chevron-down chevron-left chevron-right chevron-up home circle comment double-caret-left double-caret-right like like2 twitter epale-arrow-up text-bubble cloud stop caret-down caret-up caret-left caret-right file-text

EPALE

Euroopa täiskasvanuhariduse veebikeskkond

 
 

Ajaveeb

Venekeelsete koolitajate kogukond: kaasatus või kasutu(s)?

22/01/2020
looja Jelena Lohmatova
Keel: ET

V koolitajate mittekonverentsil oli palju arutelusid, kus tõstatati erinevaid täiskasvanute hariduse probleeme. Esimest korda korraldati kaks venekeelset arutelu ja see on kindlasti märkamisväärne. 

Just venekeelsed täiskasvanute koolitajad on kõige suurem muukeelne osa Eesti koolitajate kogukonnas. Päeva jooksul kokku üle 30 osaleja töötas gruppides ja arutles järgmiste küsimuste üle: 

  • Mis on venekeelsete koolitajate kogukonna kaasatuse hetkeseis? 
  • Millised on nõrkused? 
  • Millest tuleb vabaneda? 
  • Kuidas olukorda parendada? 
  • Mida oleks vaja saavutada? 

Koos tulime järeldusele, et kahjuks pole me hetkel veel tõeline kogukond: venekeelsete koolitajate osalemine haridussündmustes riiklikul tasandil on väga passiivne, siiamaani valitseb konkurents (mitte koostöö). Hirm midagi valesti teha, mitte aru saada, kaotada töö on väga tõsine. Selleks et areneda, saavutada paremaid tulemusi, olla koolitajatena kõrgel tasemel, peame olema avatud üksteisele ja muudatustele, peame looma koostöövõrgustiku, jagama parimaid praktikaid, toetama üksteise arengut. Ainult omavahelise koostöö abil ja eestikeelsete koolitajate kogukonnaga suheldes saame pakkuda terviklikku ja süsteemset tuge meie õppijatele.

Arutelu jooksul käsitlesime ka valusat teemat: mis juhtub, kui toimub venekeelsete koolitajate eraldumine, passiivsuse suurenemine, koolitajate vajaduste ja võimaluste ignoreerimine ning kasutu(s) meie riigi tasemel? Sellega kaasneb: 

- Isoleeritus

- Kaks erinevat inforuumi 

- Stereotüüpide ja eelarvamuste kujunemine

- Piirangud ja takistused tööturul

- Suure arvu madalama haridustasemega inimeste marginaliseerimine 

- Arusaamatuste suurenemine

Ja seda loetelu saab jätkata. 

Aga mida toob kaasatus?

+ Ühine inforuum

+ Arusaam, et keel on vahend, mitte eesmärk ega põhisisu

+ Partnerlus 

+ Võrdsed võimalused

+ Koostöö 

+ Kultuuriline dialoog

+ Venekeelne täiskasvanute koolitaja on sild riigi ja venekeelse õppija vahel

+ Väärtuslik tugi madalama haridustasemega täiskasvanud õppija jaoks.

Venekeelsed koolitajad oskavad töötada Eesti venekeelse elanikega, õpetada ümber suurtest tootmisettevõtetest koondatuid, tuua vajaliku info nendeni, kes elavad teises inforuumis, oskus töötada slaavi verd inimestega – näiteks nende sees on ka palju uusi sisserändajaid Ukrainast. Me teeme meie täiskasvanute haridusmaastiku rikkamaks ja mitmekesisemaks. Ja selle jaoks oleme valmis ka muutuma, me õpime ja siiralt soovime tuua kasu meie õppijatele ja meie riigile. 

Mõned sammud venekeelsete koolitajate paremaks kaasamiseks kogukonda:

  • On vaja vabaneda stereotüüpidest, segregatsioonist, killustatusest ja passiivsusest.
  • Vajalik on võrgustik või kogukond, kus toimuvad arutelud; mis pakub tuge ja avardab inforuumi ning koostöövõimalusi.
  • On väga vaja spetsialisti, kes töötaks venekeelsete täiskasvanute koolitajatega ning soodustaks infovahetust, et õige info oleks kättesaadav; tegeleks koostöö korraldamisega tööandjate, Töötukassa, Kutsekoja jt institutsioonidega.
  • Meie enda vastutus - aktiivsus ja avatus, aus tagasiside.
  • Samuti oleks vaja koostööd/infovahetust ülikoolidega, et arendada täiskasvanute haridust ja saada õppematerjale, metoodikat jne.
  • Vaja on kindlustunnet, et venekeelsete täiskasvanute haridus on väärtus.

Kokkuvõtteks võib öelda, et igaüks meist Eestis iga päev ise otsustab, millise tee (kaasatus või kasutu(s)) ehitamisesse ta panustab ning meie ühiskonna heaolu homme sõltub kindlasti otseselt ka meie kaasatuse tasemest täna.

--

Jelena Lohmatova on täiskasvanute koolitaja (tase 7), Eesti Täiskasvanute Koolitajate Assotsiatsiooni ANDRAS juhatuse liige, EPALE saadik, Ida-Virumaa Aasta Koolitaja 2014, Eesti Aasta Koolitaja 2014, haridusteaduste magister (Tallinna Ülikooli andragoogika suund), andragoogika koolituste korraldaja alates 2012. a. Jelena on kahe õppeasutuse juht: Täiskasvanute õppekeskus Vestifex ja Mitteformaalse õppe keskus VitaTiim.

Share on Facebook Share on Twitter Epale SoundCloud Share on LinkedIn
  • Kasutaja Kaire Viil pilt
    Aitäh, Jelena, vajaliku postituse eest!

    Peaksime tõepoolest venekeelseid koolitajaid julgustama koostööle. Kindlasti ei peaks koolitajate tsunfitis olema meie ja nemad-suhtumist. Paraku infovälja valib igaüks ise, kuid ma usun, et haritlane suudab valida enda jaoks kasulikud infoallikad. 

    Kogen õpetajate koolitamisel, et vahel ei söandata eestikeelsele seminarile tulla. Mis siis saab, kui peab sõna võtma ja ütlen midagi valesti? Paljudel mitte-eestlastel on halbu kogemusi ja me peaksime olema sallivamad aktsendi, väikeste keelevigade suhtes.

    Miks on nii, et venekeelne seminar, konverents on vahel justkui tabu, kuid ingliskeelset üritust reklaamitakse justkui uhkusega. Mõlemad on Eestis ju ühtmoodi võõrkeeled.

    Olen nõus, et koolitusäris võiks üksteise kohta rohkem infot jagada, nagu seda tehakse nt turismiklastris. Küll kliente jätkub kõigile, sest elukestev õpe on tõusev trend.