kommentaarid

Covid-19 pandēmijas ietvaros radītā situācija iezīmē būtisku nospiedumu, jo muzeji bija spiesti pārdomāt un pārvērtēt stratēģijas, mērķus un savu politiku, kā arī izdomāt, kā sasniegt un piesaistīt savus apmeklētājus.

Man, kā mākslas pedagogam, kuram ir regulāra pieredze ar muzeju apmeklēšanu klātienē kopā ar audzēkņiem, radošu darbošanos muzejos uz vietas,  Covid-19 pandēmija lika pārdomāt un pamainīt ierasto mācīšanās formu un improvizēt ar kaut ko jaunu, izmantot interaktīvas metodes, kuras ieinteresē jauniešus un ir laba alternatīva ikdienas vizuālās mākslas stundai. Tehnoloģiskās iespējas integrēt mācību procesā tālmācības elementus un tehnoloģiju sniegto priekšrocību izmantošana var nodrošināt pieeju interesantam, interaktīvam un kvalitatīvam mācību saturam virtuālajā vidē. Līdz ar to,  pati apmeklēju daudzas virtuālās muzejs tūres, izvēlējos saprotamākās, loģiskākās, kuras uzdevumos liku apmeklēt arī saviem skolēniem kopā ar kādu izstrādātu uzdevumu. Līdz ar to skolēns iepazina dažādas valstis, dažādus muzejus, salīdzināja tos, salīdzināja esošās mākslas darbu kolekcijas. Rezultātā taisīja brīvās attēlošanas kopijas, ieliekot sevi un iejūtoties kādā senā tēlā, piemeklējot aksesuārus, drapērijas, instrumentus, tā laika apģērbu, līdz ar to izzinot, kad glezna tapusi un kurā vietā, kādā stilā toreiz cilvēki ģērbās. Pielāgojoties jaunajiem pandēmijas apstākļiem, man ir prieks, ka digitalizācija pēkšņi kļuva par kaut ko daudz vairāk nekā tikai instrumentu dažādām reģistrācijām muzejos,  attīstījās- interaktīvā mācību pieredze, virtuālās tūres un citi risinājumi tika izveidoti.

Login (0)

Pandēmija ir padarījusi muzeju apmeklējumus pieejamākus. Jo, pateicoties piespiedu digitalizācijai, muzejus ir iespējams apmeklēt atrodoties savās mājās. Tas dod iespēju apmeklēt ne vien muzejus savā valstī, bet arī dažādus populārus muzejus citās valstīs, netērējot naudu un laiku, kas līdz šim ir bijis nepieciešams, lai nokļūtu līdz tiem. Protams digitālā tūre nav tas pats, kas apmeklēt muzeju klātienē, bet šis ir veids, kā muzeja apmeklējumam ieinteresēt jauniešus.
Login (1)

Atbalstu, ka muzeji ir pieejami virtuālajā vidē, šobrīd pateicoties pandēmijas radītajai situācijai. Protams šādam izaicinājumam nepieciešams papildus finansējums, kas nav tik viegli iegūstams patreiz. Jau kādu laiku bija sajūta, ka muzejus apmeklē tikai neliela daļa sabiedrības (gan jau, ka tā ir), protams to nevarētu teikt par Luvru, Ermitāžu, Vatikāna muzeju u.c. pēc to apmeklētāju garajām rindām. Kopš muzeji pielāgojušies pandēmijas radītajai situācijai, tie kļuvuši pieejamāki lielākai daļai sabiedrības. Tāpat, šāds virtuāls muzeja apmeklējums kļūst par interaktīvu mācību pieredzi neformālās izglītības vidē. Muzejs ir būtisks sabiedrības labklājībai. Jo izglītotāka sabiedrība, jo augstāks labklājības līmenis. Muzejs virtuālajā vidē var kļūt par lielisku piedzīvojumu un vizuālu papildinājumu ierastās mācību stundās.
Login (1)

educatia muzeala este o provocare careia muzeele i/au facut fata cu bine indiferenat daca vorbim de pandemie sau nu. sunt muzee care au reusit sa isi dezvolate site-uri extrem de interesante cu resurse educative atractive, disponibile pentru toti cei interesati. programe adaptate pentru copii sau pentru adulti sunt disponibile de ani buni. nu pandemia ne/a invatat ce inseamna educatia muzeala, pandemia ne/a indreptat atentia si spre alte domenii, spre o gura de aer proaspat. se revine de fapt la etimologia cuvintului muzeu, mouseion, templu al creatiei si studiului digitalizarea colectiilor este un lucru minunat, dar conteaza foarte mult cat din colectii punem la dispozitia publicului. sunt obiecte de patrimoniu de interes pentru cercetatori, altele sunt in stare de conservare precara, nu toate pot fi facute public. si pana la urma cultura costa. nu trebuie educat publicul in spiritul gratuitatilor
Login (0)

Apsveicami,ka muzeji spēj pielāgoties šai pandēmijai. Zinu daudz jauniešus, kuri Latvijā dzīvodami ir apmeklējuši Luvras muzeju Parīzē un apceļojuši daudz vairāk nekā pirms šīs pandēmijas, izmantodami tieši virtuālās tūres. Ceru, ka muzeji turpinās savu attīstību neformālajā vidē, tādējādi piesaistot daudz vairāk jauniešu.
Login (1)

Soovid keelt vahetada?

See dokument on saadaval ka teistes keeltes. Palun vali keel.
Switch Language

Want to write a blog post ?

Don't hesitate to do so! Click the link below and start posting a new article!

Viimased arutelud

EPALE 2021 fookusteemad. Alustame!

Kutsume sind rikastama eelseisvat aastat oma panuse ja ekspertiisiga! Alustuseks võta osa veebiarutelust, mis toimub teisipäeval, 9. märtsil kell 10-16 (CET). Kirjalik arutelu toimub otseülekandena ja juhatab sisse 2021. aasta fookusteemad. Arutelu juhivad EPALE toimkonna nimel Gina Ebner ja  Aleksandra Kozyra EAEA-st.

Veel

EPALE kogukond: Jagage oma edukaid täiskasvanuhariduse projekte töökohal õppimise kohta.

Töökohal õppimise temaatilise fookuse osana tahame kuulda teie – EPALE kogukonna – arvamusi kõigi edukate projektide, algatuste ja programmide kohta.

Veel