Liigu edasi põhisisu juurde
Blog
Blog

Õppetund 6: Kuidas erivajadustega inimesi tõhusalt töökohal õppimisse kaasata?

Saatesarja kuuendas saates räägiti sellest, kuidas kaasata erivajadustega inimesi paremini töösse, töökohal õppimisse, koolitamisse ja digiõppesse.

Saatesarja „Õppetundˮ kuuendas saates räägiti sellest, kuidas kaasata erivajadustega inimesi paremini töösse, töökohal õppimisse, koolitamisse ja digiõppesse. Saatekülalisteks olid Eesti Puuetega Inimeste Koja tegevjuht Anneli Habicht, Maxima personalijuht Lea Kimber, Eesti Vaegkuuljate Liidu juhatuse esinaine Külliki Bode. Vestlust juhtis Äripäeva Personaliuudiste juht Kai Miller ja räägitud jutud pani kirja EPALE saadik Katre Savi.

Õppetund

Vähenenud töövõimega on tööturul üle 43 000 inimese

Eelmisel aastal oli Eesti Töötukassa andmetel Eestis ligikaudu 95 800 tööealist inimest, kelle puhul Töötukassa on hinnanud, et nende töövõime on tervisest tulenevate piirangute tõttu vähenenud. Erivajadustega inimesed ei ole üks homogeenne grupp, vaid see on hulk väga erinevaid inimesi. Vähenenud töövõimega inimesed jagunevad suures osas kaheks: osalise töövõimega inimesed, kes moodustavad umbes 2/3 vähenenud töövõimega isikutest ja puuduva töövõimega inimesed, kes moodustavad umbes 1/3 vähenenud töövõimega isikutest.

Juhtival kohal töövõime vähenemisel on psüühikahäire või käitumishäire, see võib tähendada ka intellektipuuet või vaimse tervise probleemi, mis esineb pikaajaliselt ja takistab töötamist. Teisel kohal on lihas- ja luukonna haigused, liigestega seotud haigused ja kroonilistest haigustest tulenevad vaevused. Järgnevad närvisüsteemi haigused ja vereringe haigused. Kui tavaarusaam erivajadustega inimesest toob silme ette ratastooli kasutaja, siis tegelikult kuuluvad erivajadustega inimeste hulka inimesed, kellel on nägemis-, kuulmis- või liikumispuue või kombinatsioon nendest.

Ligikaudu pooled vähenenud töövõimega inimestest, üle 43000 inimese, töötavad täis- või osakoormusega. Nende seas on ka neid, kelle puhul töövõime hindamise tulemusel on tuvastatud, et töövõime puudub. Kuna Töötukassa maksab osalise ja puuduva töövõime korral töövõimetoetust, millele lisaks on lubatud teenida töist sissetulekut, siis iga teine puuduva töövõimega inimene on siiski leidnud võimaluse ka tööd teha ning on tööturul rakendatud.

Koronoona mõju erivajadustega inimeste koolitamisele 

Viimase pooleteise aasta koroonapandeemia ei ole vähenenud töövõimega inimestele kuidagi raskemini mõjunud kui teistele. Pigem on isegi veidi paremini läinud ja vähenenud töövõimega inimesed on hästi oma töökohti säilitanud. Küll ei ole eraldi uuritud vähenenud töövõimega inimeste osalemist koolitustel koroonaperioodil, seega saame rääkida arvamustest, lugudest ja valdkonna inimeste kogemustest.

Üks suuremaid takistusi, mis on vähenenud töövõimega inimeste koolitamises ja digiõppes viimase pooleteise aastaga eriti teravalt esile kerkinud, on töötajate erinev digikirjaoskuse tase. Tekkinud on digilõhe, mis on võimsam kui varem. See tähendab, et igasugusele informatsioonile, sh koolitustele pääsevad ligi ja saavad osaleda need inimesed, kelle on parem digikirjaoskus, kellel on olemas vastavad seadmed ja piisaval tasemel internetiühendus.

