Liigu edasi põhisisu juurde
Blog
Blog

Üleöö virtuaalkoolitajaks – võlud ja valud

Sel kevadel jäid eriolukorra tõttu ära paljud erinevad üritused, sh õppused ja koolitused minu kogukonnas – vabatahtlikke koondavas riigikaitseorganisatsioonis Naiskodukaitse. Kuidas me distantsõppega halvast olukorrast parima välja võlusime, mida arvasid sellest õppurid ja mida ma ise ning kuidas see organisatsiooni mõjutas, jagan allolevas blogipostituses. 

Sel kevadel jäid eriolukorra tõttu ära paljud erinevad üritused, sh õppused ja koolitused minu kogukonnas – vabatahtlikke koondavas riigikaitseorganisatsioonis Naiskodukaitse. Kuidas me distantsõppega halvast olukorrast parima välja võlusime, mida arvasid sellest õppurid ja mida ma ise ning kuidas see organisatsiooni mõjutas, jagan allolevas blogipostituses. 

Elukestev õpe 

Naiskodukaitse üks põhiväärtusi on eneseareng – organisatsiooni eesmärk on tõsta läbi eneseteostusvõimaluste, üksteiselt õppimise ja koolituste naiste sotsiaalset toimetulekuvõimet. Omandatud teadmised ja oskused on rakendatavad nii organisatsiooni siseselt kui ka väliselt. COVID-19 puhangu tõttu katkes aga ka Naiskodukaitse väljaõpe. Organisatsioonina saime küll eriolukorrast tulenevalt palju uusi ülesandeid – kriisitelefonist drive-in patrullini, haigla triaažist piirivalveni. Siiski oli südamest kahju, et kogunemispiirangute tõttu nii palju põnevaid ja vajalikke õppusi edasi lükkus. Naiskodukaitses tegutsevad aga väga proaktiivsed ja hakkajad naised ning seal, kus tekib takistusi, otsitakse uusi võimalusi. Nii tegigi haridustehnoloogi taustaga naiskodukaitsja vabatahtlike instruktorite kogukonnas üleskutse: kes oleks valmis läbi viima baasväljaõppe organisatsiooniõpetuse moodulit online-õppena. Olin koos mitme teise vabatahtliku instruktoriga selleks uueks väljakutseks valmis ja sain nö üle öö virtuaalkoolitajaks. Jah-sõna antud, mõtlesin järgmisel hetkel murelikult, kuhu ma ennast küll mässisin, ei ole ju teinud midagi sellist varem?

Foto: Kadi Kass

 

Mugavustsoonist välja

Milles seisnes väljakutse? Esmalt loomulikult seesama uudne koolituskeskkond – online-õpe tähendas minu ja ka paljude teiste jaoks esmatutvust Zoomiga. Testisime ja harjutasime eelnevalt üheskoos läbi ning see osutus lõppkokkuvõttes küll üsna mugavaks, aga siiski tuleb tunnistada, et tekitas ikkagi parasjagu närvitsemist enne enda läbiviidavat õppuse osa – kas internetiühendus toimib, kas mind on kuulda ja näha, kuidas jälgida vestlusakent, kuhu vaadata jne. Ehk siis kui tavapärase, nö klassiruumi koolituse puhul on juba kogemus ja sellele, KUIDAS rääkida ei pea palju mõtlema, siis nüüd oli, ausõna selline tunne, nagu koolitaks esimest korda. Ebamugavustundest sai muidugi üle, aga mugavustsoonist väljas olin igal juhul. Tehnilised probleemid nagu arvutil veebikaamera puudumine (mida 3 eriolukorra kuu jooksul ei õnnestunudki hankida, kõikidest tehnikapoodidest olid need otsas!) ning seetõttu korraga kahe seadme – mobiili ja arvuti kasutamine – tekitas paraja rööprähklemise, aga samas oli niimoodi võimalik operatiivsemalt jälgida vestlusaknas toimuvat, nii et ka selles olukorras oli midagi uut ja õpetlikku. Ning uut õppida ja end proovile panna mulle ju meeldib. 

