chevron-down chevron-left chevron-right chevron-up home circle comment double-caret-left double-caret-right like like2 twitter epale-arrow-up text-bubble cloud stop caret-down caret-up caret-left caret-right file-text

EPALE - Euroopa täiskasvanuhariduse veebikeskkond

Ajaveeb

Quo vadis, täiskasvanuharidus? Trendide analüüs (1. osa)

25/03/2020
looja Heike Kölln-Prisner
Keel: ET
Document available also in: DE LV EN ES NL HR RO

Nagu iga teinegi sektor või haridusvaldkond, sõltub täiskasvanuharidus uutest arengutest ja peab nendega kohanema. Seetõttu on usaldusväärse allika poolt tuvastatud trendid olulisteks viiteks, mida analüüsida: kas organisatsioon, programm, kaastöötajate ja õpetajate teadmised või tehnoloogia on õigesti üles seatud? Järgnev trendikäsitluste analüüs peaks seda teemat pisut valgustama.

Innovaatiline pedagoogika (2020)

Selle ülevaate põhjuseks oli aruande nr 8 „Innovatiivne pedagoogika“ [Report Nr 8 „Innovating Pedagogy“(EN)] avaldamine jaanuaris 2020 – aruanne, mida DCU (Data Cache Unit) NIDL (Network Interface Definition Language) ja avatud ülikool on väljastanud alates 2012. aastast. Selles kirjeldatakse kümmet trendi. Siin ei ole tegu suundumustega, mis mõjutavad ainult täiskasvanute koolitust, vaid kõiki haridusvaldkondi, nende hulgas ka täiskasvanuharidust. Ning tegemist ei on mitte ainsate, vaid põhiliste teemadega – uuendused, mida on põhjustanud või toetanud üha laienevad digitaalsed võimalused.

Erinevate suundumuste lühitutvustus:

  1. Tehisintellekt hariduse valdkonnas hakkab mängima üha suuremat rolli, seda eelkõige õppijate jaoks. Arvutite abil juhendamine, automaatne hindamine, kohandatud õpikeskkonnad ja uurimuslik õpe ei vähenda õpetajate osakaalu, vaid muudavad nende rolli.
  2. Posthumanistlik mõtlemine muudab hariduse olemust: piirid inimese ja masina vahel nihkuvad või hägustuvad. Kui robotid simuleerivad õppepraktikat või kui inimestele siirdatakse funktsionaalset tegevust toetavaid kiipe, kes on siis veel inimene või juba masin? Kas inimest saab sedaviisi masinaga siduda? Haridusvaldkond tegeleb nende küsimustega juba praegu. Kas õppeplatvormi juhendajad on inimesed või robotid, kes teostavad ainult inimtegevusele sarnaseid toiminguid?
  3. Õppimine avalike andmetega on võimalik tänu sellele, et pakutakse suurt hulka korrektseid andmeid, mida saab õppesse kaasata. Kuna need andmed on õppijate jaoks olulised, võib selline lähenemisviis tekitada tugevamat motivatsiooni: minu kui õppija jaoks on olulisem minu riigis tehtav sissetuleku- või rikkuseastme muutuste analüüs, mis põhineb tegelikel andmetel. Selle teevad võimalikuks andmete veebipõhine edastamine ja hiljuti välja töötatud hõlpsasti kasutatavad töövahendid suurte andmemahtude töötlemiseks.
  4. Andmete käsitlemisega seotud eetikaküsimus oli aktuaalne juba enne uue GDPR-i (isikuandmete kaitse üldmääruse) kehtestamist Euroopa Liidus. Kus on andmete kasutamise piirid, kui ülikoolides luuakse tudengitele juba praegu veebiprofiile, mis määravad, kellel on juurdepääs isikuandmetele ja kes seda juurdepääsu piirata võivad? Teadlikkuse tõstmine sellel teemal on haridusvaldkonna oluline osa, kuid samal ajal on see ka väljakutse haridusasutustele andmete mõistlikumaks töötlemiseks.
  5. Koos praeguste muutustega ühiskonnas tõstatub taas küsimus, kes on siin kaotajad või võitjad: Sotsiaalse õigluse alasel haridusel on oluline innovaatiline jõud, mida ei saa ignoreerida. See hõlmab haridust nii ebasoodsas olukorras olevatele inimestele kui ka (ökoloogilist) jätkusuutlikkust puudutavat haridust, kuna ka siin on sageli tegemist heitunud inimestega, kellel on veelgi rohkem kaotada.

