EPALE - Euroopa täiskasvanuhariduse veebikeskkond

Maikuus toimus IX koolitajate mittekonverents, mis keskendus koolitaja oskustele täna ja homme. Konverentsiteemade loogilise jätkuna ning värskelt valminud Eesti Koolitus- ja Konsultatsioonifirmade Liidu tellitud Eesti koolitusturu uuringu tulemustele pilku heites otsustasime raadiosaates "Õppetund" samamoodi käsitleda ka Eesti koolitusturgu - mis seisus oleme täna ja mis ootab meid homme. Neil teemadel palusime vestlema kaks külalist: Raul Ennuse, Juunika Koolituse juhtivpartneri ja Eesti Koolitus- ja Konsultatsioonifirmade Liidu juhatuse liikme ja Maarika Haidaku, Cleveroni talendispetsialisti.

Raul osales vestluses kahes rollis: ühelt poolt tellija vaadet esindades ja uuringu tulemusi tutvustades (Eesti Koolitus- ja Konsultatsioonifirmade Liit on Eesti koolitusturu uuringu tellija) ning teiselt poolt vaatas Raul uuringu tulemusi ja koolitusturul toimuvat koolitusettevõtte juhi ja koolitajana. Koolituste tellija vaadet esindas Cleveroni talendispetsialist Maarika Haidak. Cleveron on pakiroboteid tootev ettevõte, kus ühtviisi oluline on nii tehniliste oskuste kui ka pehmete väärtuste arendamine. Koolitusi ja arenguvõimalusi pakutakse nii spetsialistile kui ka juhile ehk iga töötaja on talent, kelle väärtust tuleb hoida ja arendada. Nii on Cleveron päris suur koolituste tellija, kogunenud on üksjagu palju kogemusi ja teadmisi, mis on hästi, mis võiks olla paremini ja millised on ootused tulevikuks. Vestlust juhtis ja kirjutas blogilooks Katre Savi.

_{Fotol: Maarika Haidak, Raul Ennus. Foto: K. Savi}

Eesti koolitusturgu varasemalt väga põhjalikult uuritud ei ole, kuid vajadust selle järele on tundnud eelkõige sektoris tegutsejad ise. Eesti Koolitus- ja Konsultatsioonifirmade Liit planeeris uuringut juba mitu aastat ning eesmärk oli uurida olukorda koolituste, ettevõtete ja koolitajate vaatest ehk viia läbi n-ö sektoripõhine uuring. Põhjusel, et ressursid olid piiratud ja selleks, et uuringu maht esimesel korral liiga suureks ei paisuks, otsustati koolituste tellijaid ja koolitustel osalejaid seekord mitte kaasata. Uuringu lõppraport on veel valmimisel ja tulemuste esitlus on kavandatud varasügisesse. 

Eesti koolitusturg numbrites

Eesti koolitusturu uuringu üks eesmärkidest oli määratleda Eesti koolitussektori suurus: kui palju on koolitusettevõtteid, kui palju on koolitajaid ja milline on sektori rahaline mõõde.

Uuringu läbiviijatele oli päris keeruline ülesanne leida ja eristada toimivad ettevõtted, sest ettevõtteid, kus toimub koolitus nt toote või teenuse osana, on päris palju. Samuti on päris palju neid ettevõtteid, mis küll registris kirjas koolitusettevõtetena, kuid reaalset koolitustegevust ei toimu. Keeruline on ka numbrilise täpsusega loendada koolitajaid, sest koolitajate seas on inimesed, kes töövad ülikoolis õppejõuna ning koolitusi teevad vaid aeg-ajalt. Uuringu käigus selline valdkonna kaardistamine tehti ning uuringu skoopi võeti tegutsevad ettevõtted, mille põhitegevusala on koolitustegevus ja koolitajad, kes töötavad põhikohaga koolitajana või on end selgelt koolitajana defineerinud.

