Tulevikuoskused tööturul on seotud infotöötluse oskustega.
Aina rohkem räägitakse tööturu muutumisest ja pööratakse tähelepanu töötajate oskustele. On tehtud erinevaid uuringuid, et välja selgitada, millised oskused on tööturul täpsemalt hinnatud ja kuidas saab tõsta oma konkurentsivõimet. Oskuste arendamise üks võimalustest on täiendkoolitus täiskasvanutele.
Foto: Anthony Shkraba, Pexels
Andre Vahe kirjutab Õpetajate Lehes (09.03.2021): “2016. aasta maailma majandusfoorumil tõdeti: viie aastaga muutub vähemalt kolmandik töötajate oskusi, mida tööandjad oluliseks peavad”. Täna saab töökuulutustes tihti näha oskuste nimekirja, mida nimetatakse “ülekantavateks” oskusteks ehk oskusteks, mis on vajalikud mitmetel elualadel, näiteks digioskus, oskus iseseisvalt vastu võtta otsuseid, meeskonnatöö oskus, keeleoskus.
Kiiresti muutuvas maailmas on väga oluline olla tööturul konkurentsivõimeline. PIAAC (Programme for the International Assessment of Adult Competencies) on rahvusvaheline täiskasvanute oskuste uuring. PIAACi uuringus analüüsiti infotöötluseks vajalikke oskusi, mida vajab inimene, et aktiivselt osaleda tööturul, hariduses ja ühiskonnaelus. PIAACi poolt välja toodud oskused on: funktsionaalne lugemisoskus ja selle aluseks olevad baasoskused; matemaatiline kirjaoskus ja tehnoloogiarikkas keskkonnas probleemilahendusoskus. Oskused on ülekantavad ja õpitavad, mis tähendab, et neid oskusi saab arendada. Analüüsid on näidanud nende oskuste kasvavat tähtsust, et tulla toime tööturul. Ühtlasi on need oskused vajalikud ka edukaks toimetulekuks tänapäevases inforikkas ühiskonnas.
Euroopa Komisjoni poolt on koostatud “Digiõppe tegevuskava 2021 - 2027”, kus räägitakse Euroopa Komisjoni visioonist kvaliteetse, kaasava ja kättesaadava digihariduse kohta Euroopas. Selleks, et parandada põhilisi digioskuseid ja -pädevusi (digikirjaoskus, arvutiõpe, head teadmised ja arusaamine andmemahukast tehnoloogiast (nagu tehisintellekt) on välja töötatud kindlad sammud. Näiteks, tuleks koostada ühised suunised õpetajatele ja haridustöötajatele, et edendada digikirjaoskust, ajakohastada Euroopa digipädevuse raamistikku, et lisada sellesse tehisintellekti ja andmetöötlusega seotud oskused, töötada välja Euroopa digioskuste tunnistus; julgustada osalemist rahvusvahelises digikirjaoskuse ja infopädevuse uuringus (ICILS) ning toetada kõrgema taseme digioskuste arendamist selliste meetmete abil nagu digitaalsete võimaluste praktikaprogramm.
Loodud on mitmeid strateegiaid ja tegevuskavu, et aidata inimestel hoida oma oskusi vajalikul tasandil. Täiskasvanutena peame teadvustama, et õppimine on tihedalt seotud tööturuga ja meie võimalus on oma elukvaliteeti parandada arendades ülekantavaid oskusi.
Autor: Julija Smirnova, andragoogika MA üliõpilane
Allikad:
- Rahvusvaheline täiskasvanute oskuste uuring PIAAC (www.hm.ee/et/tegevused/uuringud-ja-statistika/piaac)
- A. Vahe (2021) Millised tulevikuoskused tõusevad tööturul hinda? Eesti kõrgkoolid põhjendavad (opleht.ee/2021/03/millised-tulevikuoskused-tousevad-tooturul-hinda-eesti-korgkoolid-pohjendavad)
- Euroopa Komisjon. “Digiõppe tegevuskava 2021-2027”
- (https://ec.europa.eu/education/education-in-the-eu/digital-education-action-plan_et)
