chevron-down chevron-left chevron-right chevron-up home circle comment double-caret-left double-caret-right like like2 twitter epale-arrow-up text-bubble cloud stop caret-down caret-up caret-left caret-right file-text

EPALE - Euroopa täiskasvanuhariduse veebikeskkond

Ajaveeb

Tulevikku vaatava juhi haridus

16/09/2020
looja Marit Valge
Keel: ET

Kui tööturu tulevikusuundumusi silmas pidada, siis peegeldavad need suuremat nõudlust ärindushariduse magistriõppe, aga ka täiskasvanute kutseõppe või hoopis lühemate õppevormide järele. Lähemalt kirjutavad Riina Tilk ja Yngve Rosenblad.

 

Suur osa ärinduse kõrghariduse õppekavadest kuulub küll juhtimise ja halduse valdkonda, aga seal ei õpetata siiski vaid juhtimist. Pigem on võimalik spetsialiseeruda sellistele aladele nagu majandusarvestus, finantsjuhtimine, turundus jne. Samuti on paljud neist õppekavadest kindlale elualale suunatud: kultuur, elamusmajandus, teenindus, personalijuhtimine, avalik haldus, infotehnoloogia, heaolumajandus või põllumajandus. Üldisi juhtimise õppekavu on pigem vähe ning rakenduskõrghariduses või bakalaureuseõppes vaid mõni üksik.

 

Ärindus- ja majandushariduse tähtsus kasvab

Juhtide üldlevinud haridusteeks juhul, kui juhiks kasvatakse valdkonna seest, on asjaomase valdkonna kõrgharidus. Oma eluala tundmine, majandussektori eripärade ja ärimudelite mõistmine ning arusaam tööprotsessidest annavad valdkonna seest välja kasvanud juhtidele sageli selged eelised. Vajadust erialase hariduse ning varasema valdkondliku töökogemuse järele tuuakse tugevalt esile tööstuse, metsanduse, põllumajanduse, toitlustuse, energeetika ja ehituse juhtidel, samuti IKT-, haridus- ja kultuurivaldkonna juhtidel. Metalli- ja masinatööstuses annab inseneriharidus juhtidele selge konkurentsieelise, kuna suuremat lisandväärtust loovate ja üha keerulisemate toodete arendamine muudab juhtide korralikke insener-tehnilisi teadmisi.

Samas metalli- ja masinatööstuses, metsanduses ja puidutööstuses, rõiva-, tekstiili- ja nahatööstuses, info- ja kommunikatsioonitehnoloogias, majutuse, toitlustuse ja turismi ning meedia, kirjastamise, reklaami ja disaini alal eeldatakse konkreetse valdkonna haridust ka müügi- ja turundusjuhtidelt. Näiteks puidu- ja mööblitööstuse müügi- ja ostujuhid on peamiselt metsanduse, puidu- või materjalitehnoloogia või ka tootmistehnika kõrgharidusega ja suure praktilise töökogemusega tippspetsialistid. Majutuse, toitlustuse ja turismi müügijuhid on enamasti erialase väljaõppega ning õpivad seejärel juurde ärikorraldust, turundust vms.

Paljudel juhtudel kasvavad juhid välja organisatsiooni seest ja neil jääb sageli puudu praktilisest inimeste juhtimise kogemusest ning mitmesugustest majanduse, ettevõtluse ja ärindusega seotud teadmistest-oskustest. Nii jõutakse täienduskoolitusteni või teise hariduse omandamiseni ärinduse, halduse ja majandusteaduse tasemeõppes. Levinud magistriõppe erialad, kus juhtimisoskusi-teadmisi arendatakse, on näiteks ärijuhtimine (sh rahvusvaheline ärijuhtimine), strateegiline juhtimine, turundus, finantsjuhtimine, majandusarvestus, majandusteadus, organisatsioonikäitumine jt. Hinnatud on ka praktilisema suunitlusega nn MBA-tüüpi ärijuhtimise magistriõppekavad, mida pakuvad nii avalik-õiguslikud kui ka erakõrgkoolid. Väikeettevõtjatele sobivaid enesetäiendamisvõimalusi pakuvad ka ärinduse kutseõppekavad, nt ärikorralduse spetsialisti ja väikeettevõtja õpe.

 

Ärinduse magistriõpe võiks olla osaliselt tasuline

Õppijate arvult on kõige populaarsemad just ettevõtluse ja juhtimise koolitused (2018. aastal enam kui 26 000 õppija). Ka ärinduse ja halduse kutseõpe on viimasel kümnendil kujunenud pigem täiskasvanute õppeks. Üle 60% õppijatest on enam kui 25-aastased ja 13% neist on vähemalt 40-aastased. Võrreldes muude valdkondadega on ärinduse kutseõppurite seas kõrgharidusega õppijaid väga palju (5. taseme jätkuõppes lausa 56%).