 

Kaasamine

Teiseks suureks väljakutseks minu jaoks selle online-koolituse puhul oli õppurite kaasamine. Kui klassiruumis on võimalik nii nägudest kui ka kehahoiakust võimalik välja lugeda, kas õppurid on n.ö. kaasas, kas miski tekitab küsimusi või vajab pikemalt selgitamist, siis läbi ekraani – isegi kui kõigil on kaamera avatud, oli see siiski päris keeruline. Aga kuna kaasamine on minu jaoks väga tähtis, osaleja panustamine on oluline, et õppimine oleks kahepoolne protsess, püüdsin õppureid igati aktiveerida omapoolsete küsimustega, üleskutsetega vestlusaknas või otse läbi mikrofoni arutelus osalema. Tuleb tunnistada, et kogesin eestlaslikku tagasihoidlikkust, nii küsimusi kui ka vastuseid tuli napilt, paljud kasutasid mugavat võimalust, et ma ei saanud otse silma vaadates pöörduda ning mõtlesid oma mõtteid vaikselt omaette. Siiski oli õnneks piisavalt ka neid, kes vestlusega kaasa tulid, mis päästis tundest, et räägin iseendaga, mis oli ikka päris kummaline. Kui suures grupis oli, nagu öeldud, õppurite panus tagasihoidlikum, siis väga hästi toimis aga minigruppidesse jaotamine, seal oldi palju julgemad arutlema. Kui ka tavakoolitusel on rühmatöö hea meetod, mis suurendab iga osaleja kaasamõtlemist ja panustamist, siis Zoomi rakenduse puhul “breakout room” lahenduse kasutamine on kindlasti tänuväärt variant sotsiaalse suhtluse ja kogemuste vahetamise soodustamiseks, mida edaspidigi rakendada.

 

Paus kannab

Teatrilava tarkus – paus kannab – toimis ka veebiõppe puhul. Esmalt selles osas, mis haakub juba eelneva, kaasamise teemaga. Nimelt, küsimuse estitamise järel tuli vastuse saamiseks oodata – reaktsioon oli kindlasti palju aeglasem kui näost-näkku olukorras. Ja oi see ootaja aeg oli pikk – lausa kõrvulukustava tunduva vaikushetke ajal jõudsin mõelda kümmekond enesekriitilist mõtet – miks keegi ei vasta? kas mu jutt oli ikka mõistetav? kas küsisin liiga segaselt, peaksin täpsustama? kas nad ikka kuulavad või on asunud millegi muuga tegelema? kui kaua ma veel ootan vastust? kui ma nüüd edasi ei lähe, siis läheb ajaraam lõhki… Ühesõnaga, see oli raske! Enamasti tasus kannatlikkus ennast ära, sest elavdas arutelu, sain õppureid kiita, sain tagasisidet, mida nad mõltevad, sai haakida teemaarenduse mõne mõtteavalduse külge või korrigeerida eksimusi. Ja vastupidi – need olukorrad, kui ma ei läbenud kauem vastust oodata, jäid pärast mul n.ö. kripeldama, sest see vähendas sidet auditooriumiga, mistõttu tegin enserefleksiooni põhjal järgmiseks veebiõppuseks korrektuure selles osas, et jätta rahulikult aega õppuritele kaasarääkimise äraootamiseks.

