Liigu edasi põhisisu juurde
Blog
Blog

Teadlik vananemine kui elukestev õpe

Rahvastiku vananemine on üks inimkonna suurimaid võidukäike, kuid samas ka 21. sajandi suurimaid väljakutseid.

Foto: Marisa Howenstine,  Unsplash

 

“Rahvastiku vananemine on üks inimkonna suurimaid võidukäike, kuid samas ka 21. sajandi suurimaid väljakutseid. Rahvastik vananeb ja eriti valusalt avaldab see mõju meie väikese rahvaarvuga Eestis.” kirjutab  Merle Lobjak oma 2020. aastal koostatud magistritöös. Käesolev artikkel annab aimu, millised teadmised ja kogemused panevad aluse keskealiste naiste edukale aktiivsena vananemisele ja kas seda on võimalik õppida. 

On teada tõsiasi, et järgmistel kümnenditel kasvab Euroopa Liidus ja kogu maailmas vanemaealiste inimeste  osakaal. Suundumused tööealises rahvastikus näitavad, et ajavahemikul 2010–2030 kasvab 55–64-aastaste vanuserühm umbes 16,2% (9,9 miljoni inimese võrra).  Ka Eesti rahvastikupoliitikas tuleb rohkem tähelepanu pöörata vanemaealiste vajadustele. Rahvastikupoliitika põhiküsimuseks on kuidas hoida eakaid ühiskonda jätkuvalt panustamas. Negatiivsed stereotüübid ja suhtumine vanemaealistesse, kui kehva tervise ja vähese õppimisvõimega inimgruppi, jätab tihti need inimesed ilma võimalusest olla aktiivsed oma kogemuste jagamisel ning surub nad hoopis abivajajate staatusesse. 

 

Vananemine on elukestev protsess

Vananemine on elukestev protsess, see puudutab meist igaüht. Viis, kuidas inimesed jõuavad kõrgesse vanusesse, sõltub sellest, kuidas nad elasid oma varasemad eluaastad. Me kõik vananeme esimest korda elus. Autor toob oma magistritöös välja, et vananemine võib olla edukas, kui selle juures säilib uudishimu ja tegutsemistahe ning elu pakub jätkuvalt rahuldust. Ta väidab erinevatele teooriatele tuginedes, et õppimine parandab inimeste elukvaliteeti ning õppiv inimene on tervem ja aktiivsem. Aktiivse vananemise raamistiku kuldne kolmik on vaimne tervis, sotsiaalsed suhted, füüsiline tervis. Kõik tihedalt omavahel seotud ja võrdselt olulised. Elukestev õpe annaks võimaluse kõiki punkte järgida.

Erinevatele teooriatele tuginedes väidab Merle Lobjak, et õppimist peetakse 21. sajandil oluliseks, et edukalt toime tulla. Ennastjuhtiv õppija suudab paremini juhtida kogu oma elu. Ta kirjeldab, et õppimine on protsess, mille käigus saadakse kogemus. Kogemus, mis teisendatakse oskusteks, hoiakuteks, väärtusteks, emotsioonideks ja tõekspidamisteks ning mille eesmärgiks on ümbritseva maailmaga ja muutustega kohanemine. 

Autor toob välja, et elukestvat õpet määratletakse kui kõiki täiskasvanutele mõeldud õppetegevusi kogu elu jooksul, mille eesmärgiks on täiendada teadmisi, oskusi ja pädevusi isikliku, ühiskonna ja tööturu vajadustest lähtuvalt. Elukestva õppe olulisust arvestades võiks hariduspoliitika tööturu vajaduste kõrval rohkem tähelepanu pöörata ka enesearengu vajadustele. See võimaldaks inimesel arendada oma andeid ja loovust, sest muutuv maailm vajab hakkajaid ja loovalt lahendusi leidvaid inimesi rohkem, kui kunagi varem.