Kõrghariduses on ärindusüliõpilaste vanus keskmise sarnane, aga üle 35-aastasi on mõne protsendi võrra enam. Täiskasvanud õppijate suurem osakaal joonistub välja eelkõige magistriõppes, kus 27%-l õppuritest on magistri- või sellega võrdsustatud kraad juba omandatud. Eriti suur on varasema magistrikraadiga tudengite osakaal ettevõtluskõrgkooli Mainor (76%) ja EBSi, ärinduse magistrantide (63%) seas.

Ärinduse magistriõppese kui täienduskoolitusele tulevad sageli juba töötavad inimesed, kes on tavaliselt suutelised ise õpingute eest maksma. Majanduse ja ärinduse tasemeõpet pakuvad edukalt erakoolitusasutused, kus suur osa õppijatest maksabki oma hariduse eest ise. Kui kümme aastat tagasi õppis ligi 90% ärindusüliõpilastest tasulisel õppekohal, siis 2019.-2020. õppeaastal 41%. Tasuta õppekohtade arv on ärinduse kõrgharidusõppes kümne aastaga kasvanud kaks korda, kusjuures tasulistel õppekohtadel õpib ka päris palju välisüliõpilasi. Arvestades kõrghariduse ebapiisavat riiklikku rahastamist, võiks avalik-õiguslikes ülikoolides ärindushariduse tasuta magistriõppe asendada osaliselt tasuliste õppekohtadega.

 

Ärinduse ja halduse õpet tuleb muuta paindlikumaks

Digiteerimise ja andmemajanduse areng suurendab vajadust ettevõtluse ja tehnoloogia teemasid ühendavate programmide järele. Selliseid interdistsiplinaarseid õppekavu on meie kõrgkoolidesse viimastel aastatel ka järjest lisandunud. Kui nimetada vaid mõnda, siis „Ettevõtlus ja tehnoloogia juhtimine“, „Innovatsiooni ja tehnoloogia juhtimine“ Tartu Ülikoolis, „Tehnoloogia valitsemine ja digitaalsed muutused“ Tallinna Tehnikaülikoolis jt. Inimestest, kes on ettevõtluse ja tehnoloogiaga sina peal, tuntakse nii mõneski majandussektoris teravalt puudust.

Teiseks ärindushariduse tulevikumärksõnaks on paindlikkus nii õppe sisus kui ka vormilises ülesehituses. Lisaks pikematele täiendusõppe programmidele, mis pakuvad alternatiivi tasemeõppele, oodatakse kindlasti ka kõrgkoolide tasemeõppe muutumist paindlikumaks. Täiskasvanud soovivad üha enam omandada teadmisi-oskusi lühemaajaliste ja konkreetsetele teemadele keskenduvate õpiampsudena. Seetõttu on eelistatud õppekavad, mis võimaldavad õhtuti toimuvat või sessioonõpet. Erakõrgkoolid on siin võrreldes avalik-õiguslike kõrgkoolidega märksa paindlikumad. Värske näitena saab välja tuua nanokraadi saamise võimaluse EBSis alates uuest õppeaastast. Samuti on viimastel aastatel loodud või arendatud mitmeid personaliseeritumat õpet võimaldavaid magistriõppekavasid, nt EBSis ja Tallinna Tehnikaülikoolis.  See väljendub eelkõige individuaalsema tagasiside pakkumises üliõpilastele ja nende nõustamises (õppekavas on coach’i juhendatud personaalse arengu moodulid või toetab üliõpilast isiklik mentor).

 

Kokkuvõte

Meie organisatsioonid vajavad igati pädevat tänapäevast juhtimist. Tootlikkuse suurendamine, väärtusahelas kõrgemale liikumine, tööstuse digitaliseerimine, kaalukausi kaldumine allhanke asemel omatoodangu poole, iduettevõtlus, andmepõhiste otsustusmudelite ja analüütika ulatuslikum kasutamine toovad kaasa vajaduse vastavate teadmiste-oskuste järele.

Artikel avaldati SA Kutsekoda, OSKA koduleheküljel

Lisaks avaldati see artikkel ajakirjas Director ja on koostatud OSKA ärindushariduse analüüsi põhjal. Analüüsiga saab tutvuda siin

Share on Facebook Share on Twitter Epale SoundCloud Share on LinkedIn Share on email