Oluline märksõna on ikka ligipääsetavus, kuid füüsiline, asukohast ja ruumist tulenev ligipääsetavus on asendunud digitaalse ligipääsetavusega. Selleks, et kuulmis- või nägemispuudega inimene saaks info kätte digitaalsel kujul, on vaja teatud kohandusi. Näiteks kuulmislangusega inimestele on lahenduseks viipekeeletõlk või kirjutustõlk. Kirjutustõlk kirjutab kogu teksti üles ja info esitatakse subtiitritena. Selline info esitamise viis toetab ka koolituse tavaosalejaid, kelle jaoks informatsiooni mõistmist lihtsustab teksti lugemine. Nägemispuudega inimesele peab visuaal olema lahti seletatud, dubleeritud suuliselt. Nägemis- ja kuulmispuudega inimestel on võimalik kasutada ka erinevaid programme, mis informatsiooni neile sobivasse vormi teisaldavad.

Viimase poolteise aasta kogemusest tulenevalt on nüüd tavapäraseks saamas ka hübriidkoolitused ja -infopäevad, mis on eriti tänuväärne võimalus just Eesti kaugemates nurkades olevatele inimestele ja organisatsioonidele, kellele 2-tunnisel koolitusel osalemine tähendaks päevast sõitu edasi-tagasi.

Küll on hübriidsündmuse korraldamine täiesti eraldi väljakutse, mis vajab põhjalikumat tehnilist ettevalmistust ja hästi tuleb läbi mõelda viis, kuidas siduda ühtsesse arutellu saalis olevad inimesed ja ekraani taga osalevad inimesed. Näiteks, kui saalis soovib keegi küsimust esitada või teemat kommenteerida, siis peab temani jõudma nii mikrofon kui ka kaamera. See tähendab, et tehniline varustatus peab olema kõrgel tasemel ning abiks peab olema tehniline personal, kes kogu sündmuse tehnilise teostuse aitab eelnevalt läbi mõelda ja hoiab sündmuse ajal toimimas.

Ligipääsetavus ja sõnumi lihtsus

Üks lihtne tõde, millele koolitust kavandades mõelda: kui üks kommunikatsioon on disainitud selliselt, et see oleks ligipääsetav erivajadusega inimesele, siis on see lihtsamini arusaadav kõikidele osalejatele.

Me kõik oleme erinevad - mõnel on parem kuulmismälu, mõnel nägemismälu, mõnele osalejale võib koolitus olla keeles, mida ta alles õpib, mõni õpib läbi praktilise osalemise, mõnele on grupitöö meelepärane, mõnele ebamugav jne. Nägemispuudega inimestele on äärmiselt oluline, et kogu informatsioon - illustratsioonid, joonised, graafikud, skeemid, fotod jms, mis nägijale on kättesaadav, oleks kirjeldatud ja selgitatud. Kontaktkoolitusel saab sõnaga vabamalt ringi käia, veebikoolitusel ja videos tuleb sõnum põhjalikumalt läbi mõelda, mida ja kuidas esitada soovitakse. Võtmesõnaks on lihtsustamine.

Veebikoolitus on koolitajale nõudlikum formaat, kindlasti ei saa üks-ühele kontaktkoolitust üle viia veebi. Veebikoolitusel kulub aeg teisiti kui kontaktkoolitusel, mikrofonide sisse-välja lülitamine, liikumine rühmadesse ja tagasi võtab aega ja vajab eraldi osalejate suunamist. Sünteesimine, osalejate omavaheline suhtlemine ja arutelu tekitamine ei kulge iseenesest, vaid vajab läbimõeldud tegevuskava ja koolitajapoolset pingutust. Koolitusgrupi dünaamika, osalejate tunnetamine, kehakeel ei toimi veebikoolitustel selliselt nagu see toimib kontaktõppes. Selle kõigega peab koolitaja arvestama ja oma digioskuseid vastavalt lihvima, et digitiiger ei halvaks koolitust.