E-Sports / E-Gaming als Trend für die Erwachsenenbildung_© OpenClipart-Vectors | Pixabay

OpenClipart-Vectors | Pixabay

  1. E-Sports või E-Gaming on järjekordne oluline trend, mis mängib olulist rolli vabaajaveetmisel, aga ka õppimisel. E-Gaming võib parandada liikumisharjumusi või aidata õppida meeskonnastrateegiat, kuid võib aidata kaasa ka motiveeriva tegurina kirjaoskuse omandamisega seotud raskuste puhul. Kombineerides seda virtuaalreaalsusega, on sellel tehnoloogial lai kasutusala.
  2. Õppimine animatsiooni kaudu võib olla abiks, et mõista paremini protsesse, mis tavaliselt inimsilmale märkamatuks jäävad, näiteks inimkehas toimuvad protsessid, nanotehnoloogia jne. Tänu korduvalt taasesitatavatele animatsioonidele on võimalik saavutada individuaalselt sobiv õppimistempo.
  3. Multisensoorne õpe ja selle hüved on liikumas tähelepanukeskpunkti ja mitte ainult tänu digitaalsetele töövahenditele: inimesel on viis meelt, kuid nad õpivad (vähemalt formaalse õppe korral) enamasti vaid silmade ja kõrvade abil. Multisensoorne tehnoloogia on kasutusele võetud juba mitmetes valdkondades, näiteks tervishoius, aga ka turismis „elamuste“ saamiseks. See võib olla suurepärane õppimisvõimalus eriti just erivajadustega inimestele.
  4. Offline Networking: Ka võrgustike kaudu õppimine on üha olulisemaks muutunud, näiteks Twitteris on üha enam inimesi, kes ütlevad enda kohta: õpin Twitteri kaudu / Twitterist /Twitteriga. Kuid sellise kogemuse võib saada ka võrguühenduseta: arvamuste, ideede, materjalide vahetamine võib teie enda vaatenurka muuta või seda laiendada. Seda võimaldavad eriti uued formaadid nagu Barcamps ja MOOCS, mis on juba üsnagi levinud.
  5. Virtuaalsed laboratooriumid saavad eelkõige teaduslikes õpikeskkondades aidata luua kogemusi, mis vahemaa, ohtude või kulude tõttu muidu poleks võimalikud. Kuidas käituvad erinevad ained kokkupuutes mereveega? Kui toatemperatuuri drastiliselt muudetakse, siis milline keemiline reaktsioon võib olla selle tagajärjeks? Kõigile neile küsimustele ei saa ohutult „reaalelus“ vastata, siin saavad abi pakkuda virtuaalsed laborid.

Nagu ülalkirjeldatud aruandest näha, on siiani toimunud 10 algatusüritust. Mis seisukohti veel on, kas näete samu, erinevaid, vastupidiseid suundi? Seda saab selgitada lühiülevaade võrdlusest kahe teise trendiaruandega.

Lisateavet täiskasvanuhariduse praeguste suundumuste kohta leiate artikli II osast (tõlkimisel)

Milliseid suundumusi on OECD kindlaks teinud, millised näevad välja tulevased uuringud à la M. Horx ja mis seisukohtadel ollakse?

--

Bogipostitus on tõlgitud saksa keelest.

Autori kohta: Heike Kölln-Prisner on täiskasvanuhariduse alal töötanud alates 1986. aastast, spetsialiseerunud põhiharidusele, projektijuhtimisele ja ebasoodsas olukorras olevate inimeste haridusele. Lisaks sellele on tegu EPALE saadikuga.

 

Share on Facebook Share on Twitter Epale SoundCloud Share on LinkedIn