Liigu edasi põhisisu juurde
Blog
Blog

Pika valdkondliku kogemusega Tallinna Ülikooli magister leiab, et noorsootöötajate enesetäiendamise motivatsiooniga võib rahule jääda.

Uuringu tulemustest selgub, et enamik noorsootöötajatest osalevad vähemalt kord poole aasta jooksul koolitustel.

Noorsootöötajad

Foto: Felicia BuitenwerfUnsplash

Magistritöö „Noorsootöötajate enesetäiendamise motivatsioon ja enesetäiendamist toetavad tegurid Lääne-Virumaa ja Järvamaa näitel“ uuringu tulemustest selgub, et enamik piirkonna noorsootöötajatest osalevad vähemalt kord poole aasta jooksul koolitustel. Töö autor Aune Suve-Kütt toob välja, et kuna noorsootöö on väga laia valdkondade valikuga, siis leitakse endale sobivad enesetäiendamise viisid erinevatelt koolituste pakkujatelt, ka valdkonnast väljast. Valikul saavad määravaks lühemate koolituste puhul kodukoha lähedus, pikemate puhul ei olnud toimumiskoht oluline.

Töö raames keskendub autor sellele, mis motiveerib noorsootöötajat kui täiskasvanud õppijat osalema erialastel (täiend)koolitustel, seda Lääne-Virumaa ja Järvamaa näitel. Ta valib nimetatud maakonnad, sest on töötanud Tapa vallavalitsuses ja hetkel töötab Järva vallavalitsuses noorsootöö spetsialistina ja teab, et mõlemas maakonnas viiakse noorsootööd ellu nii väiksemates kui ka suuremates kogukondades ning noortekeskusi on nii ühetoalisi kui suuri maju, töötatakse üksi ja meeskonnas, neid haldavad nii kohalikud omavalitsused kui MTÜd. Tema huvi selle teema vastu tekitas soov mõista, kuidas nimetatud piirkonna noorsootöötajad ennast täiendavad ning kuidas see on toetatud.

Autor on püstitanud teema lähtudes SA Archimedes noorteagentuuri varasematest uuringutest, mis näitasid, et uuritava piirkonna noorsootöötajate osakaal koolitustel on olnud marginaalselt väike, vastavalt kõigest 1,6%  ja 0,7%. Ta on viinud piirkonna noortekeskuste noorsootöötjate seas läbi küsitluse, milles osales kokku 87% piirkonna töötajatest. Lisaks veel ka grupiintervjuu.

Maslow`le viidates toob autor välja, et kui inimene panustaks enda arengusse, peavad olema tema esmased ehk füsioloogilised vajadused rahuldatud. Pidades silmas noorsootöötajate madalat osalust täiendkoolitustel, võib järeldada, et noorsootöötaja seisukohast ei ole Maslow’ teoorias märgitud viienda ehk eneseteostuse tasandini jõutud ning seda eeldavad vajadused on jäänud katmata. Alles siis, kui nad on jõudnud Maslow’ püramiidi viimasele tasandile, saame rääkida noorsootöötajatest, kes on valmis aktiivselt osalema koolitustel ja tagama noortele nende isiksuse mitmekülgse arengu. Elukestev õppimine, uute oskuste ja pädevuste omandamine on väga oluline osa inimese elust. Seda eriti inimestele, kes töötavad noortega ning peavad nendega koos omandama teadmisi ühiskonnas toimuvate muutuste ning tehnoloogiliste uuenduste kohta.

Autor viitab Knowles`le, kes toob õpiprintsiipide loetelus välja õpimotivatsiooni, mida kõige enam mõjutavad sisemised tegurid. Tajutud vajadus täiendada oma teadmisi ja oskusi on inimese isiklik ehk sisemine motivaator. Ka soov olla kursis valdkonna arengutega on sisemine motivaator. Õppimise loomulik protsess on õppija areng, küpsem õppija on seadnud eesmärgiks arendada oma võimeid ning läbi selle võtta vastutus enda elu eest – muuta õppimine üha enam enesele suunatuks. Tänapäeval pannakse täiskasvanud õppijale suur vastutus võtta õppetöös endale initsiatiiv. Oskuslikult saavad sellega hakkama enesejuhtimisega tuttavad õppijad, teised võivad kogeda ärevust, pettumust ja läbikukkumist. Õppida ei saa üksi. Tuginedes Knowles`ile nimetab autor õpetajaid ja kaasõppijaid abistajateks, kellega jagatakse ressursse.