 

Elukestev õpe, kui elamise viis

Elukestev õpe võiks kujuneda täiskasvanutele elamise viisiks. Lisaks õpitud teadmisele ja oskusele on oluline õppeprotsessides omandatav analüüsioskus. See on oskus, mis  aitab märgata ja mõtestada ka enda vajadusi.  Mida enam on elu inimese vajadustega kooskõlas, seda vähem  ta sind kulutab. Samas aitab õppimine säilitada vaimset ja füüsilist tervist. Kõige olulisemaks rahulolu ja turvalisuse aluseks pidasid uuringus küsimustele vastanud daamid sotsiaalvõrgustikku. Oluliseks peeti suhted lähedaste ja sõpradega. Sotsiaalsete suhete loomine ei sõltu ainult  teadlikkusest. Teadlikkuse tõstmisest üksi ei piisa elustiili muutmiseks kui inimene ise enda heaolu ei väärtusta. Siin oleks vaja abikätt, et tihedamaks suhtlemiseks vastavad tingimused luua. Seotus ja ühine tegutsemine pakub rahulolu ja samas hoiab meid aktiivsena. Kõlab nagu saaks teoreetiliste tõenditega kinnituse meile armsaks saanud  tõdemuse “hoia oma tass täis” olulisus.

 

Vanuse määratlused

Vanust saab määratleda nii kronoloogiliselt, bioloogiliselt, psühholoogiliselt, sotsiaalselt kui ka funktsionaalselt. Psühholoogiline vanus võib kronoloogilisest erineda, sest alates keskeast hindab suur osa inimesi ennast 10 kuni 15 aastat nooremaks. Põnev leid uuringutest on, et inimesed, kes hindasid ennast teiste omavanustega võrreldes nooremaks, elasid kaks aastat kauem. Seda uuringu tulemust oma sõpruskonnas jagades oldi üllatunud, et see periood on nii lühike. Tore tõdeda, et usutakse mõtlemise jõusse ja sellest tulenevalt ka hoiakute olulisusesse. 

Sotsiaalset vanust arvestades on üle 50-aastane haridust omandav inimene sotsiaalselt noor. Funktsionaalne vanus, aga iseloomustab inimese füüsilist võimekust, suhtlusringkonda ja huvitegevusi. Meile kõigile tuntud ütlus “vaata passi ka” annaks nagu märku, et vanus passis võib seada piiranguid. See saab inimeste rõõmuks selles uurimistöös ümber lükatud. Oma otsuste ja valikute tegemisel tuleks kronoloogilise vanuse asemel lähtuda inimesest endast, tema  tegelikust seisundist, huvidest ja võimetest. Oled nii vana kui vanana sa ennast tunned.

 

Oma põneva uurimuse kokkuvõttes tõdeb autor, et vananemist ei saa peatada, kuid tasuks suhtuda enesesse oma olemusest lähtudes, olla rahul ja õnnelik just sellisena, milline ollakse. Miks mitte keerata tagurpidi laulusõnad, ehk siis "mida Juhan ei õpi, seda Juku ei tea". Olles oma põlvkonnaga meie lastele aktiivse ja teadliku vananemisega eeskujuks, oskaksid tänased noored juba läbi elu iga elukaare osa nautida. Vananeda võib teadlikult, aga elama peaks teadlikult, sest ainult täisväärtuslikult elatud elu aitab vananemist võtta, kui loomulikku protsessi.

 


Merle Lobjaku magistritöö “Teadlik vananemine, kui elukestva õppe fenomen” on leitav läbi Tallinna Ülikooli Akadeemilise raamatukogu e-teadusraamatukogu ETERA

Artikkel on valminud Tallinna Ülikooli ainekursuse “Kommunikatsioonioskused eluskestvas õppes” raames

Artikli koostas  Anu Faelmann-Klaus  - Tallinna Ülikooli hariduse juhtimise esimese kursuse magistrant


Allikad:

 

Login (0)

Want to write a blog post ?

Don't hesitate to do so! Click the link below and start posting a new article!

Viimased arutelud

EPALE 2021 fookusteemad. Alustame!

Kutsume sind rikastama eelseisvat aastat oma panuse ja ekspertiisiga! Alustuseks võta osa veebiarutelust, mis toimub teisipäeval, 9. märtsil kell 10-16 (CET). Kirjalik arutelu toimub otseülekandena ja juhatab sisse 2021. aasta fookusteemad. Arutelu juhivad EPALE toimkonna nimel Gina Ebner ja  Aleksandra Kozyra EAEA-st.

Veel

EPALE kogukond: Jagage oma edukaid täiskasvanuhariduse projekte töökohal õppimise kohta.

Töökohal õppimise temaatilise fookuse osana tahame kuulda teie – EPALE kogukonna – arvamusi kõigi edukate projektide, algatuste ja programmide kohta.

Veel