Blog
Blog

VII koolitajate mittekonverentsi kokkuvõte

18. mail toimus Tallinnas VII koolitajate mittekonverents „Andragoogika praktikas“. Ürituselt jäi kõlama sildade metafoor. Sillad ühendavad ja seovad.

Mittekonverents.

Foto: Regina Marcenkiene, reginamart.com

18. mail toimus Tallinnas VII koolitajate mittekonverents „Andragoogika praktikas“. Võibolla tundub sõna mittekonverents kummaline? Georgi Skorobogatov vastas vestlusjuhi küsimusele nii, et mittekonverents pakub vaba suhtlusõhkkonda ja mõtteviisi. Kõik mittekonverentsil kajastatud teemad olid välja pakkunud meie täiskasvanukoolitajate kogukonna liikmed, kes viisid ise läbi ka töötube. Täiskasvanute koolitajate üritusel lõi otse-eetris kaasa umbes 200 inimest, Postimehe haridusportaali, ETKA Andrase Facebooki ja EPALE YouTube kanali vahendusel vaatas pealt veel tuhatkond inimest. Ettekannetega esinesid Malta Ülikooli, Stockholmi Ülikooli, Tallinna Ülikooli, täienduskoolitusasutuste, kutsekoolide ja gümnaasiumide andragoogika tippspetsialistid. Lõunapausi ajal said osalejad oma heaolu eest hoolitseda ja teha kaasa Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikumi filmitud harjutusi 

Rahvusvahelised ettekanded

Tallinna ülikooli lektor Katrin Karu tutvustas oma doktoritööd teemal „Üliõpilaste arusaamad õppimisest ülikoolis: andragoogiline vaade“. Ettekandest jäi kõlama õppe ja õppimise reflekteerimise tähtsus. Täiskasvanuõppes on praegu eri põlvkondade inimesed ning nende potentsiaal ja kogemused on tihti alakasutatud ja neid kaasatakse vähe. Õppejõud ja koolitaja peaks olema rühma sees, mitte rühma ees. Professionaalse identiteedi ja erialakogukonna kujunemine algab juba õpingute ajal. Katrin Karu tõi välja ka üliõpilaste arusaamad õppimise, sotsiaalsuse ja enesejuhtimise teemadel.

Malta Ülikooli professor Carmel Borg esitas ettekande teemal „Transformatiivne täiskasvanuõpe sotsiaalse kaasatuse jaoks: põhimõtted ja tavad“. Õppimine tekitab sügava muutuse mõjutades niiviisi ka ühiskonda. Kergesti kättesaadav ja ligipääsetav täiskasvanuõpe vähendab sotsiaalset ebaõiglust. Carmel Borg pööras koolitajate tähelepanu sellele, et õppesse jõuab ka väga vähese õpikogemusega inimesi ja iga õppija juurde tuleb minna eelarvamusteta.

Stockholmi Ülikooli emeriitprofessor Agniezska Bron tegi ettekande teemal „Hõljumise teooria ja selle mõju täiskasvanute õppimisele“. Hõljumine tähendab seisundit, kus õppija on veidi killustunud, end kaotanud, ebakindel ja ees on teadmatus. Ta peab end ankurdama ehk kinnitama. Õppija on nagu puu, mis peab samuti keskkonnamõjudele vastu pidama, olukordadega kohanema ja olema tugevasti juurtega kinni ehk ankurdatud. Agniezska Bron uurib, kuidas saavutada täiskasvanute õppimise ja hariduse kaudu õiglust ning kuidas päästa meie planeeti ja inimesi.  

Kümme praktilist töötuba

  • Chanet Siret Simonen ja Marju Eeriku käsitlesid töötoas ennastjuhtivat mõtteviisi coachingu kaudu ja osalejad said teha mõjusaid selgust loovaid mõtteharjutusi. Selleks, et end juhtida, peame teadma, mida päriselt tahame.
  • Aule Kink, Ingrid Vetka ja Kaido Vestberg arutlesid õppimisest sildade metafoori kaudu. Sild võib viia ühelt õppeastmelt teisele ja luua seoseid eelteadmiste vahel.
  • Siirius Sikka, Margit Düüna ja Aksel Lõbu rääkisid sellest, et igal koolitusel on võimalik arendada võtmepädevusi – selleks tuleb olla loov ja rõõmsameelne. Siirius, Margit ja Helen Johanson arutlesid hindamisest vabahariduses.
  • Külli Meier, Margit Raid ja Helena Kibar juhendasid töötuba teemal „Andragoog kui arengu- ja tandempartner“. Loodi selgus tandem tähenduse kohta ning arutleti, kuidas kujundada ja juurutada organisatsioonis andragoogika põhimõtteid.  
  • Riina Kütt ja Kirsti Sinivee rääkisid töötoas Malcolm Knowlesi teooriast ja eri sihtrühmadest täiskasvanuhariduses. Õppijat ja arenguvajadusi mõjutab keskkond. Eestis on haridusest väljalangevus suur ja see põhjustab hariduslikku kihistumist. Meil on umbes 90 000 põhiharidusega inimest. Täiskasvanuhariduse pakkujad lähtuvad Knowlesi teooriast ja heal järjel nagunii õppes osalevatest aktiivsetest inimestest. Eelneva negatiivse õpikogemusega inimestele on tarvis sügavamat ja teraapilist lähenemist ning õppekavade koostamisel tuleb nende eripäradega arvestada.
  • Marko Lepik ja Anneli Salk arutlesid teadveloleku ehk mindfulnessi ning õppija ja koolitaja enesejuhtimise ja rahulolutunde teemadel.
  • Mindfulness-oleku eelistest rääkisid ka Petri Pennanen ja Piret Maiberg-Nõu ning tehti ka ärksameelsust treenivaid harjutusi. 
  • Lyosha Razin ja Jelena Lohmatova arutlesid mängustamise (gamification) rakendamise võimalustest ja mängulise õppe lisaväärtustest.
  • Praegu õpib inimene ja loob niiviisi sildu 40-45 aastat. Cynne Põldäär, Kelly Saatmann ja Kadi Kass rääkisid andragoogide tähtsusest professionaalses kogukonnas ja sildade loomisest eri rühmituste vahel.

