European Commission logo
Create an account
Blog
Blog

Vajadus nüansirikkama pildi järele täiskasvanute põhioskuste teemal

Põhioskused on ühiskonnas toimetuleku eeldus. PIAACi uuringu valguses on Soome täiskasvanute põhioskused head. Kuid massiuuringud võivad anda vaid ligikaudse ülevaate põhioskuste mitmekesisest reaalsusest. See uus EPALE blogipostitus arutleb täiskasvanute põhioskuste olukorra üle Soomes.

Epale_perustaitokoonti_vaihtari1_002

Täiskasvanute põhioskuste vajaduste ring on sageli laiem kui see, mida massuuringud meile mõista annavad. Foto: Chermiti MohamedAutor: Markus Palmén. Blogipostitus ilmus algselt soome keeles.

Põhioskused on ühiskonnas toimetuleku eeldus. PIAACi uuringu valguses on Soome täiskasvanute põhioskused head. Kuid massiuuringud annavad siiski vaid ligikaudse ülevaate põhioskuste mitmekesisest reaalsusest. Teadlane Maarit Mäkinen Tampere ülikoolist nõuab põhioskuste laiemat määratlemist, samas kui Helsingi täiskasvanuhariduse instituudi põhioskuste õpetamise veteran Jyrki Sipilä soovib, et õpetajad, kes põhioskusi täiendavad saaksid selle tarbeks ka ise pühendunud ja diferentseeritud õpet.

Põhioskused on võimed, mis võimaldavad täiskasvanutel olla täisväärtuslikud kodanikud ja aidata kaasa rahvamajandusele. Põhioskuste definitsioonid pole üheselt mõistetavad ja kuigi neid saab ka kultuuriliselt kindlaks määrata, peetakse neid üldjuhul kirjaoskusest, arvutusoskusest ja digitaalsetest oskustest. Kirjaoskus hõlmab ka teksti tõlgendamist ja kriitilise lugemise oskust. Arvutamisoskus on vajalik arvutuste lahendamiseks ja lisaks erinevate diagrammide ja näitajate tõlgendamiseks. Digitaalsed oskused koosnevad seevastu lisaks tehnoloogia mõistmisele ka kriitilisest meediakirjaoskusest. Tervisealane pädevus ja finantskirjaoskus moodustavad veel ühe põhioskuste rühma.

Selles artiklis, mis on EPALE juulist septembrini teemafookus, käsitleb põhioskuste tausta ja keskendub järgmistele küsimustele: milline on Soome täiskasvanute põhioskuste hetkeseis? Kuidas õpitakse põhioskusi ja millist teavet soovivad teadlased hariduspoliitika kujundajatele edasi anda? Millist tüüpi põhioskuste õpetamine oleks pedagoogilisest seisukohast kõige produktiivsem?

Suures osas on Soome täiskasvanutel piisavad põhioskused

OECD rahvusvaheline põhioskuste uuring, PIAAC, on üks silmapaistvamaid allikaid, mis toetab põhioskuste arutelu. Selle blogi alguses olev põhioskuste klassifikatsioon jälgib samuti PIAACi määratlust.

Viimane PIAAC-uuring näitab, et Soome täiskasvanute põhioskused on Euroopa võrdluses suurepärased. Soome riskirühmadena tõstab PIAAC esile sisserändajaid, vanemaid inimesi ja neid, kes on haridusest kõrvale jäetud.

Vanus ja oskuste kogunemine mängivad oskuste tasemel võtmerolli

Maarit Mäkinen Tampere ülikoolist on teinud põhioskuste teemal uuringuid. Kuigi ta nõustub PIAACi positiivse ülevaatega Soome täiskasvanute heast oskuste tasemest, hoiatab ta uuringu põhjal liiga otseste järelduste tegemise eest.

– Rahva ära jagamine selgete piiridega rühmadesse on mõttetu, kuna näiteks sisserändajate oskuste tase varieerub suuresti sõltuvalt immigreerumise põhjustest. Vanus näib olevat tausta tegur, mis oskusi kõige enam mõjutab. Lisaks, neile, kellel on juba kõrge haridustase koguneb haridust ja koolitusi ka juurde.

Mäkinen kasutab akumulatsiooni mõistet selleks, et viidata nähtusele, kus kõrge haridustasemega inimesed lähevad tõenäolisemalt täiendõppesse ning tööandjad pakuvad tõenäolisemalt koolitusvõimalusi headel ametipostisioonidel olevatele töötajatele.

– Madalal tasemel töötajad jäätakse paljudel juhtudel koolitusest kõrvale ning nad peavad sageli enda täiendõppe ja täiendkoolituse omandamise pärast ise muretsema. See on tõeline probleem, millega tuleks tegeleda, rõhutab Mäkinen.

Oskuste akumulatsiooni probleemi lahendusena näeb Mäkinen hariduspoliitilisi algatusi, mis hõlbustaksid enda oskuseid värskendada ka vananevatel ja madala haridustasemega töötajatel. Mäkinen töötab projektis Taikoja II (maagia II). See on võrgustik, mis tegeleb Taito, haridus- ja kultuuriministeeriumi  põhioskuste parandamise programmi, koordineerimisega. Näiteks see võrgustik on tutvustanud projekte, mis pakuvad digitaalset koolitust kaubandus- ja hooldussektori töötajatele, kellele pole kunagi varem taolist võimalusi pakutud. 