Teine osa – see päris paus, puhkehetk õppusest. Olles kai se erinevatel veebikoolitustel osalenud ja tunnetanud, et 6 tunnine veebikoolitus on palju raskem läbida kui klassiruumi koolitus, tuleb kindlasti pauside pidamise olulisust rõhutada. Siinkohal tekib paratamatult jälle võrdlus kontaktõppega – kohvipausidel on seal ka oma lisaväärtus vaba suhtluse näol kaasõppuritega, mida veebi teel ei ole eriti võimalik teha, nii et plusspunkt kontatkõppele. Pisut saab miinust siiski ka veebiõppe puhul leevendada – nimelt, kuna kõik ei kadunud pauside ajal ekraanide eest päris ära või jõudsid varem tagasi, siis kasutasin vahepeal ise seda just võimalusena mõnusaks suhtluseks – pole ammu näinud, tore siin vähemalt kohtuda! Kuidas teil seal Saaremaal läheb? Millist rakendust olete leidnud eriolukorra ajal jne. Ühel hommikul, kui oli nö kogunemisaeg, siis logisin ka kohe varakult Zoomi sisse ning murdsin vaikusemüüri sellega, et küsisin tagasisidet eelmisel päeval õpitud koduturvalisuse kohta – näiteks, kas leidsite kodus ringi vaadates mingeid ohumärke või mida annaks parendada või milliseid Ole valmis! mobiilirakenduse juhendid on kasulikuks osutunud (sellest olen kirjutanud ühes varasemas blogipostituses). Sellega sai õppuritele vaba vestluse käigus ühtlasi nii reflekteerida õpitut kui ka aktiveerida kohe hommikul kaasa mõtlema ning oma kogemusi teistega jagama.

 

Teiste koolitajate toetus

Kui tavapäraselt on meil sellistel väljaõpetel teemad ära jaotatud ning vabatahtlikud instruktorid tulevad kohale enda nö tunni ajaks ja lahkuvad pärast seda, siis meie uudse virtuaalkoolituse ajal oli – seda mitte kohustuslikus korras, aga lihtsalt kujunes nii – kõik koolitajad samal ajal ka veebis olemas. Nad ei olnud mitte lihtsalt kuulajad, vaid kaasa mõtlejad ja toetajad. Meil oli eraldi ka oma messengeri grupp, mille kaudu üksteisega suhtlesime. Seal anti näiteks operatiivselt märku, kui kuuldavus vähenes või slaidiprogrammi näha ei olnud, anti nõu ja toetati üksteist, tagasisidestati ja visati mõnusat naljagi. Ja igal juhul oli tore osaleda ja teiste koolitamist jälgida ka enesearengu seisukohast – õppida teistelt, sest igaüks on ju omanäoline koolitaja. Tekkis tore koostööõhkkond, sest koolitajad olid üle Eesti, erinevatest Naiskodukaitse ringkondadest. See oli täiesti uus ja väga inspireeriv kogemus, tekkis selline kogukonna tunne, et ajame ühte asja ning panustame kõik, et tulemus oleks õppurite jaoks parim. Ainuüksi see õlg-õla tunne tekitas nii palju positiivsust ja suurendas enesekindlust, et julgesin ja tahtsin ka järgmistele veebikoolitustele ning lisaks organisatriooniõpetusele ka ohutushoiu teemasid õpetama minna.

 

Õppurite tagasiside 

Lisaks eneseanalüüsile ning instruktorite omavahelisele arutelule on kõige olulisem siiski, mida osalejad sellest uuenduslikust aktsioonist arvasid. Vaatasin tagasisidest järele: 

  • Õppepäev oli väga hariv, oli väga mugav ilma kodust välja minemata õppida – aja kokkuhoid. Ja teemad said ilusti, arusaadavalt ja näitlikult läbitud.
  • Tervikuna väga hea ja tore! Mõlemal õppeviisil oma head ja vead.
  • Koolitajad olid väga head ja oma alal pädevad. Kas just parem või kehvem kui klassiõpe, aga online-õpe täitis oma eesmärgi. Igal asjal omad plussid ja miinused. Kuna mina olen praegu kahe väikese lapsega (10 kuune ja 3,5 aastane) kodune ema, siis minu jaoks oli mugav kodust lahkumata kursus läbida.
  • Innovaatiline (minu jaoks täiesti uus kogemus).
  • Kõik oli väga hästi, lihtsalt vahel mul arvuti viskas välja nendest onlainõpetest. Kokkusaamisega õppimine oleks lihtsam ja kergem ma usun.
  • Väga huvitav ja põnev kursus üldiselt. Samuti on e-õpe väga suurepärane, sest kõik saavad korraga ja koos kursuse läbida ja selle jaoks ei ole vaja kuhugi kohale minna. Ning samuti ei ole alati võimalust ka kuskile kohale minna.

