European Commission logo
Kontot looma
Saab valida mitu sõna koma abil

EPALE - Euroopa täiskasvanuhariduse veebikeskkond

Blog

Vaesus ja eelarvamused

Uurige keerulisi seoseid hariduse, vaesuse ja ühiskondlike hoiakute vahel Euroopas, avastades tõkkeid ja väärarusaamu.

Profile picture for user Rando0828.
EPALE Keskus Eestis

Tõlgitud inglise keelest. Originaalpostituse avaldas Regina Ebner inglise keeles 12.07.2024. Keeleversiooni vahetamiseks vali soovitud keel veebilehel kõrval asuvast rippmenüüst või EPALE rakenduse seadetes. 

vaesus

Vaesuse mõistmine: isiklik ja faktiline vaatenurk

Mida sa vaesusest tead? Kui sa oled nagu mina, siis on sul ilmselt aimu statistikast ja sellega kaasnevatest väljakutsetest. Kutsealase haridusega inimesena näen ma vahetut seost kvalifikatsioonitaseme ja vaesuse vahel. Põhioskustega töötajad on tõenäoliselt teadlikud isiklikest raskustest, millega vaesuse ohus olevad või vaesuses elavad inimesed kokku puutuvad. Vaatamata vaesuse olulisusele on seda poliitilistes narratiivides endiselt vähe käsitletud ja isegi hiljutistes valimiskampaaniates ELi riikides rõhutati vaesust harva põhiküsimusena.

Kui me vaatame fakte, siis vaesus ja vaesusrisk hõlmavad suurt hulka inimesi.

Haridustase ja vaesuse tase on omavahel tihedalt seotud. 2022. aastal peeti peaaegu kolmandikku (29,5%) madala haridustasemega (ISCED astmed 0–2) ELi elanikkonnast vaeseks. Seevastu vaid 9,2% kõrgharidusega inimestest (ISCED tasemed 5–8) elas vaesuses. Keskmise haridustasemega (ISCED tasemed 3–4) inimeste vaesuse määr oli 18,0%. Need andmed rõhutavad täiskasvanuõppe ja -hariduse olulist rolli tööväljavaadete ja elutingimuste parandamisel. Arvukad takistused – näiteks koolituskulud, piiratud juurdepääs ettevõtte koolitusele, transpordiprobleemid, ebaregulaarne tööaeg ja lastehoiuteenuste puudumine – muudavad hariduse omandamise üksikisikute jaoks sageli keeruliseks.

Haridustaseme ja vaesuse vahelise statistilise korrelatsiooni mõistmine valgustab täiskasvanuõppe ja -hariduse kriitilist rolli. Nende arvude all peitub aga palju tõkkeid, mis takistavad inimestel oma oskusi edasi arendada ja oma elutingimusi parandada. 

Täiskasvanuõpe ja -haridus võivad aidata inimestel oma töökohal edasi liikuda ja/või muul viisil oma elu parandada, kuid endiselt on palju lahendamist vajavaid probleeme, millega on väga sageli võimatu toime tulla. Koolituskulud, juurdepääsu puudumine ettevõtte koolitustele, transpordi puudumine, ebaregulaarne tööaeg, lastehoiu puudumine on vaid mõned õppimist takistavad tegurid. 

Süsteemsed probleemid: "kleepuvad põrandad" ja "kleepuvad laed"

Kui vaadata üldisemalt inimeste võimalusi oma eluvõimalusi parandada, saab selgeks, et süsteemis on mitmeid takistusi ja probleeme. OECD räägib „kleepuvatest põrandatest“ (vaesusest tingitud halb tervis jätkub põlvkondade lõikes, töö- ja haridusvõimalused kipuvad jääma samaks, haridustulemused on seotud vanemate staatusega jne) ja „kleepuvatest lagedest“, mis tagavad, et paremate võimalustega inimesed säilitavad need oma laste jaoks (jällegi jäävad töövõimalused, haridustase ja jõukus vanematega sarnaseks). Lühidalt öeldes on küsimus selles, et vaesed jäävad vaeseks ja rikkad jäävad rikkaks. Murettekitav on see, et need ebavõrdsed võimalused on viimase paarikümne aasta jooksul tegelikult suurenenud. On selge, et vaesus on keeruline küsimus ja hõlmab paljusid poliitikavaldkondi. 

Seda teades olen alati vapustatud, kui loen teatud ajaleheartikleid või kommentaare sotsiaalmeedias. Lubage mul proovida teha kokkuvõte ikka ja jälle ilmuvatest kommentaaridest:

  1. vaesed inimesed on vaesed halbade isiklike otsuste tõttu (mõnede kommentaatorite sõnul võib see hõlmata lapsi);

  2. riigilt saadav raha on piisav, kõik saavad pere ära toita [sisestage naeruväärselt väike rahasumma] kuus;

  3. kui sa oled vaene, miks sul siis on või sa kasutad mobiiltelefoni, telerit, autot, kõike muud;

  4. inimesed peaksid lihtsalt töötama, nad on lihtsalt laisad. (See eitab, et paljud vaesuses või vaesuse ohus olevad inimesed tegelikult töötavad, et puudub lastehoid jne).

Mõnikord tundub, et me oleme mõistuse osas 19. sajandisse kindlalt kinni jäänud. Vaesed inimesed peavad olema vait, istuma kodus küünalde ees (lihtsalt mitte liiga palju) ja olema tänulikud mis tahes armuandide eest, mida nad saavad. Lihtsalt ärge küsige midagi. Häbenege oma vaesust. 

