Täna on rahvusvaheline migrantide päev (International Migrants Day) ning millal siis veel kui mitte täna on asjakohane võtta EPALE keskkonnas taaskord vaatluse alla täiskasvanutest sisserändajate koolitamisega seotud info.

Siseministeeriumis valmis käesoleva aasta juulis analüütiline ülevaade pealkirjaga „Kohanemisprogrammis osalejate tagasiside september 2015 – juuli 2017“ ning see on nüüd avaldatud ka EPALE varamus.

Üldised faktid

Ülevaade on koostatud kokku 168 koolituse tagasiside põhjal. Nendeks olid 25 baasmoodulit, 23 töö ja ettevõtluse moodulit, 22 õppimise moodulit, 8 teaduse moodulit, 16 peremoodulit ning 74 A1-taseme keeleõppemoodulit. Valdav enamik koolitustest viidi läbi Tallinnas.

Kohanemisprogrammi tagasiside kokkuvõte sisaldab ülevaadet baas-, pere-, töö ja ettevõtluse moodulite ning A1-taseme keeleõppes osalenute hinnangutest aritmeetilise keskmisena ja lisaks ka hulga sõnalisi kommentaare.

Kohanemisprogrammi viiakse läbi uussisserändajatele. See tähendab inimestele, kes on vähem kui viis aastat Eestis seaduslikult elanud:

• välismaalased, kellele on antud Eesti tähtajaline elamisluba välismaalaste seaduses või välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduses sätestatud alusel;
• Euroopa Liidu kodanikud, kes on omandanud Eesti tähtajalise elamisõiguse Euroopa Liidu kodaniku seaduses sätestatud alusel;
• Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliikmed, kellele on antud Eesti tähtajaline elamisõigus Euroopa Liidu kodaniku seaduses sätestatud alusel.

Lugemise käigus sündinud mõtted

Mulle andragoogi ja täiskasvanute koolitajana jäid kokkuvõtet lugedes silma mõned mõtlemisainet pakkunud tõigad.

Huvitav oli näiteks, et ükskõik millise kohanemisprogrammi moodulile andsid inglise keeles õppinud inimesed madalamad hinnangud kui vene keeles õppinud inimesed. Dokumendist ei selgu, mis tähenduse on sellele andnud korraldajad – kas tegemist oli järjekindlalt erineval kvaliteeditasemel läbi viidud koolitustega kummalegi sihtgrupile või oli põhjuseks hoopis inglise ja venekeelsete õppijate ootuste põhimõtteliselt erinev nivoo?

Tähelepanu köitis ka see, et baasmoodulile läbi kolme aasta antud hinnangud muutusid iga aastaga järjest madalamaks. Tõsi, keskmiselt ligikaudu 0,1 hindepunkti võrra igas tagasisidestatud kategoorias, kuid siiski. Töö ja ettevõtluse ning peremoodulis see-eest, toimus pärast 2015. aastal antud kõrgeid ja 2016. aastal antud märksa madalamaid hinnanguid, 2017. aastal taas hüpe ülespoole. Teaduse moodulis on aastate lõikes antud tagasiside olnud aina positiivsem, kuid keskmine hinnang antud moodulile on sellegipoolest kõige madalam – 4,4. See jääb kõige kõrgema keskmise hinnangu – 4,7 – saanud A1 taseme keeleõppe moodulile alla 0,3 hindepunkti võrra. Kõigis moodulites on koolitajale antud märksa kõrgemaid hinnanguid kui teistele hindamisvaldkondadele (materjalid ajakava struktuur praktiline korraldus).

Andmete lugemisel ja tõlgendamisel tundsin puudust ankeedi näidisest, mis kokkuvõttele lisatuna oleks andnud parema ülevaate sellest, mida ja millise sõnastusega täpselt tagasisidet küsiti. Hetkel jääb mulje, et osalejad olid ankeedi kaudu rohkem suunatud mõtlema endast väljapoole, st hindama koolitajat ja nö keskkonnatingimusi, aga vähem analüüsima iseenda panust oma õppimisse. Samuti ei saa lugeja teada, mis on olnud erinevatel aastatel antud erinevate, nt eelmise aastaga võrreldes madalamate või kõrgemate hinnangute põhjuseks, ega seda, kuidas on tagasisidet kasutatud koolituste arendamiseks.

Väärtuslik osa kokkuvõttest on vabatekstina antud kommentaarid. Seal on palju tänusõnu ja kiitvaid hinnanguid, aga ka hulgaliselt tähelepanekuid, mida arvesse võttes peaks olema võimalik kohanemisprogrammi mõjusust veelgi tõsta. Üks väga lihtne, kuid sügav mõte jäi eriti silma. „Lõunapaus on pisut lühike, seal võiks olla rohkem aega suhtlemiseks. Sõbrad on integreerumisel olulised,“ ütles üks meie uus kaasmaalane oma tagasisides kohanemisprogrammile.

Riina Kütt, riina@tungalkoolitus.ee, Koolituskeskus Tungal asutaja, juhatuse liige ja koolitaja. Ta on lõpetanud Tallinna Ülikooli haridusteaduste magistrantuuri andragoogika erialal, tal on täiskasvanute koolitaja kutse 7 tase. Tema eriline huvi on enesejuhitud õppimine, informaalne õppimine ja õppimise läbi toimuv innovatsioon töökohas.