Küsitlustes osalejad väljendasid kahjutunnet, et väga palju häid koolitusi on rahvusvahelised ja võõrkeeltes. Vahel oleks olnud hea väärt koolitustel käia kogu meeskonnaga. Teemad, mis kõige enam noorsootöötajaid köitsid on nutikas noorsootöö, formaal- ja mitteformaalhariduse lõimimine, noorte mõistmine ja kaasamine ning mainekujundus. Olulisemateks peeti kogemusõpet ja õppeprotsessi kaasamist. Unustada aga ei tohiks ka refleksiooni, sest alles refleksiooni käigus võtab noorsootöötaja omaks uued teadmised.

Magistritöö autor leiab, et tema magistritöö tulemused aitavad mõista noorsootöötajate enesetäienduse motivatsiooni toetavaid tegureid ning enesetäienduse protsessi toetavaid tegureid. Motivatsiooni saavad toetada tööandjad, kohalikud omavalitsused ning riik laiemalt. Oluline on enesetäiendust ja -arengut planeerida, noorsootöötajad tunnetavad vajadust tööandja toele enesetäienduse planeerimise protsessis.  Enesetäienduse protsessi toetavaid tegureid saavad arvestada erinevad noorsootöötaja haridust ja täiendamist korraldavad organisatsioonid, koolituste korraldajad ja ka koolitajad ise.

Usun, et kuigi käesolev magistritöö on kirjutatud noorsootöötajate näitel, siis uuringus käsitletud probleem valdab mitmete kutsealade esindajaid. Magistritöö võib omakorda inspireerida teistel kutsealadel täiskasvanuharidusega tegelevaid inimesi enda valdkonda uurima ning arendama. Kuidas motiveerida ja toetada erinevate kutsealade esindajaid erialaseks enesetäiendamiseks? Enesetäiendamise olulisus on tunduvalt laiem, kui ainult noorsootöötajate valdkonnas. 

Käesoleva magistritöö autor Aune Suve-Kütt on noorsootöötaja juba aastast 1992, kui temast sai Eesti Skautide Maleva hundujuht. Täna on ta Eesti Noorsootöötajate Kogu liige ja töötab igapäevaselt kohalikus omavalitsuses noorsootööd korraldades ning usub, et pikk valdkondlik töökogemus ja ülikooli magistriõpingud on teda professionaalses arengus tugevasti aidanud. Seda nii valdkonna päevakajaliste teemadega kursis olemisel kui ka noorsootöö struktuuri ja inimeste süvitsi tundmaõppimisel.

Aune Suve-Kütt kaitses magistritöö Tallinna Ülikoolis 2020. aastal, juhendajateks Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudi külalislektor Gertha Teidla-Kunitsõn ja teadur Külli Kori. Magistritööga „Noorsootöötajate enesetäiendamise motivatsioon ja enesetäiendamist toetavad tegurid Lääne-Virumaa ja Järvamaa näitel“ saab tutvuda siin: https://ank.ee/wp-content/uploads/2020/12/MagistritooAune-Suve-Kutt2020avalik.pdf

 


Autor: Ülle Müller. 

Artikkel on valminud Tallinna ülikooli ainekursuse „Kommunikatsioonioskused elukestvas õppes” raames.

 

Login (0)

Users have already commented on this article

Logi sisse või Registreeru, et kommenteerida.

Want to write a blog post ?

Don't hesitate to do so! Click the link below and start posting a new article!

Viimased arutelud

EPALE 2021 fookusteemad. Alustame!

Kutsume sind rikastama eelseisvat aastat oma panuse ja ekspertiisiga! Alustuseks võta osa veebiarutelust, mis toimub teisipäeval, 9. märtsil kell 10-16 (CET). Kirjalik arutelu toimub otseülekandena ja juhatab sisse 2021. aasta fookusteemad. Arutelu juhivad EPALE toimkonna nimel Gina Ebner ja  Aleksandra Kozyra EAEA-st.

Veel

EPALE kogukond: Jagage oma edukaid täiskasvanuhariduse projekte töökohal õppimise kohta.

Töökohal õppimise temaatilise fookuse osana tahame kuulda teie – EPALE kogukonna – arvamusi kõigi edukate projektide, algatuste ja programmide kohta.

Veel