Põhioskuste õpetamist tuleks eristada

Jyrki Sipilä on põhihariduse direktor Helsingi täiskasvanuhariduse instituudis, mis pakub täiskasvanutele põhioskuste õpetamist läbi liberaalsete täiskasvanute koolituskursuste, integratsioonikoolituse ja sisserändajatele mõeldud põhihariduse õpetamise kaudu. Sarnaselt Mäkineniga räägib ka Sipilä sihthariduse olulisusest põhioskuste parandamisel. Praktikas tähendab see, et põhioskusi arendavatele õpilastele tuleb pakkuda sihtotstatbelist rühma, selle asemel, et integreerida põhioskuste õpetamine lihtsalt teistesse õpingutesse. Sipilä toob näite:

– Seoses keskvalitsuse Noste projektiga korraldasime koolituse, mis viis A-kategooria arvuti juhilubadeni. Kehva algtaseme IKT-oskustega üliõpilased, kellest nüüd on madal hariduslik taust, ei oleks olnud sama edukas, kui nad oleksid paigutatud rühmadesse, kuhu kuuluvad palgatud vaimulikud, kes edenevad tavapärase kiirusega. Ilma sihtgruppi pakkuva rühmata ei oleks nad saanud tuge ja julgustust spetsiaalselt neile mõeldud rühmades.

In other words, the targeted projects and long-term targeted training programmes of the Taikoja network are central in basic skills instruction. Mäkinen and Sipilä point out that when planning these programmes, pedagogical professionals at the local level should be heard, as they are familiar with the practical challenges.  

Põhioskuste laiema määratluse suunas

Osapooled, kes määratlevad ühiskonnas vajalikud põhioskused, omab suur poliitilist võimu. Uurijate kogukond, haridusteaduste sidusrühmana on kritiseerinud OECD PIAAC-i uuringut selle samade standardiseeritud näitajate kõigides riikides kasutamise eest ning majanduse ja tööeluga seotud oskuste ületähtsamise eest. Teiselt poolt tuginevad paljud põhioskuste uurijad PIAAC-ile kui peamisele allikale - samas on vähestel organisatsioonidel ressursse sellel teemal sarnaste massuuringute läbiviimiseks.

Mäkinen sooviks näha rohkem nüansse põhioskuste arutelus, mida hetkel domineerib PIAAC ja mida uurija peab kitsaks.

– Hea mõte oleks välja tuua inimeste enda määratletud eelistused ja eesmärgid, võimaldades välja selgitada põhioskused, mis on nende jaoks isiklikult kõige olulisemad.

Mäkinen tervitab 2020. aasta kevadel käivitatud uue PIAAC-uuringu reforme. Selle uuringu tulemused hõlmavad ka Soomet ja see avaldatakse eeldatavasti aastatel 2021–2022. Uues PIAAC-uuringus on kolmanda põhioskusena kasutusele võetud kohanemisvõime probleemide lahendamisel. Selle abil hinnatakse, kui hästi suudavad inimesed lahendada paralleelselt mitut probleemi või tulla toime muutuvate probleemolukordadega, võib-olla tehnoloogilia küllases keskkonnas.

– See tervitatav lisand peegeldab keerulist mõtlemist, milles maailma nähakse muutuva ja ettearvamatu kohana. Lõppude lõpuks on sellised nähtused nagu koroonaviiruse pandeemia viinud meid maailma keerukusega silmitsi. Kolmest põhioskusest ei piisa enam tänapäeva ühiskonnas toimetulekuks.

 

Allikad:

 

Soovituslikud blogipostitused ja allikad:

 

Autor Markus Palmén (MSc / BA) on vabakutseline ajakirjanik, kirjanik ja produtsent, kes töötab veebiajakirjanduse ja audiovisuaalse sisuga. Täiskasvanuhariduse valdkonnas on Markus varem töötanud EPALE temaatilise koordinaatorina ja enne seda Soome elukestva õppe fondis Euroopa elukestva õppe ajakirja (Elm) peatoimetajana. Õppemaailmas on Markuse erihuvid erinevad õppijad ja liberaalne täiskasvanuharidus. Twitter: @MarkusPalmen

Login (14)
Sildid

Soovid keelt vahetada?

See dokument on saadaval ka teistes keeltes. Palun vali keel.
Switch Language

Want to write a blog post ?

Don't hesitate to do so! Click the link below and start posting a new article!

Viimased arutelud

EPALE 2021 fookusteemad. Alustame!

Kutsume sind rikastama eelseisvat aastat oma panuse ja ekspertiisiga! Alustuseks võta osa veebiarutelust, mis toimub teisipäeval, 9. märtsil kell 10-16 (CET). Kirjalik arutelu toimub otseülekandena ja juhatab sisse 2021. aasta fookusteemad. Arutelu juhivad EPALE toimkonna nimel Gina Ebner ja  Aleksandra Kozyra EAEA-st.

Veel

EPALE kogukond: Jagage oma edukaid täiskasvanuhariduse projekte töökohal õppimise kohta.

Töökohal õppimise temaatilise fookuse osana tahame kuulda teie – EPALE kogukonna – arvamusi kõigi edukate projektide, algatuste ja programmide kohta.

Veel

Eelseisvad sündmused