Eesti enam kui 130 000 ettevõtte seas on ettevõtteid, mille tegevusest enam kui poole moodustab koolitustegevus, vahemikus 1300–1400 ning valdav osa Eesti koolitusettevõtetest on ühe-kahe töötajaga mikroettevõtted (õigem oleks isegi nimetada neid nanoettevõteteks). Ühest küljest ongi mikroettevõtted koolitussektori eripära, kuid et nende hulk nii suur on, see hämmastas ka uuringu tegijaid. Vaid 8% koolitusettevõtetest on suuremad, kümne ja enama töötajaga ettevõtted. Teisalt muudab mikroettevõtete selline suur osakaal sektori killustatuks ja mõnevõrra ka nõrgemaks, sest puudub tuumik suurematest ettevõtetest, mis sektori arengut eest veaks.

Väljavõte uuringust: "Koolitussektori ettevõtete hinnanguline kogukäive on 200–270 miljonit eurot aastas ning sellest ligikaudu 80% moodustab koolituse ja konsultatsiooni pakkumisega seotud tulu.

Arvestades hinnangulist koolitusettevõtete arvu (1350), küsitlustulemusi ja Äripäeva koolitusettevõtete TOPis esitatud andmeid on Eestis 7000–9000 põhitööna täiskasvanute koolitamise valdkonnas tegutsevat inimest, kellele lisanduvad osakoormusega (nt VÕS lepinguga) töötavad koolitajad. Nendeks on sagedasti kõrgkoolide õppejõud, teadlased jt."

Sektori ettevõtete arenguvõimalused

Eraldi fookussuunaks oli uuringus koolitusturu arengusuundade kaardistamine - millised on koolitusettevõtete plaanid järgnevateks aastateks, sh eraldi uuriti tootearenduse ja ekspordi valdkondi.

Uuringus küsitletute lähiaastate plaanid seoses tootearendusega on suunatud e-õppe ja hübriidõppe arendamisele, prognoositakse koolitusvormide mitmekesistumist, nt mentorlusnõustamise sagedasemat kombineerimist teiste õppevormidega, personaliseeritud õppe kasvu ja tehnoloogiliste vidinate kasvavat kasutamist. Uuringu tulemustest selgus, et kuigi Eesti on tuntud iduettevõtete hea kasvulavana, siis haridusvaldkonnas on iduettevõtteid väga vähe. Iduettevõtluse vähesus koolitussektoris ei ole küll otseselt ohumärk, kuid eraldi tähelepanu see teema uuringu tellijate vaates siiski vajab ja siin võib peituda sektori arenguvõimalus. Samuti vajab edaspidi enam tähelepanu ekspordi valdkond ja koolitusettevõtete ekspordivõimekuse arendamine. Uuringu käigus küsitletute seast mainis eksporti üldse vaid 5–6% vastanutest, mis kinnitab fakti, et eksport on koolitusvaldkonnas väga minimaalne.

Väliskoolitajad Eesti koolitusturul

Eksporditeemale lisaks oli paslik teha kõrvalepõige ja arutleda teemal, mida uuring ei käsitlenud - väliskoolitajad Eesti koolitusturul ehk koolituste import. Kui Eesti koolitusturu eksport on marginaalne, siis väliskoolitajaid näevad ettevõtted olulise teadmuse edastajatena. Cleveroni näide ilmestab olukorda koolitusturul päris hästi - kitsamad erialased koolitused tellitakse suures osas just välismaalt või välismaistelt koolitajatelt. Maarika Haidak jagab ettevõttesse tellitavad koolitused kahte suunda: spetsiifilised erialased koolitused, mis Cleveroni puhul on tarkvara suunal inseneeria valdkonnas ja n-ö pehmed teemad, nagu kultuur ja juhtimine. Spetsiifilistel teemadel avatud turult koolitusi tellida ei saa, sest ettevõtte enda tegevusvaldkond on niivõrd spetsiifiline. Eesti turult Cleveron enda vajadustele vastavaid koolitusi ei leia, mistõttu vaadatakse väljapoole, sest sealt on vajalikku spetsiifilist teadmist kergem leida. Lisaks tuleb siinkohal appi võimekus digitaalselt osaleda erinevatel koolitustel ja kursustel üle maailma, mis rikastab koolitusmaastikku ettevõtte jaoks olulistel teemadel veelgi.

