chevron-down chevron-left chevron-right chevron-up home circle comment double-caret-left double-caret-right like like2 twitter epale-arrow-up text-bubble cloud stop caret-down caret-up caret-left caret-right file-text

EPALE - Euroopa täiskasvanuhariduse veebikeskkond

Ajaveeb

Videokõne teel keeleõpe pakub individuaalset lähenemist turvalises keskkonnas

29/04/2020
looja Gerda Urva
Keel: ET

Liivi Laurent-Calluaud kaitses 2019. aastal oma magistritöö, milles uuris täiskasvanud õppija õpikogemust videokõne teel toimuvast individuaalsest keeleõppest ning jõudis järeldusele, et sellel, toona “veel vähelevinud võimalusel on potentsiaal pakkuda õppijale personaalsemat lähenemist, turvalist ja hinnangutevaba keskkonda ning intensiivset õpet tema jaoks oluliste teadmiste ja oskuste omandamiseks”.

Photo by Mika Baumeister on Unsplash

Liivi Laurent-Calluaud’ magistritööst selgub, et videokõne teel toimuval individuaalsel keeleõppel on traditsioonilise klassiõppe ees mitmeid eeliseid. Videokõne teel individuaalselt õpetades saab õpetaja arvestada õppija seniste teadmiste ja kogemustega, keskenduda põhjalikumalt arendamist vajavatele aspektidele ning käsitleda süvitsi õppijat personaalselt huvitavaid teemasid. Õppijal on võimalus olla ennastjuhtiv ja omandada intensiivselt  just endale vajalikke teadmisi ja oskusi reaaleluliste olukordade ja probleemide lahendamiseks ning suunata õpet enda isiklikust eesmärgist lähtuvalt.

Just õppija enese püstitatud eesmärgid ja teadlik õppetegevuse juhtimine on Malcolm Knowles’i täiskasvanute õppimise põhimõtete kohaselt üks tulemuste saavutamise ja  õpimotivatsiooni säilitamise olulised eeldused. Samuti on täiskasvanud Knowles’i kohaselt rohkem motiveeritud õppima nende töö või isikliku eluga otseselt seotud teemadel ning varasemate kogemuste kaasamisel õppetegevusse.

Eriolukord on ajutine, kuid digiõpe jääv

Digiõppe laialdased võimalused tõusid päevakorda eriolukorra kehtestamisega, kui kontakttundide katkemine pani enamiku täiskasvanute koolitajatest olukorda, kus koolituste jätkamiseks oli kiiresti vaja oma digipädevust arendada ja leida toimiv viis õppe videokõne teel korraldamiseks. Esimestest pisut kohmakatest e-koolitustest sai kiiresti toimiv osa tööelust ning nii mitmedki õppijad ja koolitajad kogesid, et füüsilise distantsi tõttu ei pea õppimine ilmtingimata  katkema. Tõestust leidis idee, et tänapäevased infotehnoloogilised lahendused võimaldavad koolitajatel ja õpetajatel oma teenuseid ka edaspidi üha laiemale publikule pakkuda ning muuta need kättesaadavaks ka neile, kellel ajaliste piirangute, pika vahemaa või raskendatud liikumise tõttu nende kasutamine keeruline oleks. 

Tänasel päeval õpetajate koolitamise ja gümnaasiumiõpilaste õpetamisega tegelev Liivi Laurent nägi videokõne teel koolituse pakkumises suurt potentsiaali juba varem: “Vajadus täiskasvanutele pakkuda neile sobilikus formaadis tundi on püsiv, kuid inimesed on aina liikuvamad nii oma töö kui ka eraeluliste kohustuste tõttu. Videokõne vahendusel keeletunni läbiviimiseks on vaja vaid telefoni või kõnefunktsiooniga arvuti olemasolu. Videokõne eelis on ka see, et tund võib alata minuti täpsusega siis, kui õppijal on aega, ilma füüsiliselt õppekohta liikumata.” 

Väljakutsena koolitajale toob ta välja kohustuse olla paindlik õppe sisu ja vormi osas ning võtta arvesse, et videotund oma vahetuse, intensiivsuse, personaalsusega on ülesehituselt natuke teistsugune kui klassikaline kontakttund. Põhjalikult tuleb läbi mõelda, mida on oluline edasi anda ja millisel viisil. “Tänane olukord on suur võimalus oma koolitusmaterjalid ümber hinnata ja ringi teha,” soovitab Liivi Laurent.

Tähelepanu tuleb pöörata ka sellele, et virtuaalne õpiruum oleks toetav ja usalduslik keskkond. “Selles on oluline roll õpetaja olekul, inimlikkusel ja kontaktil ning reaktsioonidel, toetades õppijat läbi õpiprotsessi”, selgitab Liivi Laurent. 

--

Gerda Urva on töötanud Inchcape Motors Estonia kliendisuhete ja kvaliteedijuhina ning hetkel arendab ta Politsei- ja Piirivalveameti erinevate tasemete juhtide ning koolitajate arenguprogramme. Ta on ka Pärnu Raamatupidamiskonverentsi ja Finantskonverentsi programmijuht ja Raamatupidamise Praktiku enesearenguartiklite autor. Kõrghariduse omandas finantsjuhtimise ja majandusarvestuse erialal, on lõpetanud Transpersonaalse psühholoogia ja hüpnoteraapia erakooli ning õpib hetkel magistriõppes andragoogikat. Tema missiooniks on olla inspireerija, motiveerija, empaatiline kaasteeline ja toetada inimesi nende kõrgema potentsiaali poole püüdlemise teekonnal.

*Artikli aluseks oleva magistritöö täistekst on kättesaadav Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu e-teadusraamatukogus ETERA ja EPALEs. Liivi Laurent-Calluaud magistritöö „Täiskasvanud õppija õpikogemus videokõne teel keeleõppest“.

*Artikkel valmis Tallinna Ülikooli andragoogika magistriõpingute I aasta õppeaine „Andragoogi kommunikatsioonioskused“ raames Halliki Põlda, PhD juhendamisel

Share on Facebook Share on Twitter Epale SoundCloud Share on LinkedIn Share on email
  • Kasutaja Kaire Viil pilt
    Aitäh kogemuse jagamise eest. Näen oma keelekursusel, et videoõpe sobib umbes pooltele täiskasvanud kursuslastele suurepäraselt. Nende edasijõudmine ning areng on tunduvalt kiirem kui päris auditooriumis.  See rõõmustab ning innustab veebiõppe metoodikat juurde õppima.
  • Kasutaja Georgi SKOROBOGATOV pilt
    Kaire, kirjutad, et selline õpe sobib pooltele. Aga mis täpselt takistab teisi õppijaid? Kuidas neid selles toetad?