Liigu edasi põhisisu juurde
Blog
Blog

Kaido Vestberg: Täiskasvanute koolituse seaduse muudatusest.

Täiskasvanute koolituse seadust on plaanis muuta. Ettepanekute tegemiseks on meil jäänud üpris vähe aega. On viimane aeg meile endile selgeks teha selle muudatusettepaneku sisu ja tagamaad. Siin on Kaido Vestbergi isiklik arvamus sel teemal, Eesti Koolitus- ja Konsultatsioonifirmade Liidu (KFL) arvamus on alles formeerumisel. Et me saaksime ka EPALE poolt arvamuse saata, tuleb aruteluga alustada kohe.

Täiskasvanute koolituse seadust on plaanis muuta. Ettepanekute tegemiseks on meil jäänud üpris vähe aega. On viimane aeg meile endile selgeks teha selle muudatusettepaneku sisu ja tagamaad. Siin on Kaido Vestbergi isiklik arvamus sel teemal, Eesti Koolitus- ja Konsultatsioonifirmade Liidu (KFL) arvamus on alles formeerumisel. Et me saaksime ka EPALE poolt arvamuse saata, tuleb aruteluga alustada kohe.

Foto: Timon Studler, Unsplash

Täiskasvanute koolituse seadus (edaspidi TÄKS) on meil kehtinud alates 2015. aastast. Nüüd on plaanis seda muuta. Eesti Koolitus- ja Konsultatsioonifirmade Liidu (KFL) esindajana Täiskasvanuhariduse nõukogus sain sellest muutmise kavatsusest teada 2020. aasta kevadisel koosolekul. Arutluse all oli seal kvaliteedi teema, kes ja kuidas seda hindab. Täiskasvanuhariduse nõukogu sügisesel koosolekul oli juba TÄKS-i muutmise väljatöötamise kavatsus (edaspidi VTK) laual. Tänaseks on see TÄKS-i VTK saadetud kooskõlastamise ringile ja ettepanekuid oodatakse hiljemalt 12. märtsiks 2021. Plaanis on see seaduse muudatus jõustada veel selle aasta oktoobrist.

Milleks ikkagi meile see TÄKS-i VTK?

VTK sissejuhatusest võime lugeda: „eesmärk on luua täienduskoolitusasutustele kaheetapiline kvaliteedihindamise süsteem“.

Need 2 etappi on:

  1. Eesti Hariduse Infosüsteemis (EHIS) olevate täiendkoolitusasutuste vastavuskontroll TÄKS-i nõuetele kahel tasemel: a) veebileht ise 2) õppekavade hindamine. See kontroll täna on jõus, aga sellega ei olda rahul.
  2. Koolitusasutuste akrediteerimine (varemates aruteludes nimetati seda kvaliteedimärgiks). See süsteem on alles plaanis välja töötada.

Siit tekib kohe esimene küsimus. Meil ei ole seda akrediteerimise süsteemi ja kontrollimise korda veel olemas, aga juba tahame selle seadusesse saada. Seadusesse soovime ka kirja panna ametiasutuse, mis seda hakkab läbi viima, lk. 26: „Hindamist ei pea tegema HTM, tõenäoliselt võiks hindamist läbi viia Haridus- ja Noorteameti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuur“  Leheküljelt 12 saame teada, palju on plaanis sisse kasseerida koolitusasutuselt: „Maksumuses tasub lähtuda kutsehariduses kehtestatud maksimaalsest summast, milleks on 1200 EUR.“ Koolitusasutusele plaanitakse veel teisigi lisakohustusi nagu osalejate registri pidamine.

Kelle kvaliteedist me räägime?

Täienduskoolituses on meil mitu osapoolt:

  • Osaleja
  • Klientorganisatsioon (organisatsioon, mille inimesi me koolitame)
  • Rahastaja (riik, fond, organisatsioon vms)
  • Koolitaja (konkreetne persoon)
  • Koolitusasutus
  • Toote (koolituse) välja töötaja.

Alati ei ole kõik need osapooled esindatud. Siin dokumendis on klientorganisatsioon ja rahastaja samale pulgale pandud. Nad võival olla samad, kuid näiteks avaliku raha kaasamisel on tegemist erinevate huvigruppidega. Selles dokumendis lähtutakse pigem olukorrast, kus koolitusel osaleja ise valib koolitust, mitte ei tee seda organisatsioon, kus ta töötab. VTK-s on öeldud lk 2: „Regulatsiooni tekitamise eesmärk on luua täienduskoolituse pakkujate ettevõtlusvabaduse kaitse ning õppijate õiguse haridusele vahele tasakaal, kindlustades õppijatele suurema kaitse.  Õppijate kaitse selles dokumendis on määrav. Kvaliteet sõltub erinevate osapoolte ootuste ja kogemuste vahekorrast. Me ei saa rääkida vaid õppijast ja rahastajast. On olukordi, kus inimene ise valib endale koolitust, kuid majanduse arendamise seisukohalt on väga oluline roll ka klientfirmade arendamisel.