Auditoorsed versus e-koolitused

Vastuseid uuringu küsitlusest:

• „Väärtustunud on füüsiline kohalolek.“
• „E-õppe ja online õppe kanalite kiire areng on peamiselt toimunud.“
• „Kliendid soovivad veebiõpet.“

E-õpe jõudis laialdaselt koolitusturule koroona-aastatel. Kui elu-olu normaliseerudes tundus, et niisama kiiresti kui koolitused veebikeskkonda kolisid, sealt ka uuesti eemalduda püüti, et naasta klassiruumikoolituste juurde, siis nüüdseks on mõlemad koolitusvormid koolitusturul võrdselt olulised ja mõlemad leidnud endale oma väärtust loova koha.

Olles ise võimalusel alati kontaktkoolituse pooldaja, toob Maarika Haidak välja mõlema koolitusvormi eelised - e-õpe ja e-koolitus on väga tänuväärsed võimalused just olukordades, kus ongi vajalikku teadmist vaja saada teiselt poolt maakera või kui on oluline paindlikkus kellaaja suhtes. Kontaktkoolitus on aga peaaegu asendamatu pehmemate teemade koolitustel, kus oluline ei ole mitte ainult eksperdi poolt jagatud teooria, vaid veelgi olulisem on personaliseeritus ja isiklik kontakt, emotsioon ja teadmiste omandamine läbi tegevuse, arutelude, paaris- või rühmatööde. Lisaks on veel ka hübriidkoolitused, mida Maarika Haidak peab kõige keerulisemaks koolitusvormiks, seda kõikide osapoolte jaoks, nii tellijale, koolitajale kui ka osalejale. 

Raul Ennus täiendab oma koolitaja kogemuse baasil, et arvamusi ja eelistusi e-õppe versus auditoorse õppe kohta jagub tõenäoliselt skaala mõlematesse otstesse ja ka näiteks veebikeskkonnas on võimalik personaalset lähenemist suurendada. Väga palju sõltub koolitaja oskustest ja kogu koolituse ettevalmistusest, samuti näiteks koolitajate arvust ja mitmetest muudest teguritest.

Küll aga kinnitasid uuringu tulemused, et valdav on ikkagi auditoorne koolitus, ligikaudu 90% kõikidest koolitustest toimub taas kontaktkoolitustena. Siiski on oma koha leidnud nii e-õpe, hübriidkoolitused, salvestatud koolitused kui ka jätkuvalt klassiruumikoolitused ning on täiesti arvestatav hulk ettevõtteid, mis väga selgelt eelistavad e-koolitusi, vähemalt teatud koolituste või teemade osas. Oluline tegur siinkohal on aja väärtustamine, mis on väga palju kasvanud. Jätkuvalt töötab väga palju inimesi kodus, sest ei ole mõtet päevas kulutada kolm tundi edasi-tagasi liiklemise peale. Koolituste kontekstis on samuti sellest aru saadud, et teatud koolitusi on palju efektiivsem teha veebikeskkonnas või salvestatud koolitustena.

Õppimis- ja arenguvõimaluste mitmekesistumine

Taas kord viis kõrvalepõige koolitusturu uuringust meie vestluse koolituste mitmekesisuse juurde. Cleveroni kogemus kinnitab, et pehmemate väärtuste arendamine tehniliste oskuste kõrval on ülioluline. Tegutsedes tehnoloogiasektoris, näeb Maarika Haidak vajakajäämist just pehmetes oskustes. „Meie inimesed on kõik väga töökad, nad on hästi orienteeritud tulemuslikkusele ja tahavad asju hästi kiiresti ära teha. Aga selle kõrval jääb sageli märkamata, kas mu sõnum jõuab õigesti kohale, kas inimene mõistab öeldut nii nagu ma tahtsin öelda, kas suhted säilivad ja tiimi vibe on hea. Kommunikatsioon ei ole kunagi 100% hästi ja valmis.“ Just siin näeb Maarika Haidak väga palju erinevaid viise, kuidas kommunikatsioonioskust koolituse raames arendada, kuidas see põimub läbi erinevate pehmete teemade arendamise. Näiteks on Cleveronis praegu väga aktuaalne juhtide arenguprogramm, mis on terve aasta kestev programm. Koolitusi on sellest ainult kolm päeva. Ülejäänud osa programmist moodustavad tegevused, mis aitavad luua ühtsustunnet, arendada kommunikatsiooniviise ja seda tehakse läbivalt coach'ival viisil.

