Saame tuttavaks, mina olen elukestev õppija Janne. Minu muusikaõpingud on kulgenud mööda vägagi tavapärast rada – lastemuusikakool, edasi Viljandi Kultuuriakadeemia muusika eriala ning sealt edasi sai hakatud õppima siit, sealt ja iga nurga pealt. Välisreisidel erinevate muusikutega suheldes, olen õppinud neilt nende maade muusikat, lugusid ja pedagoogikat; osalenud lugematutes pärimusmuusika laagrites nii õppija kui õpetajana; mänginud erinevates ansamblites; külastanud lugematul arvul festivale ning õpitubasid ja kursuseid. Minu teekond on olnud rikkalik. Seda on vürtsitatud nii eesti kui ka teiste rahvaste muusika ja kultuur, mida olen kogenud ja analüüsinud. Mul on vedanud.

Ole Sina vakka, sa ei pea viisi! Sulle on elevant kõrva peale astunud!

Viimase kahe aasta jooksul, olen sattunud aktiivselt pärimusmuusikaalase täiskasvanuhariduse suunaja rolli, töötades Eesti Pärimusmuusika Keskuses vabahariduskooli August Pulsti õpistu juhatajana. See on täiesti uus roll, minu eelnevate vaatleja, kogeja, õppija, õpetaja rolli kõrval. Nüüd kohtan pea iga päev kaasmaalastest täiskasvanuid, kes on oma lapsepõlves kogenud alavääristamist läbi nii lihtsate lausete nagu: „Sina ole vait, sa ei pea viisi!“ või siis „Sulle on küll elevant kõrva peale astunud“. Ma usun, et kõik on neid lauseid oma elus kuulnud ning kahjuks on paljud neid ka enda nahal kogenud.

Need hävitavad laused on kümnetelt ja sadadelt lastelt röövinud muusika tegemise rõõmu. Nad ei julge ka nüüd täiskasvanuna. See tõdemus on mind väga palju kurvastanud ning tekitanud minus pulbitsevat motivatsiooni seda müüti murda ja tuua järjest rohkem murtud südametega täiskasvanuid muusika juurde, avastades muusika imepärast mõju meie ajule, südamele, suhetele.

Me kuulame muusikat iga päev. See on nii tavaline osa meie päevast, kuid suur osa meist ei märkagi, et see muusika meid igal sammul saadab. Küll aga märkame kohe, kui see muusika katkeb. Kas Sa oled endalt küsinud „miks Sa muusikat kuulad?“, või oled küsinud „mis juhtuks, kui ma ei saakski enam muusikat kuulata?“. Nende küsimuste üle võid ise edasi juurelda. Ma usun, et igaüks leiab ka omad vastused.

Kui olete leidnud vastused eelnevatele küsimustele, on siiski vähe inimesi, kes teab, mis tunne on ise pilli mängida! Või, kuivõrd võimas mõju on pillimängimisel meie enesetundele. Meil ju ringleb ka teine suur müüt – üsna levinud arvamus on ka see, et pilli peab mängima ainult selleks, et teistele esineda, ja kui sa pole piisavalt hea mängija, siis pole mõtet üldse mängima hakatagi.

Tänaseks on üle maailma palju uuringuid tõestanud, et pilli mängimine parandab kognitiivsust, arendab koordinatsiooni ning mälu funktsioone. Loomulikult on ideaalne, kui muusikaõpingud saavad alguse juba lapsepõlves, kuid kui seda ei ole tänaseni Sinu jaoks juhtunud, aga sul on olnud väga suur soov sellega alustada, siis usu mind, sa suudad seda ka veel nüüd täiskasvanuna.

Eesti pärimuspillide hulgas on mitmeid arhailised instrumendid, mille esmased mänguvõtted on jõukohased igale lapsele ja täiskasvanule. Üks sellistest on näiteks väikekannel, mis on 6-12 keelega näppepill, mida mängitakse nii Eestis kui ka Baltikumis ja Soome-Ugri rahvaste hulgas. Seda pilli saab mängida vaikselt sõrmitsedes ja meloodiaid otsida; mängida katmistehnikas vahvaid tantsulugusid või mängida akorde laulude saatmiseks. See vahva pill on leidnud oma tee ka koolimuusika hardisusüsteemi ning õnnelikel lastel on võimalus seda pilli ka kooltunnis õppida.

Pühi tolm vanaisa viiulilt ja alusta!

Paljudel meist on vanaemad, vanaisad või onud ja tädid, kes on omal ajal pilli mänginud, kuna vanasti ei olenud kõigil võimalust raadiot mängima panna või Spotify-st või YouTube-ist muusikat kuulata, tol ajal tuli ise kõik ära teha. Pillimees oli au sees. Kui sa nüüd oma esivanema pilli kapi otsast, voodi alt või aidast üles leiad, siis võib juhtuda, et ta päris kohe sinu käes mängida ei taha. Siis on abi, kui viid ta korraks pillitohtri juures. Eestis on hulga selliseid vahvaid meistreid, kes sinu pillile eluvaimus sisse suudavad puhuda ja isegi kui ei suuda, siis üks õige pillimeister teeb sulle uue pilli. Kõik võimalused pilli mängimise alustamiseks on Eestis olemas, lihtsalt alusta!

Tänan sind ja loodan, et äratasin sinus inspiratsiooni muusikale ja pillimängule lähemale astuda.

--

Janne Suits endast: Viimased 20 aastat on minu elu põhisuunaks olnud pärimusmuusika ja kõik sellega seonduvad tegevused. Töötan juba 11 aastat Viljandis, MTÜ Eesti Pärimusmuusika Keskuse ridades ning olen tegelenud ja tegelen kontsertprogrammide loomisega, pärimusmuusika kursuste väljatöötamise, korraldamise ja läbiviimisega. Koolitajana on minu peamised kursused, mida läbi viin seotud arhailise rahvapilli hiiu kandlega ja pärimuslike laulumängude interpreteerimine ning integreerimine kooliprogrammi. Olen ka tegevmuusik, ning mängin rahvalikku ja pärimuslikku tantsumuusikat ansamblis Suits ja Kool.