Kokkuvõttes – nagu minagi, eelistavad paljud jätkuvalt kontaktõpet ning oli mõningaid tehnilisi probleeme. Aga üldiselt hindasid õppurid võimalust, et keerulistes oludes leiti uudne võimalus koolitused läbi viia, arendati muuhulgas ka oma digioskusi ning mõnele sobis see lausa paremini kui klassiõpe, kuna võimaldas läbida õpet koduses keskkonnas ning ka aega kokku hoida.

 

Märksõna või mõte õppuselt kaasa 

  • Ehkki koolituspäev oli pikk ja intensiivne, oli eriti tore lugeda tagasisidest õppurite lõpulauset, millega nad sellest õppepäeva kokku võtsid: 
  • Koos on lihtsam!
  • Naiskodukaitses on kõik võimalik!
  • Uued kogemused ja väljakutsed teevad meist paremad inimesed ning väärtuslikumad naiskodukaitsjad!
  • Kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab :)
  • Kogunesime keskele kokku ja sünergia toimis!
  • Elagu naiskodukaitse! Meid ei murra miski!
  • BVÕ-d veebi! Ei tulemata siis jää keegi!
  • Motivatsiooni tõstev kohtumine!
  • Vestlus õpetaja õppija vahel.
  • Pole probleemi on ainult lahendused. Ehk siis, isegi praegusel keerulisel ajal saab kõik olulised asjad tehtud :)
  • Kaugused ja raskused ei takista meid, üheskoos saame me targaks targaks.

 

Võlu võitis valu

Lõpetuseks võibki tõdeda, et välja toodud positiivne kogemus kaalus üles tehnilised viperused ja harjumatu koolitusviisi. Uus, ringkondasid ühendav koostöine veebipõhine õppevorm andis arengutõuke, mis mõjutab ka edasist tegevust ja õppeplaane. Nimelt on juba otsustatud, et ka edaspidi vähemalt kord aastas viiakse baasväljaõpe läbi ka veebis, just selleks, et vastavalt tagasisides kajastatule, võimaldada õppimist ja arenemist ka neile liikmetele, kel miskipärast füüsiliseks koolituseks ei ole võimalik tulla kas perekondlikel põhjustel või aja sobimatuse tõttu. Sellega suureneb väljaõppe paindlikkus ja mitmekesisus, hoitakse kokku väärtuslikku ajaressurssi ning edeneb alanud tore koostöö vabatahtlike instruktorite vahel. Kokkuvõttes on selge, et Naiskodukaitse kui õppiv organisatsioon sai kriisist kaasa erinevaid õppetunde ja liigub jõudsalt edasi, jätkates oma liikmete igakülgset arendamist.

--

Kadi Kass on vabatahtlik koolitaja Naiskodukaitses organisatsiooniõpetuse ja ohutushoiu valdkonnas, kodutütarde noortejuht Tartus ning 2020. aastal EPALE saadik.

 

Login (3)

Users have already commented on this article

Logi sisse või Registreeru, et kommenteerida.

Want to write a blog post ?

Don't hesitate to do so! Click the link below and start posting a new article!

Viimased arutelud

EPALE 2021 fookusteemad. Alustame!

Kutsume sind rikastama eelseisvata aastat oma panuse ja ekspertiisiga! Alustuseks võta osa veebiarutelust, mis toimub teisipäeval, 9. märtsil kell  10-16 (CET). Kirjalik arutelu toimub otseülekandena ja juhatab sisse 2021. aasta fookusteemad. Arutelu juhivad EPALE toimkonna nimel Gina Ebner ja  Aleksandra Kozyra EAEA-st.

Veel

EPALE kogukond: Jagage oma edukaid täiskasvanuhariduse projekte töökohal õppimise kohta.

Töökohal õppimise temaatilise fookuse osana tahame kuulda teie – EPALE kogukonna – arvamusi kõigi edukate projektide, algatuste ja programmide kohta.

Veel