Lisaks, inimeste areng ei pea toimuma vaid koolituste vormis, aina enam praktiseeritakse mentorlust, coaching'ut, kuid esimeseks arendustegevuseks tööl nimetab Maarika Haidak inimese enda tööd ja võimalust oma töö käigus proovida, katsetada, eksida, õppida. Kuna Cleveron on innovatsiooni- ja tehnoloogiaettevõtte, siis tuleb seal eriti selgelt esile praktiseerimise kaudu õppimine, samuti toob Maarika Haidak väga olulise arenguteena välja roteerumise ettevõttes ja uute teadmiste ja kogemuste omandamist ettevõtte sees erinevatel ametikohtadel. Cleveronis on väga levinud kandideerimine teise osakonda ning seeläbi on ka enamus juhtidest välja kasvanud spetsialistidest, mis on ettevõtte vaates väga oluline - ühelt poolt räägib see tööandja väärtustamisest, teiselt poolt loob see tugevama meie-tunde ja kindlama aluse tiimitööks.

Koolituse kvaliteet algab tellijast

Külalised jagavad seisukohta, et koolituse kvaliteet algab tellijast. Raul Ennus nimetab koolitust üheks sähvatuseks kogu ettevõtte arenguprotsessis, kus algus ja lõpp on selgelt tellija käes. Koolitust võib vaadelda ka jäämäe tipuna, kus tulemus sõltub juhtide ja meeskonnaga tehtud eeltööst ning sellest, kuidas hiljem uusi oskusi ja teadmisi juurutatakse. „Kaks pluss kaks klassiruumis ära õppida on lihtne, keerukus algab sealt, kus seda oskust tuleb mõistlikult rakendama hakata. Muudatusi organisatsioonis on palju keerulisem ellu viia, siin hakkavad vastu töötama mitmed muud tegurid nagu inimeste mugavustsoon või lihtsalt hirm muutuste ees“, selgitab Raul Ennus.

Maarika Haidak peab ülioluliseks kvaliteetse sisendi loomist koolitajale. Ettevõte peab eelnevalt olema mõtestanud, mis on päris eesmärk ja mis on väljund, mida ettevõte tahab saavutada, mis peab olema muutunud pärast seda sekkumist, pärast koolitust. Kui see töö on tegemata või on liiga üldine, siis tulemus on vastav. Maarika teeb ise alati põhjaliku eeltöö ja möönab, et enamasti on see päris keeruline. Kui uuritakse töötajate koolitusvajadust, siis sageli ongi tulemus üsna üldine ja ümmargune. Kuid sellega tuleb edasi töötada ja välja selgitada, mis on see päris muutus, mida vajatakse. Vahest koorub sellisest kaevamisest hoopis midagi muud välja.

Maarika hinnangul on koolitajate valik väga hea, väljakutse on leida üles sobivaim. Siin aitab võrgustamine, ka vahendajate kasutamine. Koolitajale tuleb anda võimalikult täpne sisend ja hästi oluline on koolitajale tutvustada, kes on need inimesed, kellega ta koostööd hakkab tegema - millised on nende inimese ootused, mida nad väärtustavad, mis on nende väljakutsed, mis viis ja stiil neile meeldib ehk võimalikult põhjaliku õppijate profiili edasiandmine loob väärtust.  

Uuringu tulemustest paistab välja, et koolitusturg on praegu veidi ebakindel, mis peegeldab ka kogu majanduse hetkeseisu. Kuna ettevõtluskeskkond ei ole stabiilne ja palju on muutumises, siis ka koolitusplaane muudetakse rohkem, viimase hetke loobumisi on samuti enam kui varasemalt. Samas on koolitussektor jätkuvalt kasvamas, mis viitab sellele, et vaatamata keerukatele aegadele (või just keerukatest aegadest tingitult) soovivad ettevõtted parandada tööprotsesse ja protsesside küpsust ja see on väga positiivne.