Ühtne ja avalik tagasiside süsteem

Selles dokumendis räägitakse palju kvaliteedist, kuid selle mõiste tähendust me ei leia. Reeglina defineeritakse kvaliteeti kui ootuste ja kogemuste vahekorda. Kogemuse mõõtmiseks on meil vaja tagasiside süsteemi. VTK üsna lõpus, lk 26 saame lugeda: „Edasiste arutelude küsimus on, kas täienduskoolitusasutustele luua ka avalikult kuvatav tagasisidesüsteem.“ Alles siin jõuame kvaliteedi hindamise tagasiside süsteemi juurde. Eelnevalt oli avalikult kuvatavat tagasisidesüsteemi juba lubatud lk 2.: „Täienduskoolitusasutustele luuakse ka avalikult kuvatav tagasisidesüsteem.“ Ma ei mõista, kuidas me saame rääkida kvaliteedist ilma tagasisidesüsteemita. Olemasoleva info kontroll veebilehel ei taga kuidagi veel kvaliteeti.

Õpime teiste kogemustest

VTK-s on kirjeldatud üsna põhjalikult 5 riigi (Austria, Šveits, Holland, Iirimaa ja Singapur) kogemust. Tundub, et innustust dokumendi väljatöötajatele on andnud Austria. Samas oleme vaatluse alt välja jätnud meile ajalooliselt ja kultuuriliselt lähemad riigid nagu Põhjamaad ja Saksamaa. Haridus- ja teadusstrateegia 2035 väljatöötamisel sai täienduskoolitus põhjendamatult liialt vähe tähelepanu. Kogu elukaare teemaga ja täiendõppe rolli nägemisega meie majanduse arengus tasub kindlasti veelgi põhjalikumalt tegeleda. TÄKS-is on täiendkoolituse mõiste tähendus piiratud õpiväljundi ja õppekava olemasoluga. Kuid täiskasvanud õppija kasutab väge erinevaid meetodeid nagu kootsing, mentorlus, supervisioon, kovisioon, töötoad jpt. Kui me soovime TÄKS-i kaasajastada, tuleb meil alustada täiskasvanute täiendkoolituse mõiste tähendusest.

Ettepanek edasi minemiseks

Esialgu minu arvates piisab kahest teemast:

  1. Tõhustame juba olemasolevat kvaliteedi kontrolli, sh EHIS-sse sisestamise eelnev kontroll
  2. Töötame välja ja juurutame ühtse ja avaliku tagasisidesüsteemi.

See tegemata töö kvaliteedi tõhustamisel aitab kaasa sisulisele kvaliteedi tõusule ja sellega ei kaasneks olulist halduskoormust ja lisakulu koolitusasutustele.

Kokkuvõtteks

Olemasoleva olukorra, st kvaliteedi hindamise 1. etapi korrastamise kattevarjus müüakse meile kvaliteedimärki uue nimega akrediteerimine, suureneb koolitusasutuste halduskoormus osalejate registri pidamisel ja väheneb rahakott akrediteerimise teenuse maksmisel. Kaasnevate mõjudena lubatakse mõelda ka tagasisidesüsteemile, mis päädib ka koolitusasutuse halduskoormuse suurenemisega. Sellisel kujul VTK vastuvõtmine ei ole mõistlik. See seadusemuudatus teeb koolituse bürokraatlikumaks ja hinnad kallimaks.

Täiskasvanute koolituse seadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/110062015010

Täiskasvanute koolituse seaduse väljatöötamise kavatsus

--

Kaido Vestberg omab täiskasvanute koolitaja tase 7 kutset, on rahvusvahelise koolitus- ja konsultatsioonifirma Mercuri International Eesti kontori juhtiv partner ja on Täiskasvanuhariduse nõukogu liige. 

Login (2)

Users have already commented on this article

Logi sisse või Registreeru, et kommenteerida.

Want to write a blog post ?

Don't hesitate to do so! Click the link below and start posting a new article!

Viimased arutelud

EPALE 2021 fookusteemad. Alustame!

Kutsume sind rikastama eelseisvata aastat oma panuse ja ekspertiisiga! Alustuseks võta osa veebiarutelust, mis toimub teisipäeval, 9. märtsil kell  10-16 (CET). Kirjalik arutelu toimub otseülekandena ja juhatab sisse 2021. aasta fookusteemad. Arutelu juhivad EPALE toimkonna nimel Gina Ebner ja  Aleksandra Kozyra EAEA-st.

Veel

EPALE kogukond: Jagage oma edukaid täiskasvanuhariduse projekte töökohal õppimise kohta.

Töökohal õppimise temaatilise fookuse osana tahame kuulda teie – EPALE kogukonna – arvamusi kõigi edukate projektide, algatuste ja programmide kohta.

Veel