_{Foto: jing.fm}

Üldpädevuste mõiste ei tohiks haridusmaastikul tegutsevatele praktikutele olla võõras. Nii formaalõppe kui mitteformaalõppe praktikutelt eeldatakse üldpädevuste arendamist. Kuigi seni on puudunud uuringud, kuidas pädevused mitteformaalõppes avalduvad, püüavad seda tühimikku täita Halliki Põlda ja kolleegide uurimus üldpädevuste käsitlemisest mitteformaalõppes ning TLÜ ELU õppeaine raames läbi viidud uurimus võtmepädevuste arenemisest muusikakollektiivides.

Üldpädevuste määratlusi on mitmeid ja neid võib leida nii üldhariduse, kutsehariduse kui kõrghariduse valdkonnast. Üldpädevused on ainevaldkondade ja õppeainete ülesed pädevused, mis on olulised inimeseks ja kodanikuks kasvamisel, need on seotud ühiskonna väärtustega ja kujunevad kõigi õppeainete kaudu ning tunni- ja koolivälises tegevuses. Euroopa Liidu Nõukogu toob välja elukestva õppe võtmepädevused, mida on vaja eneseteostuseks ja arenguks, tööalaseks konkurentsivõimeks, sotsiaalseks kaasatuseks ja kestlikuks elustiiliks. Üldpädevuste ja võtmepädevuste nimetused on üldiselt kattuvad, kuid üldpädevuste mõiste on seotud rohkem koolihariduse ja võtmepädevuste mõiste elukestva õppega. 

Mõlemas uurimuses keskenduti pädevuste arengu uurimisel just mitteformaalõppele. Mitteformaalõppe puhul rõhutatakse, et see on eesmärgistatud, vabatahtlik ja väljaspool koolikeskkonda toimuv elukestev õpe. Kuigi sellel on oluline roll üldpädevuste toetamisel, pööratakse mitteformaalõppele üldpädevuste arendamisel tihti liiga vähe  tähelepanu. 

Üldpädevuste arendamine mitteformaalõppes

Põlda ja kolleegid analüüsisid ligi veerandsada poliitdokumenti ja fookusgrupis oli ligi sada mitteformaalõppega tegelevat praktikut kuuest erinevast valdkonnast, et välja selgitada, kuidas toetatakse ja arendatakse üldpädevusi ning seeläbi ka osapoolte agentsust.¹ 

Kvalitatiivsel uurimisel ilmnes, et kuigi dokumentides ei ole kõik üldpädevused võrdselt esindatud, arendavad ja toetavad praktikud pädevusi kõikides uuritud valdkondades järjepidevalt ning isegi rohkem kui vastava valdkonna dokumendid neilt eeldavad. Praktikutel aga puudub tihti sõnavara nende üldpädevuste nimetamiseks, et määratleda dokumentide järgi täpselt, milliseid üldpädevusi arendatakse. 

Dokumentide analüüs näitas, et kõige enam avaldusid üldpädevustest kultuuri- ja väärtuspädevus, sotsiaal- ja kodanikupädevus ning ettevõtlikkuspädevus. Praktikute arusaamades tõusis olulise väärtusena esile suhtluspädevus. Ilmnes, et üldpädevuste arendamisel lähtub mitteformaalõppe praktika eelkõige õppija vajadustest ja soovidest ning ümbritseva keskkonna nõudlustest. Leidis ka kinnitust, et praktikud näevad läbivalt ja kõikides valdkondades oma ülesandena toetada õppija agentsust. 

Üldpädevuste arenemine muusikakollektiivis

Tallinna Ülikooli ELU² õppeaine raames läbi viidud uuring keskendus küsimusele, kuidas ja milliseid võtmepädevusi arendab kõrgkoolide muusikakollektiivis osalemine tudengitel ja vilistlastel. Uuringus osales ligi sadakond tudengit ja vilistlast erinevatest ülikoolide juures tegutsevatest kollektiividest, kes pidid määrama järjestusskaalal, kuidas nad hindavad enda puhul kaheksa võtmepädevuse arengut. 

Uuringu tulemusena selgus, et osalemine muusikakollektiivis arendab kõiki võtmepädevusi keskmisel määral. Enim hindasid vastajad muusikakollektiivis osalemise mõju kultuuriteadlikkuse ja kultuurilise eneseväljenduse pädevuse arengule ning vähim kirjaoskus- ja digipädevusele. Selgus, et pädevuste arenemine ei erine kuigi palju ka vanusegruppide lõikes. Vastajad said selgitada võtmepädevuste vajalikkust oma igapäevaelus, kus levinum oli tööalane seotus, seejärel õpingud ja perekond.  

Kokkuvõttes saab öelda, et mitteformaalõppes toetavad praktikud üldpädevuste arendamist järjepidevalt ja nende arenemist teadvustatakse muusikakollektiivide näitel ka õppes osalejate poolt. Halliki ja kolleegid toovad välja, et Eestis kasutuses olevate pädevussüsteemide omavaheline haakumine on ebaselge ning neid sõnastatakse erinevalt, mis võib omakorda põhjustada segadust nende kujunemise jälgimisel. Oluline on luua ühine mõisteruum ja ühtlustada arusaama mitteformaalõppe võimalustest üldpädevuste kujundamisel, et õppijat võimalikult mitmekülgselt üldpädevuste kujundamisel toetada.  

Halliki Põlda ja kolleegide läbiviidud uurimust tutvustava teadusartikli täistekstiga on võimalik tutvuda Eesti Haridusteaduste Ajakirja 2021, nr 9 (1) numbris. Projekti “ELUoskused muusikast” uurimisraportiga on võimalik tutvuda projekti kodulehel. 

^{1 Agentsus ehk tegevusvõimekus avaldub tahtmises õppeprotsessis osaleda ja vastutuse võtmises oma õppimise eest.}

^{2 Tallinna Ülikooli õppeaine ELU (Erialasid Lõimiv Uuendus) on üleülikooliline õppeaine, mille käigus lahendatakse meeskonnatööna elulisi probleeme.}

Autor: Mari Mäekivi, TLÜ andragoogika eriala magistrant. Artikkel on valminud Tallinna Ülikooli andragoogika magistriõppe eriala ainekursuse “Kommunikatsioonioskused elukestvas õppes” raames.