Veel üks positiivne trend, mis uuringust välja tuli, on koolituste kombineerimine teiste erinevate metoodikatega, on selleks siis mentorlus - mentorite väljakoolitamine, mentorpaaride töö, erinevad töötoad vms. Sellisel kombineerimisel on palju suurem mõju organisatsioonile ja see paneb ka koolitaja silmad särama, sest nii sünnib päriselt väärtuse loomine. Koostöös ettevõtte ja koolitajaga sünnivad ägedad ideed ja lahendused!

Tulevikutrendid

• Koolituse ja ümberõppe vajaduse kasv. Majandus on muutumises ja kohe, kui mingi suund hakkab selginema, tekib vajadus uusi oskusi omandada. Töömaailm on palju muutuvam - inimesed vahetavad elukutseid, töö iseloom muutub kiiremini, mistõttu suureneb vajadus uute teadmiste ja oskuste omandamise järele (sh mikrokraadid).
• E-õppe keskkondade ja tehnoloogia kasvav kasutamine.  Nii tellijad kui ka koolitajad näevad tulevikus e-õppe kasvu ja erinevate tehnoloogiate kasutamist, et suurendada interaktiivsust ja kaasata veebis osalejaid võimalikult mugavalt ja kaasahaaravalt.
• Aja väärtustamine. Koolitusaja lühenemine on globaalse koolitussektori trend - sama tulemust soovitakse saavutada lühema ajaga. See tähendab lühemaid koolitusi, väiksemad õpiampse pikema aja vältel (koolitustsükli tükeldamine ja omandatud oskuste samaaegne rakendamine), aga ka erinevate sekkumisvahendite kasutamist.

Mõlemad külalised näevad tulevikus hea meelega personaalsemat lähenemist koolitustele. Maarika Haidak seab rõhuasetuse koolitaja kompetentsusele ning seda mitte erialase teadmise kontekstis, vaid inimkäitumise ja psühholoogia osas. Koolitus sõltub taustal toimuva töö põhjalikkusest: kuidas koolitaja koondab info, töötleb ja analüüsib seda, et mõista koolitatavat kui inimest, kellel on oma väljakutsed, oma probleemid, oma hirmud. Kuidas sellele inimesele anda teadmine edasi viisil, mis teda parasjagu päriselt kõnetab ja ta selle teadmise vastu võtab?

Raul Ennus kinnitab koolituste personaliseerituse kasvavat olulisust ning lisab selle juurde inimliku kontakti ja kontaktkoolituste väärtustumise tehnoloogilise arsenali laienemise ja arenemise kõrval.

Kokkuvõtteks, Eesti koolitusturg tervikuna on suunatud kasvule, toimides sarnaselt globaalse koolitussektoriga. Eesti koolitusturul on tunda majanduslangust ja seetõttu toimub kasv võib olla veidi rahulikumas tempos. Globaalses kontekstis on koolitussektor üks tähelepanu all olevatest kasvava trendiga sektoritest, kus toimub palju seoses tehnoloogilise arengu ja võimaluste kasvuga, kuid personaalne lähenemine saab olema keskne.

____________________________________________________________________________________________

Saatesari „Õppetundˮ käsitleb teemasid, mis on seotud täiskasvanu-, ümber- ja täiendusõppega. Saade on eetris iga nelja nädala tagant neljapäeviti kell 13, kordusena samal päeval kell 18 ja pühapäeval kell 15. Raadiosaade on järelkuulatav raadio.aripaev.ee ja Äripäeva raadio äpis.

Saatesarja „Õppetund“ toetab sihtasutuse Kutsekoda projekt Euroopa Täiskasvanuhariduse veebikeskkond EPALE, mida kaasrahastab Euroopa Liit Erasmus+ programmi raames ja Haridus- ja Teadusministeerium. 

Materjali koostamist toetas Euroopa Liit. Dokumendis väljendatud arvamuste eest vastutavad autorid ja toimetaja ning need ei väljenda tingimata Euroopa Komisjoni ametlikku seisukohta. Teksti reprodutseerimine ja tõlkimine on lubatud tasuta õppe eesmärkidel.