Blog
Blog

Viis suurimat viga, mida koolitaja peab vältima

Väikeseid viperusi võib koolitustel ikka ette tulla. Kes teeb, sellel juhtub! Pädev koolitaja pöörab aga tähelepanu koolituse kvaliteedile.

koolitus.

Foto: Product SchoolPexels

Väikeseid viperusi võib koolitustel ikka ette tulla. Kes teeb, sellel juhtub! Pädev koolitaja pöörab aga tähelepanu koolituse kvaliteedile ja oskab teadlikult vältida viit suurt viga. Mis need viis viga on?

1. Koolitaja fookus on iseenesel ja seetõttu ei pane ta koolitusel osalejaid tähele.

Tõesti, algaja koolitaja võib tunda ennast ebakindlalt ja seetõttu muretseda, kuidas koolitust läbi viia. Nii ei pruugigi tal jätkuda tähelepanu koolitusel osalejate jaoks, ta on liiga palju hõivatud enda ja oma etteastega. Teiseks variandiks on, et koolitaja on lummatud endast ja ei väärtusta koolitusel osalejaid. Koolitaja on nartsissistlik isiksus või tema enesehinnang on paisunud põhjendamatult kõrgeks. Mõlema variandi puhul tuleb esile koolitaja isiksuslik ja erialane ebaküpsus ning koolitaja võimetus suhestuda koolitusel osalejatega. See on üks suuremaid vigu, mida koolitaja võib teha. Koolitaja ei vii koolitust läbi selleks, et ennast eksponeerida või endaga tegeleda, vaid selleks, et koolitusel osalejaid arendada.

Selle vea vältimiseks peab koolitaja teadlikult suhestuma koolitusel osalejatega. See eeldab koolitajalt head tahet ennast erialaselt arendada ja oma läbiviidud koolitusi analüüsida. Nii kasvab koolitaja sisemine küpsus.

 

2. Koolitaja arvates peaks koolitusel osalejad teemat paremini valdama ja oma mõtteid selgemini väljendama.

Selleks inimene koolitusele tulnud ongi, et midagi uut õppida. Iga täiskasvanud inimese õppimisvõimekus on erinev ja koolitaja ei saa eeldada, et osaleja suudab kiirelt antud teemat omandada või ladusalt oma mõtteid väljendada. Koolitusel osalejad on erineva taustaga ja erineva motiveeritusega.

Selle vea vältimiseks peab koolitaja olema kannatlik ja paindlik. Tuleb lähtuda inimeste suutlikkusest ja kasutada neid õpetamise võtteid, mis teevad õppimise koolitusel osalejatele huvitavaks.

 

3. Koolitaja arvab teadvat, kuidas koolitusel osalejad ennast tunnevad, kuna on ise ka koolitusel osaleja olnud.

Senikaua kui me pole selgeltnägijad, ei pruugi me teada, kuidas teised inimesed ennast mingis olukorras tunnevad. Kui koolitajal on illusioon, et ta teab, mida inimesed mõtlevad ja tunnevad, siis võib tal tekkida moonutatud arusaamine koolitusel osalejatest. Iga koolitusel osaleja ja iga koolitusgrupp on erinev. Näiteks ühe teema või harjutuse kohta on koolitusel osalejatel erinevad arvamused ja oluline on osalejate arvamusi kuulda.

Selle vea vältimiseks peab koolitaja iga koolitusel osalejat ja iga koolitusgruppi vaatama avatud pilguga. Koolitajal pole põhjust midagi ennatlikult eeldada. Kui on soov teada, kuidas koolitusel osalejad ennast tunnevad, siis saab alati nende käest küsida. Läbi avatud suhtlemise ja asjakohaste küsimuste esitamise säilib hea kontakt koolitusel osalejatega.

 

4. Koolitaja on osalejate suhtes hinnanguline.

Kui koolitajal ei ole hea kontakt iseendaga ja tal puudub sisemine tasakaal, siis on kerge muutuda hinnanguliseks. See on üks sisemise tasakaalutuse väljendus. Hinnangute andmine väljendab seda, et inimene võrdleb sisemiselt ennast teistega ja peab ennast teistest paremaks. Koolitusel osalejad tunnevad seda ja see ei loo positiivset mikrokliimat. Hinnangute andmine võib osalejate tundeid solvata. Hinnangul ja tunnustamisel on õhkõrn vahe.

Selle vea vältimiseks peab koolitaja enesehinnang olema adekvaatne. Samuti on oluline, et koolitaja mõtestaks lahti oma töise rolli ja hoiakud koolitusel osalejate suhtes. Koolitus ongi see koht, kuhu täiskasvanud õppijad on tulnud ennast täiendama ning professionaalne koolitaja tunnustab ja innustab neid. Koolitaja peab õppima andma asjalikku tagasisidet, millest koolitusel osalejatel on kasu.

 

5. Koolitaja ei võta piisavalt aega konkreetse koolituse ettevalmistamiseks.

Ilma ettevalmistuseta koolitust läbi viies saab küll hakkama, kuid selle all kannatab koolituse kvaliteet. Kui konkreetne koolitus ei ole ette valmistatud vaid koolitaja räägib, mida sellest teemast üldiselt teab, siis mõjub see ebaprofessionaalselt.

Selle vea vältimiseks peab koolitaja väärtustama oma tööd ja koolitustel osalejaid. Kõike, mida inimene väärtustab, selle jaoks leiab ta aega ja võimalusi. Koolituste ettevalmistamine on töise distsipliini ja huvi küsimus. Kui koolitajat ennast huvitavad koolituse teemad ja koolituse läbiviimine, siis ta hea meelega valmistab koolitust ette. Kui aga koolitajal ei ole huvi koolitust ette valmistada ega läbi viia, siis ta saab enda käest küsida ühe olulise küsimuse – kas ta on õige inimene õiges kohas?

Selleks, et olla kompetentne koolitaja, on hea tegeleda enesearenguga. Peale koolitusi on kasulik ennast analüüsida ja jälgida, et ei tehtaks olulisi vigu. Koolituse tagasisidelehtedest võib saada kasulikke ideid, kuidas olla pädevam koolitaja. Kasuks tuleb ka supervisioon, sest koos teise inimesega on kergem oma koolitusi kõrvalt vaadata ja analüüsida. Teadlikult ennast arendades on kerge vältida suuri vigu ja olla professionaalne koolitaja.


 

Anneli Salk on psühholoog ja täiskasvanute koolitaja

Login (1)

Want to write a blog post ?

Don't hesitate to do so! Click the link below and start posting a new article!

Viimased arutelud

EPALE 2021 fookusteemad. Alustame!

Kutsume sind rikastama eelseisvat aastat oma panuse ja ekspertiisiga! Alustuseks võta osa veebiarutelust, mis toimub teisipäeval, 9. märtsil kell 10-16 (CET). Kirjalik arutelu toimub otseülekandena ja juhatab sisse 2021. aasta fookusteemad. Arutelu juhivad EPALE toimkonna nimel Gina Ebner ja  Aleksandra Kozyra EAEA-st.

Veel

EPALE kogukond: Jagage oma edukaid täiskasvanuhariduse projekte töökohal õppimise kohta.

Töökohal õppimise temaatilise fookuse osana tahame kuulda teie – EPALE kogukonna – arvamusi kõigi edukate projektide, algatuste ja programmide kohta.

Veel