Koolituste vältimatul liikumisel veebi on olnud olulisi positiivseid külgi, ühtlustunud on võimalused koolitustele ligipääsemiseks, kadunud on piirangud liikumispuudega inimestele. Liikumispuudega inimesed on võrdsemad teiste inimestega, koolitusel istuvad kõik oma arvuti taga. Kättesaadavamad on nüüd ka veebi kolinud rahvusvahelised koolitused, millega varasemalt kaasnesid suured kulutused reisikulude näol, lisaks on veebikoolitused ka järelvaadatavad, mis hõlbustavad osalemist ja arusaamist veelgi. Kuulmispuudega inimestel on samuti veebis mõnevõrra lihtsam, osaleja näeb kõneleja nägu otsevaates ja kõik kõnelevad ühesuguse hääletugevusega. Kui veel kasutada lisavõimalusi (erinevad tehnilised programmid, tõlgi kaasamine), siis õppijale on koolitusel osalemine kindlasti lihtsamaks läinud, küll aga on keerulisem koolitajal, kes peab nende lisavõimalustega arvestama. Ka nendele inimestele, kes ei talu hästi suuremat seltskonda ning elavaid arutelusid kohepeal, on lihtsam ja mugavam osaleda veebikoolitusel, samas on keerulisem nendel, kes just vajavad suhtlemist ja seltskonda enda ümber. Erivajadustega inimeste koolitamisel 100% digiõppele üle minna ei saa, näiteks vajavad psüühikahäiretega inimesed õppeprotsessis osalemiseks enda kõrvale inimest, kes neid toetab ja vajadusel juhendab. Tuleb meeles pidada, et digilahendused on vaid üks tööriist õppeprotsessis.

Koolitaja on esimene väravahoidja, kes avab või sulgeb võimaluse koolitusel osalemiseks

Koolitajal tasuks koolitust planeerides kavandada mõni eelnev samm lisaks, et koolitus oleks ligipääsetav kõigile soovijatele ja kulgeks sujuvalt. Mõned näpunäited:

  • Küsi eelinfot õppijate kohta enne koolitust, et saaksid arvestada, kas sellele koolitusele, mida korraldad, tuleb erivajadustega õppijaid ja kas pead selleks midagi kohandama, nt koolituse tempot, päevakava, ruumi asetust vms. Vajadusel saaksid tellida viipekeeletõlgi või kirjutustõlgi.
  • Küsi eelinfot delikaatselt, et ei oleks sildistamist nja ära küsi rohkem infot, kui koolituse korraldamiseks on vaja või kui palju õppija on valmis jagama, nt lisa registreerimisankeeti võimalus „siia saad kirja panna oma erivajadused ja ootused, kuidas koolitus oleks kohandatud“.
  • Ole paindlik. Kui keegi soovib materjale ette, et ta saaks need endale osalemiseks sobivaks kohandada, siis saada talle (kuigi tavaliselt võib olla seda ei tee) ja sellises formaadis, mida küsija kasutada saab.
  • Pöördu julgelt nt Eesti Puuetega Inimeste Koja või Eesti Vaegkuuljate Liidu poole, et küsida nõu ja abi, milliseid tehnilisi vahendeid on olemas, kust neid leiab ja kes nende eest peaks maksma.

NB! Kirjutustõlge on vähenenud töövõimega inimesele tasuta. Kirjutustõlke saab erivajadusega inimene tellida endale ise, sh ka isiklikul otstarbel, samuti on võimalik tellida see koolitustele ja kohtumistele, kus osaleb erivajadusega inimesi.

Viimase aastaga on informaalse õppimise osakaal tohutult suurenenud. Väliskeskkond on pannud meid olukorda, kus oleme sunnitud kogu aeg kohanema ja ennast teistmoodi juhtima, uut informatsiooni vastu võtma, töötlema ja kohandama enda käitumist vastavalt. Toime on tuldud erinevalt. Küll on aga uudishimu ja kohanemisvõime muutnud inimesed innukamateks õppijateks, mis loodetavasti jätkub nii ka tulevikus.

***

Üha enam on ettevõtteid, kus töötajaskonna seas on erivajadustega inimesed, palju häid näiteid on kaubandusettevõtete seas. Neile lisaks on järjest rohkem tootmisettevõtteid, IT ettevõtteid, samuti konverentsikorraldajaid, kes mõtlevad sellele, kuidas oma koolitustele kaasata erivajadustega inimesi. 