Vaesuse poliitiline ja sotsiaalne kontekst

Mind paneb alati imestama, miks ja kuidas inimesed selliste seisukohtade juurde jõuavad. Osaliselt on see poliitiline: see võib seisneda sotsiaaltoetuste kärpimises, sisserändajate häbistamises, inimeste üksteise vastu kallutamises. Ülejäänu tundub mulle keerulisem. 

Eespool nimetatud OECD uuringus juhitakse tähelepanu sellele, et ebakindlasse olukorda sattumise ohus on varasemast rohkem inimesi. Kas see on soovmõtlemine, et seda saab teatud viisil käitudes ära hoida? Enamik inimesi, kes ei saa loota perekonna rahalistele vahenditele, teavad tõenäoliselt, et vaesus võib tekkida ootamatult ja paljudele. Lahutus, töökaotus, haigus, õnnetus – Euroopa riikides on küll paljude selliste olukordade jaoks turvameetmed olemas, kuid need ei ole väga kõrged ja võib sattuda ootamatult läbi võrgu, näiteks töötades ühel (või mitmel) ebakindlal töökohal, millel puudub sotsiaalkindlustus. Kui me vaatame pensionile jäämist, siis näeme veelgi rohkem lõkse – inimesi, kes peavad ära elama minimaalse pensioniga.

Spektri teises otsas on jõukad/rikkad inimesed, kellest mõned on veendunud, et nad väärivad oma jõukust oma raske töö tõttu (isegi kui raha on olnud perekonnas põlvkondade kaupa) ja et nad on paremad kui teised, vaesemad inimesed. Võiksime kaaluda ka kultuurilisi hoiakuid, mis põhinevad aluseks olevatel religioossetel arusaamadel (alates kohustusest anda vaestele kuni seoseni rikkuse ja üleoleku vahel). 

Täiskasvanuhariduse roll vaesuse vastu võitlemisel

Mis on sellel pistmist täiskasvanuharidusega? Ma usun, et me peame rohkem rääkima vaesusest Euroopas ja meie naabruskonnas. Me peame toetama vaesuse vastu võitlejaid ja paluma neil olla saadikud (ja paljud meie õppijad teevad just seda). Peame õppima, mis toimib ja mis mitte (paljudel eri tasanditel), alates poliitikast kuni rohujuure tasandi aktivismini. Me peame eemaldama vaesust ümbritseva häbi loori ja hakkama sellest avalikult rääkima, arutama ja määratlema võimalikke lahendusi. Täiskasvanuharidus saab seda teha ja peakski tegema. 

Kallid kolleegid, mul on väga hea meel teilt rohkem õppida. Kas teil on rohkem/paremaid teadmisi eelarvamuste põhjuste kohta? Kas teil on huvitavaid näiteid arutelude algatamisest vaesuse teemal ja vaeste inimeste vastu suunatud eelarvamuste vastu võitlemisest? Palun postitage need allpool!

Login (27)

Kommentaarid

Profile picture for user Bartek Lis.
Bartek Lis
Community Hero (Gold Member).
N, 22/08/2024 - 14:23

Artykuł porusza trudne, ale istotne kwestie dotyczące powiązań między edukacją, ubóstwem i postawami społecznymi w Europie. Zgadzam się w pełni, że to bariery systemowe i społeczne utrudniają poprawę sytuacji życiowej osób ubogich, a także że nasze uprzedzenia i stereotypy utrwalają te problemy. Zastanawiam się jednocześnie jakie konkretne działania w ramach edukacji dorosłych mogą skutecznie przeciwdziałać ubóstwu i zmniejszać związane z nim uprzedzenia? Oraz –w jaki sposób można zmotywować osoby zamożne i uprzywilejowane społecznie do większego zaangażowania w walkę z ubóstwem? W tej ostatniej kwestii niestety nie jestem optymistą ;-(

Login (0)
Profile picture for user Urszula Rudzka-Stankiewicz.
Urszula Rudzka-Stankiewicz
Community Hero (Gold Member).
T, 06/08/2024 - 21:05

Bardzo uderzył mnie przykład, który niedawno usłyszałam. Dokładniej porównanie naszych zachowań. Jak łatwo przychodzi nam negocjowanie ceny lub wynagrodzenia z osobami sprzedającymi własne warzywa na targu, człowiekiem, który za kilka złoty pomoże nam wykonać jakąś ciężką fizycznie pracę. Równocześnie przepłacając za kawę na wynos czy kolejne ciuchy w sieciówce. To jedna z refleksji, która znacznie zmieniła moją optykę, 

Login (0)
Profile picture for user David LOPEZ.
David LOPEZ
Community Hero (Gold Member).
T, 30/07/2024 - 17:20

Dear Gina, ton article est tout à fait utile. Il montre bien que nos sociétés n'ont pas progressé, que la pauvreté s'installe durablement, alors que nous voyons plus de riches qu'ils n'y en a jamais eu sur notre continent. Nous voyons aussi du mépris envers les pauvres. Tu as raison de dire que les schémas évoqués sont des schémas d'un autre siècle. Il me semble que nous devons sortir d'un modèle néo libéral, qui considère que la lutte contre la pauvreté est sociale et d'assistance. Il faut au contraire renforcer les mécanismes d'éducation pour que chacune et chacun ait les moyens de trouver une place dans la société. Et il faut que nos états sortent de l'assistance pour aller vers la cohésion sociale par l'éducation. Merci encore Gina pour tes avis si justes et utiles. David LOPEZ 

Login (0)