_{Foto: Csaba Balazs, Unsplash}

Iga päev võime õppida midagi uut, kui vaid pöörame sellele tähelepanu!

Viimastel aastatel on seoses suurte muutustega ühiskonnas toimunud muutused ka õppimises. Sellest tingituna oli festivali alateema „Õnnelik õppija krihvli või tahvliga - kuidas säilitada enda vaimset heaolu, olla õnnelik ja leida tasakaal tehnoloogiaga rikastatud ja traditsiooniliste õpikeskkondade ja õpimeetodite vahel?" 

Õppimise festivalil toimus üle viiekümne erineva töötoa, mida viisid läbi oma valdkonna professionaalid ja praktikud. Iga õppimishuviline sai endale sobiva töötoa või seminari valida. Oluliste teemadena tulid esile Covidist tingitud distantsõpe ning distantsilt praktiliste oskuste omandamise võimalikkus ja efektiivsus. Samuti oli väga oluliseks teemaks õppijate vaimne tervis ja sellega seoses propageeriti aktiivset liikumist.

Mul oli võimalus heategevusena "IduEDU" festivalil läbi viia seminari teemal "Õppija vaimse tervise ja mälu seosed". Teema valik tuli reaalse elu vajadustest, sest kui õppijate vaimne tervis on kehv, siis õppimine ei edene. See on kõigile teada, et kui ollakse positiivses meeleolus, siis õppimine edeneb ja kui on halb meeleolu, siis õppimine ei edene. Vaimsel tervisel ja õppimisvõimel on otsene seos. Järelikult tuleb vaimsele tervisele rõhku pöörata, tuupimisest ei ole kasu. Tavaliselt hakatakse vaimsele tervisele alles siis tähelepanu pöörama, kui tulevad esimesed ärevushäire või depressiooni sümptomid. Nendeks sümptomiteks on unehäired, närvilisus, liigne muretsemine, halb meeleolu, jõuetus, jne. Koolitusel tutvustasin positiivsete tunnete seost õppimisvõime ja mäluga ning seletasin, mida aju vajab, et olla heas toimimises. Samuti tutvustasin praktilisi meditatsiooniharjutusi, kuidas pead mõtetest tühjendada ja kuidas ajule viieminutilist puhkust anda.  Harjutused tegime kohapeal läbi, et need jääksid meelde. Inimesed, kes soovivad oma pea selgena hoida, saavad neid harjutusi praktiseerida ja selleks piisab 5-10 minutist päevas. Oluline on, et neid harjutusi tehakse iga päev – nii nagu me peseme igal hommikul ja õhtul hambaid, nii saame ka kaks korda päevas teha lühikesi „pea värskendamise" harjutusi. Selleks ei pea pikka puhkust võtma, et pead töömõtetest tühjaks saada. Sellised meditatsiooniharjutused aitavad hoida meelerahu ning seeläbi vaimset tervist, sest praegusel ajal on ühiskonnas palju ärevust ja pingeid. Kõiki neid pingeid ei saa lasta oma meeltesse, vaid tuleb õppida neist negatiivsetest vaimsetest pingetest lahti laskma. Dalai Laama on ütelnud: „Kehaline mugavus üksi ei too sisemist rahu, vaid me loome sisemise rahu oma meeles“. Juhul, kui vanemad ei õpetanud kodus, kuidas luua sisemist rahu oma meeles, siis nüüd on just sobiv aeg seda õppida. See võimaldab tunda vähem ärevust või maandada oma liigset pinget. Samuti soodustab sisemise rahu tunne keskendumist ja keskendudes on kergem õppida. Õpetajad nentisid, et õppijate seas on levinud ATH (aktiivsus- ja tähelepanuhäire) ja see teeb õpetamise raskemaks. Seetõttu on neil eriti oluline mõista õppija vaimse tervise ja mälu seoseid.

Õpetajatel ja koolitajatel on kasulik teada, kuidas hoida oma õpilaste vaimset tervist, et neil oleks kergem teadmisi omandada ning õpitu jääks kergemini meelde. Eelkõige aga on koolitajatel ja õpetajatel hea teada, kuidas hoida enda vaimset tervist, et olla hea töövõimega, st. õpetamise võimega. Kui õpetaja enda pea on väsinud ja valutab, siis ei suuda ta ka innustavalt oma ainet või eriala õpetada. Seetõttu puudutab vaimse tervise teema nii õpetajaid kui ka õpilasi. "IduEDU" festivalil osalejad ütlesid, et kui „pea töötab“, siis on palju kergem õppida.

Õppimine on moes ja jääb loota, et ka õpitu kasutamine praktikas on jätkuvalt moes.

Autor: Anneli Salk on psühholoog ja koolitaja