chevron-down chevron-left chevron-right chevron-up home circle comment double-caret-left double-caret-right like like2 twitter epale-arrow-up text-bubble cloud stop caret-down caret-up caret-left caret-right file-text

EPALE

Euroopa täiskasvanuhariduse veebikeskkond

 
 

Ajaveeb

Kas reflektsiooniprotsess on sobiv kõigi täiskasvanud õppijate jaoks?

17/01/2018
by Jelena Lohmatova
Keel: ET
Document available also in: EN

16. novembril 2017 korraldasime koos kolleegi Galina Kušanovaga näitliku kiirkursuse erinevate reflektsioonimeetodite kasutamise kohta täiskasvanuhariduses. Kursust toetas Eesti Täiskasvanute Koolitajate Assotsiatsioon ANDRAS ning sellest võtsid osa Eesti ja Läti täiskasvanute koolitajad.  

/et/file/dsc0425smalljpgdsc_0425_small.jpg

Kõigepealt töötasid osalejad rühmades ja arutlesid reflekteerimise väärtuste ja väljakutsete üle, kasutades meie lauamängu – tuli visata täringut ja analüüsida erinevaid väiteid, küsimusi, pilte, omaenda mõtteid ja ideid, jagades tulemusi teiste rühma liikmetega. Seejärel jagasid koolitajad osalised paaridesse ning valisid välja ühe kindla täiskasvanute koolitajate sihtrühma (suure ettevõtte töötajad, täiskasvanute koolitajad, noored emad, töötud, puuetega inimesed, käsitööringis osalejad, keeleõppijad jne). Paarid arutasid, millised reflektsioonivahendid sobiksid just selle sihtrühma jaoks ja millised mitte.  Valikuks olevad reflektsioonivahendid olid paigutatud õpperuumis kõikjale: seintel (tahvlid) ja laudadel (kaardid, mängud, lisatarvikud jne). Enamik neist olid pärit meie raamatust, mis valmis Erasmus+ KA2 projekti „Reflektsioonivahendid täiskasvanute individuaalsete õppeviiside toetamiseks“ raames (2015-2017). Paaritööle järgnes elav arutelu. Me lõpetasime oma kiirkursuse lauamänguga, mille käigus osalejad said analüüsida oma õppekogemust sellel kursusel.  

Eriti innukat arutelu pakkus teema reflektsioonivahenditest puuetega inimestele. Kas me saame siin kasutada mingeid reflektsioonivahendeid või mitte?  Kõik jagasid oma isiklikke teadmisi, kahtlusi, kogemusi ja lõpuks jõudsime järeldusele, et kõiki raamatus toodud vahendeid on võimalik kasutada, neid tuleb vaid vajadusel kohandada õppija võimetele, vajadustele ja eesmärkidele vastavaiks.

/et/file/dsc0491smalljpgdsc_0491_small.jpg

Osalejate tagasiside selle sündmuse kohta näitas, et selliste interaktiivsete ürituste korraldamine on väga vajalik ning neisse tuleb kaasata rohkem selliseid haridustöötajaid, kes tahavad arendada oma reflektsioonioskusi ning arendada seeläbi täiskasvanuharidust. Mõned näited: „Palju uusi töövahendeid! (Ma tegin neist fotod ja loen neid kodus). Põhiline, mis ma täna õppisin, on fakt, et reflektsioon ehk oma mõtlemise elementideks analüüsimine aitab mõista, mida me oleme juba õppinud ja ka seda, mida meil on vaja veel õppida, kuidas ja miks seda õppida.“ „Teil õnnestus sellesse lühikesse kursusesse nii palju sisse sobitada. Ma olen üllatunud, kui palju me õppisime. Eriti võimas on reflektsioonivahend koos suunavate küsimustega. Mulle tõepoolest meeldis reflektsiooniteemaline lauamäng lõpus, kuna see pani mu proovile, kuidas reflektsioonivahendeid kasutada ja aitas teha päevast kena kokkuvõtte.“ Aleksanda Pawluk, Tallinna Ülikooli praktikant, kirjutas oma blogis (link on leheväline):  Vaadates seda ülesannet andragoogika ja täiskasvanud õppijate võimalike ootuste vaatenurgast, on selge, et see mõttekoda kujundati just täiskasvanud õppijaid silmas pidades.

Osalejail oli võimalus ise otsuseid langetada, mida nad lähemalt tundma õppida soovivad ja kuidas nad selle protsessiga tegelema hakkavad (täiskasvanud õppija on „isesuunav“), osalejate kogemusi väärtustati ja jagati omavahel (täiskasvanud õppijatel on olemas rikkalikud kogemused, mida tuleb vaid täiustada). Harjutused põhinesid näidetel tegelikust elust, samas pakuti osalejatele vahendeid nende koheseks rakendamiseks omaenda praktikas (õppimine peab olema täiskasvanute elu oluline osa, põhinema probleemidel ja neile kiire lahenduse leidmisel)... Ma olen tõesti õnnelik, et mul avanes võimalus selles mõttekojas osaleda ning end jaoks reflektsiooni mõiste „demüstifitseerida“, saades ühtlasi terve hulga uusi, konkreetseid töövahendeid, mida ma saan kasutada nii õppijana kui õpetajana.“

/et/file/dsc0467smalljpgdsc_0467_small.jpg

Reflektsioon on protsess, mille käigus õpitakse eelkõige iseennast tundma. Selle abil leiame viisid, kuidas kõige paremini oma eesmärke saavutada, oma käitumist ja selle tagajärgi ette aimata, leida ühine nimetaja ülesannete ja nende täitmise tulemuste vahel.  Meie kogemused ja reflektsioon aitavad kaasa meie kasvule ja arengule. Millise tahes täiskasvanud õppijate rühma puhul on põhjust kasutada reflektsioonivahendeid, vajadusel neid kohandades ja muutes. Meil on rõõm jagada oma materjale ja ressursse teiste täiskasvanute koolitajatega. Laadige need alla ja kasutage oma soovi kohaselt. Reflektsiooniprotsess sobib kõigile!

__

Jelena Lohmatova on Eesti Täiskasvanute Koolitajate Assoatsiooni ANDRAS juhatuse liige, Ida-Virumaa Aasta Koolitaja 2014, Eesti Aasta Koolitaja 2014, Andragoogika magister (Tallinna Ülikool), andragoogika koolituste korraldaja alates 2012.a. ja EPALE Euroopa täiskasvanuhariduse saadik. 

Share on Facebook Share on Twitter Epale SoundCloud Share on LinkedIn