IV täiskasvanute koolitajate mittekonverentsil teema „Täiskasvanute koolitajate arutelukultuur“ kokkuvõte.

Tõime koos ekspert Helina Looriga välja arvamusi hetkeolukorra kohta kui ka mõningaid mõtteid täiskasvanute koolitajate arutelukultuuri arendamiseks.

Allpool ülevaade arutelus osalenute ühistest arvamustest.

Arutelu on vahend, mitte eesmärk.

Arutelu võib mõnes olukorras olla omaette eesmärk, kuid enamasti siiski on tegemist vahendiga teatud eesmärgi saavutamiseks. Kui on olemas ülesande püstitus, probleem, otsime võimalusi selle lahendamiseks. Arutelu ei pruugi igas olukorras olla see ainuõige vahend. Arutelu tulemus ei pruugi olla konsensus, vaid võib olla ka tõdemus, et osapooled ei ole valmis loobuma oma seisukohtadest.

Arutelus paneb osalema isiklik huvi, arutelu eelduseks on ühise huvi olemasolu.

Isiklik huvi sõltub kindlasti ka inimese silmaringist ehk kas ta soovib kaasa mõelda kogu ühiskonda puudutavatel teemadel. Samas on meil ka juurdunud arusaam, et koerad võivad ju haukuda, aga karavan läheb ikka edasi.

Erinevate koolitusega tegelevate liitude ja organisatsioonide (nt ANDRAS, Eesti Koolitus- ja Konsultatsioonifirmade Liit, Eesti Konsultantide Assotsiatsioon, Sisekoolitajate Liit, superviisorite, kootside, mentorite ühingud jne) omavaheline koostöö võiks olla parem.

Tihedam suhtlus käib liitude sees, vähem on koostööd erinevate liitude ja organisatsioonide vahel. Erinevad koolkonnad defineerivad ka koolitusega seonduvad termineid erinevalt, näit. supervisioon, sisekoolitus.

Eesti200 ja suurärimeeste ettepanekud on pigem seisukohad, mitte kutse arutelule.  

Need seisukohad on pigem surve avaldamiseks, mitte üleskutse laiapõhjaliseks aruteluks. Seal on pigem valmis lahendused, mitte küsimused vastuste leidmiseks.

Aruteluks on vaja aega ja ettevalmistust.

Arutelu eeldab teemasse süvenemist, kaasa mõtlemist, mis aga tähendab lõppkokkuvõttes aega. Erinevate teemadega pealiskaudne tegelemine ei aita kuidagi kaasa sisulisele arutelule.

Täiskasvanute koolitajate Facebooki leht ja EPALE platvorm ei ole suutnud arutelu tekitada.

Pigem on need keskkonnad olnud informeerimiseks. Kui ongi tõstatatud teatud küsimus, on kirjalikud sõnavõtud jäänud tagasihoidlikeks. Sageli küll märgatakse, kuid ei avaldata oma arvamust.

Kuidas koolitaja saab arutelu soodustada? Tõime siinkohal välja 3 olulist tegevust.

• käivita arutelu, loo arutelu "ruum", häälestu ja võimalda ka teistel häälestuda
• väldi hinnangute andmist
• lepi kokku terminites

Allpool tõime välja mõtteid täiskasvanute koolitajate arutelukultuuri arendamiseks:

• EPALE eestvedamisel täiskasvanute koolitajate liitude ja organisatsioonide ümarlaud meile kõigile olulistel teemadel. Sellele eelneb ideekorje osapoolte vahel, millistele teemadele keskenduda.
• arutelude teemade süstematiseerimine täiskasvanute koolitajate Facebooki grupis.
• vähese haridustasemega täiskasvanute pildile toomine.

---

Kaido Vestberg on konsultant ja andragoog. 1981-1986 õppis Tartu Ülikoolis majandusküberneetika erialal, mille lõpetas magistrikraadiga. 2006 aastal astus Tallinna Tehnikaülikooli Ärikorralduse Instituudi doktorantuuri. 1986-1990 tegeles Kaido Vestberg teadustööga, koolitamise ja konsulteerimisega Eesti Majandusjuhtide Instituudis. Alates 1990 aastast töötab rahvusvahelises koolitus-konsultatsiooniorganisatsioonis Mercuri International. 2010-2013 on Kaido Vestberg Mercuri International Eesti AS tegevjuht ja pärast ettevõtte jagunemist, alates 2013 Mercuri International Eesti OÜ juhtiv partner. Vabatahtlikuna on Kaido Vestberg Koolitus- ja Konsultatsioonifirmade Liidu juhatuse esimees ja Hiiumaa Sõprade Seltsi juhatuse liige.