chevron-down chevron-left chevron-right chevron-up home circle comment double-caret-left double-caret-right like like2 twitter epale-arrow-up text-bubble cloud stop caret-down caret-up caret-left caret-right file-text

EPALE

Euroopa täiskasvanuhariduse veebikeskkond

 
 

Ajaveeb

Üliõpilane vajab lähedaste toetust. Täiskasvanud õppija ülikoolis: lähedaste toetuse vajadus TLÜ üliõpilaste näitel

03/10/2019
looja Emily-Hestia Ta...
Keel: ET

Lugedes artikelid õppimistakistusest täiskasvanuhariduses, oli hea meel tõdeda, et Eestis tegeletakse hoogsasti täiskasvanuhariduse populariseerimisega ja võimaluste loomisega hariduse kättesaamiseks.

/et/file/adorable-close-fingers-1773113jpg-0adorable-close-up-fingers-1773113.jpg

Toetusvajadus kui õppimistakistus

Varasemad uuringutulemused toovad välja, et kuigi täiskasvanuõpingud põhinevad peamiselt isiklikul huvil valdkonna või eriala vastu, kvalifikatsiooni omandamise vajadusel ning tööturu perspektiivil, on õppima asumine  mõjutatud erinevatest aspektidest nagu õpimotivatsioon, õpivajaduse teadvustamine, lähedaste toetus, õppejõudude ning tööandjate toetav suhtumine õpingutesse. (Roosalu jt, 2013; Pilli & Valk, 2008; Ernst & Young Baltic AS. HTM, 2017)

Kuna haridus ja selle kättesaadavus on olnud läbi aegade aktuaalne teema, siis Tallinna Ülikooli andragoogika eriala tudengina ajendas enda ja tuttavate elukogemus uurima, kas ja kuidas on üliõpilase õppimine mõjutatud lähedaste toetuse vajadusest.

TLÜ üliõpilaste näitel uurisin täiskasvanud õppija vajadust lähedaste toetuse järele kui õppes püsimise ja õpingute nominaalajaga läbimise mõjutegurit. Kombineeritud andmeanalüüsi ja andmete kategoriseerimise tulemusena selgus, et lähedaste toetus seisneb üliõpilaste jaoks materiaalses ja moraalses toetuses ning ajalise ressursi võimaldamises. Lähtuvalt vajadusest tagada majanduslik toimetulek, võimalused õppes püsimiseks ja ajaline ressurss õppimiseks, on üliõpilaste jaoks vajadus lähedaste toetuse järele oluline õppes püsimise ja õpingute nominaalajaga läbimise mõjutegur.

Sarnaselt varasematele uuringutele (Kirss, 2011; Roosalu jt, 2013) leidis andmete analüüsimise käigus kinnitust, et kõrgkooli õppima asumise otsus ja õppimine kõrgkoolis on mõjutatud vajadusest lähedaste moraalse toetuse järele, mis väljendub vanemate, partneri, pereliikmete ja sõprade mõistvas suhtumises ehk positiivses hoiakus täiskasvanuõppe suhtes.

Uuringu käigus leiti kinnitust, et sarnaselt varasematele uuringutele on täiskasvanud õppija enamasti töötav õppija, kes piiritletud ajalise ressursu tõttu vajab lähedaste toetust (Pilli & Valk, 2008; Ernst & Young Baltic AS. HTM, 2017). Sageli ei kata aga töötasu ega võimaldatavad õppetoetused vajalikku toimetulekut. Üliõpilased toovad välja, et palga kõrval on neile oluline elatusallikas vanematelt või partnerilt saadav rahaline toetus, mis on nende jaoks olulisem ja kättesaadavam kui võimaldatavad õppetoetused. Seetõttu võib lähedaste toetust pidada oluliseks mõjuteguriks üliõpilaskonna õppes püsimisel.

 

TOETUSVAJADUS KUI ÕPPIMISTAKISTUS

Kõigil õppijatel pole võimalust lähedaste toetuseks või on toetus ebapiisav. Vajaliku moraalse, materiaalse või ajalise toetuse puudumine pärsib üliõpilaste õpinguid, kuna seoses töö- ja/või koduste kohustuste täitmisega kogeb üliõpilane õppimiseks vajaliku aja puudust ja kaasneb stress koolitööde edasilükkamise pärast. Õppimisvõimet võivad pärssida ka õppimisruumi puudumine ja lähedaste ükskõikne või negatiivne suhtumine õppimisse; abi puudumine lapsehoidmisel; kahtlemine perspektiivis. Toetuse puudumisel tunnetatakse liigset survet õpingud hästi sooritada või stressi õppetoetuste piiritletuse pärast. Õpingute  pärast ollakse sunnitud töökohta vahetama või töökoormust vähendama, millega võib aga kaasneda sissetulekute vähenemine ning toetusvajaduse teke või suurenemine.

Eeldatavasti tahaks täiskasvanu olla oma elus ja toimetulekus sõltumatu. Materiaalne sõltuvus vanematest või partnerist; soov ja suutmatus lähedastega rohkem aega veeta; pingelised suhted seoses koduste kohustuste jaotusega võivad osutuda süütunde ja stressi tekitajaks.

Kõigist vastanutest, sh nii töötavatest kui mittetöötavatest üliõpilastest vajasid ülikooliõpingute teostamiseks lähedaste toetust 77%. Uuringutulemustele toetuvalt võib tõdeda, et pärast 2013/2014. õppeaasta sügisel jõustunud kõrgharidusreformi (HTM, 2014) pole tagatud olukorda, kus ainuüksi toetused ning stipendiumid stabiliseeriks õppija majandusliku olukorra ja vajadus lähedaste toetuse järele on endiselt väga oluline. Loe uurimuse täisteksti

-- 

Emily-Hestia Tammeorg on Tallinna Ülikooli andragoogika üliõpilane

Share on Facebook Share on Twitter Epale SoundCloud Share on LinkedIn