Blog
Blog

Täiskasvanuhariduse osaks on teadmised kristlikust maailmavaatest

Täiskasvanuharidus on märksa laiem teema kui ainult eluks vajalike uute oskuste omandamine. Täiskasvanuhariduse alla kuulub ka silmaringi laiendamine,

Täiskasvanuharidus on märksa laiem teema kui ainult eluks vajalike uute oskuste omandamine. Täiskasvanuhariduse alla kuulub ka silmaringi laiendamine, sealhulgas kristliku kultuuri ja vaimsete ideede mõistmine. Kevadisel ülestõusmispühade ajal on hea teada, mida me tegelikult tähistame, kes taevasse läks ja miks me sellega seoses värvitud keedumune sööme! 

Elame infoühiskonnas. Vaimsed teadmised kristlikust maailmavaatest ja piiblitõdedest on praegusel ajal kõigile kättesaadavad. Kui inimesel on selle teema vastu huvi, siis saab ta ennast harida interneti vahendusel, lugeda kodus piiblit või minna kirikusse jutlust kuulama. Inimesed, kellel on suurem huvi mõista ja kristlusest osa saada, saavad minna leerikooli.

 

Karolina-bobek-brqmve4ygxg-unsplash

Foto: Karolina BobekUnsplash

Mis on leerikool? 

Leerikooliks nimetatakse kursust, kus tutvustatakse kristlust ja sellega seonduvaid teemasid. Räägitakse Jeesus Kristusest ja tema elust, arutatakse usuküsimusi. Leerikoolis saab hea ülevaate teemadest, mis puudutavad kristlikku maailmavaadet ja kristlasi. Leerikoolis arutletakse ja otsitakse vastuseid küsimustele, mis on seotud Jumala, Jeesus Kristuse ja Püha Vaimuga. Leerikool on ajaga kaasas käinud ja praegusel koroonapiirangute ajal toimuvad leeritunnid internetis ning videoid on võimalik vaadata ka YouTube'ist.

Kui vanalt võib minna leerikooli? 

Leerikooli võib minna alates 15. aastast, kuid enamus inimesi, kes tulevad otsusele minna leerikooli, on täiskasvanud. Leerikooli minemiseks ei pea olema eelnevalt ristitud, piisab vaid heast tahtest ja huvist kristliku maailma vastu.

Kui kaua kestab leerikool? 

Leerikool kestab kolm kuud, 50 akadeemilist tundi ja soovitav on sellel ajal ka kirikus teenistustest osa võtta.

Mida õpetatakse ja kuidas õpitakse leerikoolis? 

Leerikoolis õppimise eesmärgiks on luua tervikpilt kristlikust usust ja õpetusest ning siduda see inimese igapäevase praktilise eluga. See, kuidas õpetatakse leerikoolis, sõltub palju konkreetsest leerikooli tundide läbiviijast. Igal kogudusel ja kirikuõpetajal on mõnevõrra erinev käekiri leeritundide läbiviimisel. Peale loengute lugemist julgustatakse õppijaid kristlikel teemadel mõtteid vahetama ja arutlema. Oluline on, et leerikoolis osalejad jõuaksid käsitletavatesse teemadesse rohkem süüvida ja vaimselt läbi tunnetada. See, millist elu inimene soovib peale leerikooli läbimist edasi elada, jääb tema enda valida. Leerikooli lõpetamine ei kohusta inimest millekski, kuid annab võimaluse mõista elu sügavamaid väärtusi. Leerikool võib olla üheks oluliseks etapiks inimese elus, kus on aega mõtiskleda vaimsete hoiakute ja igavikuliste väärtuste üle. Soovi korral võib peale leerikooli lõpetamist astuda koguduse liikmeks. Leerikoolist võib leida endale häid sõpru, kellega edaspidi vaimulikel teemadel vestelda.

Mis püha on ülestõusmispüha ja miks me mune värvime ?

Kristlikus maailmas on üheks olulisemaks pühaks Jeesus Kristuse ülestõusmise püha.

Piibli järgi maeti Jeesus pärast oma surma ristil uude kaljuhauda ja kolmanda päeva (meie mõistes pühapäeva) hommikul leiti haud olevat tühi. Pärast ilmus Jeesus ka mitmele oma järelkäijale, ühel puhul koguni viiesajale jüngrile korraga. Ristikogudus näeb selles sündmuses Jumala Poja võitu surma ja kaduvuse üle, lootuse ja mõtte andmist kogu inimese elule. Nii öelda loomulik rõõm talve lõppemise ja kevade saabumise üle muutub ka rõõmuks olemise ja maailma uuenemise lootuse üle.

Selle tähistamiseks on palju kiriklikke kombeid. Üks tuntumaid kombeid on munade värvimine. Muna on uue elu tärkamise loomulik sümbol, värvituna osutab ta Kristuse uuele elule, surnust ülestõusmise lootusele. Pärimuse järgi muutis esiti Jeesuse naisjünger Maarja Magdaleena imeväel punaseks munad Rooma keisri toidulaual. Nõnda on punaseks või muud värvi võõbatud muna meeldetuletuseks, et selle elu taga on midagi suuremat ja salapärasemat. Kombeks on munade koksimine ja mõnel pool veeretamine, kuid need on lihtsalt peorõõmu väljendused.

Teadmised kristlikust maailmavaatest ja usust on osa täiskasvanuharidusest, mis teevad elu rikkamaks. Hea on mõista traditsioone ja mõtiskleda vaimsetel teemadel. Avaralt vaadates saab ütelda, et kõike, mis kuulub elukestva arengu alla, võib nimetada täiskasvanuhariduseks.

--

Anneli Salk, täiskasvanute koolitaja 

Login (1)

Want to write a blog post ?

Don't hesitate to do so! Click the link below and start posting a new article!

Viimased arutelud

EPALE 2021 fookusteemad. Alustame!

Kutsume sind rikastama eelseisvat aastat oma panuse ja ekspertiisiga! Alustuseks võta osa veebiarutelust, mis toimub teisipäeval, 9. märtsil kell 10-16 (CET). Kirjalik arutelu toimub otseülekandena ja juhatab sisse 2021. aasta fookusteemad. Arutelu juhivad EPALE toimkonna nimel Gina Ebner ja  Aleksandra Kozyra EAEA-st.

Veel

EPALE kogukond: Jagage oma edukaid täiskasvanuhariduse projekte töökohal õppimise kohta.

Töökohal õppimise temaatilise fookuse osana tahame kuulda teie – EPALE kogukonna – arvamusi kõigi edukate projektide, algatuste ja programmide kohta.

Veel