MAXIMA kauplustekett, kui väga postiivne näide erivajadustega inimeste kaasamisest tööle ja tööalastesse koolitustesse

Maximas töötab ligikaudu 600 vähenenud töövõimega inimest (mis on 17% töötajatest), valdavalt veresoonkonna ja psüühiliste häiretega inimesed. Maxima on loonud põhimõtte, et lähtutakse inimesest, mitte puudest ega tema erivajadusest. Töötajate arendamisel ja väljaõppes toetutakse kolmele sambale. Neist esimene on juhtide arendamine ja seejuures teadlikkus erinevate töötajatega (ja ka erivajadustega inimestega) toimetulemisel. Teine sammas on mentorprogrammide juurutamine, mis tähendab, et iga uus töötaja saab mentori ja eraldi on mentorid koolitatud erivajadustega inimeste jaoks. Kolmandana arendatakse töötajate digikirjaoskust ja juurutatakse Coursy e-õppe platvormi.

E-õppe platvormi väljatöötamine on täiesti uus asi ja ettevõtte digiarengus väga suur samm edasi. Loodud on videokoolitused, kus lisaks jooksvale pildile on videolugudesse lisatud slaidid, mis aitavad osalejal aru saada koolituse sisust. E-õppe platvorm on tänaseks väga hästi vastu võetud ettevõtte 22 sisekoolitaja poolt, peatselt avaneb süsteem ka töötajatele. Maxima kogemus seniste veebikoolitustega näitas, et inimesed tulevad koolitustele lihtsamini, kaupluste töötajate osalemine koolitustel on arvukam ja tuntakse huvi üha rohkemate teemade vastu. Uus e-õppe platvorm loob veel palju võimalusi lisaks: saab valida endale huvipakkuvaid koolitusi, koolitustel saab osaleda sobivas tempos, st näiteks hommikul enne tööpäeva 15 min, jätkates õhtul. Samuti saab osaleda endale sobivas keskkonnas, kas tööl või kodus. Sellega, et Maxima töötajad on erinevatest rahvustest, on koolituste loomisel ka arvestatud ja koolituste sisu loodud nii eesti, vene kui inglise keeles, et osaleja saaks osaleda omas keeles ning saaks koolituse sisust paremini aru. Kui ekraani taha õppima on töötajad päris edukalt saadud, siis nüüd tegeletakse selle nimel, et koolitusel osalejad õppesse ka aktiivselt kaasatud oleks.

 

Loe erivajadustega inimeste õppimise toetamisest lisaks EPALE keskkonnas leiduvatest materjalidest:

 

Raadiosaadet saab järele kuulata SIIN.

 


Saatesari „Õppetundˮ käsitleb teemasid, mis on seotud täiskasvanu-, ümber- ja täiendusõppega. Saade on eetris iga nelja nädala tagant neljapäeviti kell 13, kordusena samal päeval kell 18 ja pühapäeval kell 15. Raadiosaade on järelkuulatav raadio.aripaev.ee ja Äripäeva raadio äpis.

Saatesarja „Õppetund“ toetab sihtasutuse Kutsekoda projekt Euroopa Täiskasvanuhariduse veebikeskkond EPALE, mida kaasrahastab Euroopa Liit Erasmus+ programmi raames ja Haridus- ja Teadusministeerium. 

Materjali koostamist toetas Euroopa Liit. Dokumendis väljendatud arvamuste eest vastutavad autorid ja toimetaja ning need ei väljenda tingimata Euroopa Komisjoni ametlikku seisukohta. Teksti reprodutseerimine ja tõlkimine on lubatud tasuta õppe eesmärkidel.

 

Login (0)

Users have already commented on this article

Logi sisse või Registreeru, et kommenteerida.

Want to write a blog post ?

Don't hesitate to do so! Click the link below and start posting a new article!

Viimased arutelud

EPALE 2021 fookusteemad. Alustame!

Kutsume sind rikastama eelseisvat aastat oma panuse ja ekspertiisiga! Alustuseks võta osa veebiarutelust, mis toimub teisipäeval, 9. märtsil kell 10-16 (CET). Kirjalik arutelu toimub otseülekandena ja juhatab sisse 2021. aasta fookusteemad. Arutelu juhivad EPALE toimkonna nimel Gina Ebner ja  Aleksandra Kozyra EAEA-st.

Veel

EPALE kogukond: Jagage oma edukaid täiskasvanuhariduse projekte töökohal õppimise kohta.

Töökohal õppimise temaatilise fookuse osana tahame kuulda teie – EPALE kogukonna – arvamusi kõigi edukate projektide, algatuste ja programmide kohta.

Veel