Kõikide ettekannete ja töötubade tutvustustega saab lähemalt tutvuda ka ürituse registreerimiselehel. Kõikide töötubade põhjalikud kokkuvõtted koos videosalvestustega avaldame lähinädalatel eraldi postitustena EPALE lehel. 

Värske eestikeelne andragoogikaõpik

Mittekonverentsil oli vestlusring raamatu „Andragoogika. Raamat täiskasvanute õppimisest ja õpetamisest“ autorite emeriitprofessor Talvi MärjaLarissa Jõgi ja Merle Lõhmusega. Larissa Jõgi märkis mittekonverentsi avasõnades, et Eestis on heal tasemel nüüdseks pika traditsiooniga andragoogikaõpe ning eriala vilistlased on tõeline varandus ja väärtuslik kogukond. Ka Talvi Märja tänas nimelt andragoogika üliõpilasi, tänu kellele sai hea materjal taas kaante vahele.

Mittekonverentsi videosalvestus

Videosalvestuse kava:

  • 10' - Avamine
  • 30' - Kuidas mõistavad täiskasvanud õppijad õppimist, õpetamist ning iseennast õppijana? Katrin Karu, Ph.D. Tallinna Ülikool
  • 30' - Transformatiivne täiskasvanuõpe sotsiaalse kaasatuse jaoks: põhimõtted ja tavad Prof. Carmel Borg, Ph.D.(Tor.),F.R.S.A. Malta Ülikool
  • 45' - Töötuba 1. Ennastjuhtiva mõtteviisi toetamine coachingu kaudu. Chanet Siret Simonen ja Marju Eeriku
  • 45' - Töötuba 2. Andragoogilised sillad. Aule Kink, Ingrid Vetka ja Kaido Vestberg
  • 30' - Hõljumise teooria ja selle mõju täiskasvanute õppimisele. Prof. Em. Agnieszka Bron, Ph.D. Stockholmi Ülikool
  • 45' - Töötuba 6. Erinevad täiskasvanute sihtrühmad – kellele neist läheneda andragoogiliselt? Riina Kütt ja Kirsti Sinivee
  • 45' - Töötuba 7. Kuidas arendada täiskasvanud õppijate võtmepädevusi igal koolitusel? Siirius Sikka, Margit Düüna ja Aksel Lõbu
  • 30' - Kohtumine "Andragoogika. Raamat täiskasvanute õppimisest ja õpetamisest" autoritega. Prof. Em. Talvi Märja, Larissa Jõgi, Ph.D., Merle Lõhmus.

 


Kaire Viil  on EPALE saadk, 7. taseme täiskasvanute koolitaja, juhtimiscoach ja Eesti Energia arengupartner.

Login (0)

Want to write a blog post ?

Don't hesitate to do so! Click the link below and start posting a new article!

Viimased arutelud

EPALE 2021 fookusteemad. Alustame!

Kutsume sind rikastama eelseisvat aastat oma panuse ja ekspertiisiga! Alustuseks võta osa veebiarutelust, mis toimub teisipäeval, 9. märtsil kell 10-16 (CET). Kirjalik arutelu toimub otseülekandena ja juhatab sisse 2021. aasta fookusteemad. Arutelu juhivad EPALE toimkonna nimel Gina Ebner ja  Aleksandra Kozyra EAEA-st.

Veel

EPALE kogukond: Jagage oma edukaid täiskasvanuhariduse projekte töökohal õppimise kohta.

Töökohal õppimise temaatilise fookuse osana tahame kuulda teie – EPALE kogukonna – arvamusi kõigi edukate projektide, algatuste ja programmide kohta.

Veel