EPALE - Euroopa täiskasvanuhariduse veebikeskkond

Märtsi alguses eetris olnud raadiosaate „Õppetund“ teemaks valisime Eesti Töötukassa toetused ja teenused, mis on loodud eesmärgiga pakkuda ettevõtetele parimat tuge töötajate arendamisel ja oskuste kaasajastamisel. Stuudiosse palusime neil teemadel rääkima Eesti Töötukassa oskuste arendamise valdkonna juhi Karin Andre ja koolitustoetuse teenusejuhi Riina Kure, ettevõtte kogemust erinevate Töötukassa poolt pakutavate toetuste rakendamisel jagas tööstusettevõtte Inission Tallinn OÜ personalijuht Katrin Charles. Vestlust juhtis ja kirjutas artikliks Katre Savi.

Viimased aastad erinevate kriiside pöörises ei ole ettevõtetele olnud kergete killast. On valdkondi, kus kriisid on toonud tööd juurde ning samal ajal on valdkondi, kus üleöö on töö ja kliendid kadunud. Mõlemal juhul tähendab see pidevas muutuste olukorras tegutsemist, mis toob kaasa vajaduse muutusteks ka ettevõtte sees, on see siis vajadus ettevõtte tööd ümber korraldada, muuta tööprotsesse, võtta kasutusele uusi seadmeid või tehnoloogiaid, siseneda uutele turgudele või uutesse tegevusvaldkondadesse. Kõik see omakorda tähendab vajadust uute teadmiste ja oskuste järele, vajadust uute töötajate järele ja vajadust kõige sellega edukalt ja kiirelt toime tulla. Kuidas muutuste tuules ellu jääda ja kust keerulistel aegadel tuge võiks leida, sellest saatekülalistega vestlesimegi.

Valdavale osale inimestest seostub Eesti Töötukassa töötute ja tööotsijate temaatikaga, kuid lisaks sellele on Töötukassa püüdnud just ettevõtete vajadustest lähtuvalt disainida toetusi ja teenuseid, mis aitaksid ettevõtteid värbamisprotsessist alates ettevõttele vajalike oskustega spetsialistide leidmisel ja koolitamisel. Erinevaid teenuseid ja toetusi, mis ettevõtetele abiks, on Töötukassal päris palju, seekordse vestluse fookuses oli koolitustoetus ja töötajate oskuste arendamine.

Koolitustoetus – kellele ja millistes olukordades

Eesti Töötukassa oskuste arendamise valdkonna juhi Karin Andre sõnul on 2017. aastal loodud koolitustoetuse teenus algselt mõeldud eelkõige värbamise olukorda. Viimase 5–6 aasta jooksul on teenust väga palju arendatud just tööandjatega suheldes ilmnenud vajakajäämiste kõrvaldamiseks ja nii on koolitustoetus oluliselt laienenud. Eesti Töötukassa koolitustoetuse teenusejuht Riina Kurg selgitab koolitustoetuse olemust ning kellele täpsemalt see on suunatud ja millistesse olukordadesse sobib.

Koolitustoetust saavad taotleda kõik ettevõtted (sh eraõiguslikud juriidilised isikud, füüsilisest isikust ettevõtjad tööandjana ja kohaliku omavalitsuse asutused), va riigiasutused ja avalik-õiguslikud organisatsioonid.

Koolitustoetust saab tööandja taotleda värbamisolukorras või ettevõtte muutuste olukorras selleks, et:

• värvata uusi töötajaid kindlaksmääratud ametitesse;
• koolitada töötajaid muutuste olukorras (nt majandustegevuse ümberkorraldamine, uue tehnoloogia kasutuselevõtmine, kvalifikatsiooninõuete uuenemine);
• arendada töötajate eesti keele oskust;
• arendada töötajate informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) oskusi.

Kindlaksmääratud ametite määramisel teeb Töötukassa koostööd SA Kutsekojaga, kus OSKA uuringute kaudu selguvad ametid, mis on lähiaastatel kasvava tähtsusega ja kuhu juba praegu ei ole piisavalt sobivate oskustega töötajaid, nt metalli- ja masinatööstuses on sellisteks ametiteks hooldustehnik, mehhatroonik, CNC-pinkide operaator, seadistaja.

Koolitustoetust värbamisolukorras saavad taotleda ka alustavad ettevõtted. Kui ettevõte soovib koolitustoetust taotleda muutuste olukorras, siis peab tööandja olema panustanud töötuskindlustussüsteemi, st maksnud avalduse esitamisele eelneva 36 kuu jooksul vähemalt 24 kuul tööandja töötuskindlustusmakset ettevõtte kohta, sh mitte avalduses märgitud töötaja kohta.

Töötukassa toetab pikemaajalist ja põhjalikumat koolitust, kus koolituse maht on vähemalt 50 akadeemilist tundi ja kestus on kuni üks aasta. Koolituse õppekava kogumaht võib sisaldada auditoorse, praktilise ja iseseisva töö tunde.

Koolitustoetust värbamise olukorras saab taotleda, kui töötajaga on sõlmitud tähtajatu või vähemalt kuuekuuline tööleping ja avaldus tuleb Töötukassale esitada hiljemalt nelja kuu jooksul töötaja tööleasumisest. Koolitustoetuse avaldus tuleb esitada enne koolituse algust e-töötukassa kaudu. 

Koolitustoetust võib taotleda nii Töötukassa vahendusel kui ka muul viisil leitud töötaja koolitamiseks.

Üldjuhul hüvitab Töötukassa koolitustoetusega kuni 80 protsenti koolituskulust, kuid mitte üle 2500 euro töötaja kohta. Kui sobiv töötaja leitakse nn OSKA ametisse Töötukassas registreeritud töötute seast, siis hüvitatakse kuni 100 protsenti koolituskulust. Tööandjale makstakse sama töötaja koolitamise eest koolitustoetust kokku kuni 2500 eurot kolme aasta jooksul üle kõikide toetusvõimaluste (töötaja värbamine, muutuste olukord ettevõttes, eesti keele ja IKT oskuste arendamine).

Hüvitatakse koolituskulu, ka palgakulu iga koolitustunni kohta tunnitöötasu alammääras ning sõidukulu, kui koolitust Eestis ei pakuta ja koolitusel osalemiseks on vaja sõita välismaale. Töötukassa julgustab koolituse valikul vaatama Eestist kaugemale, sest spetsiifiliste oskuste omandamiseks ei pakuta alati koolitusi Eestis ja ei ole ka otstarbekas eraldi koolitust üksikute spetsialistide koolitamiseks luua.

Inission Tallinn OÜ on ideaalne näide Töötukassa ja ettevõtte vahelisest koostööst, kus koostöö on kujunenud pikemaajaliseks ning kasutatakse väga mitmeid Töötukassa teenuseid. Inission Tallinn OÜ on mehaanika, elektroonika ja elektromehaanika ettevõte, mille kaks tootmisüksust paiknevad Tallinnas ja Lagedil. Ettevõte on koostööpartneriks keerukamaid lahendusi vajavatele masina- ja seadmetootmise ettevõtetele üle maailma. Inission Tallinn OÜ on viimastel aastatel töötajate arvult kiirelt kasvanud ja jätkab kasvu, sest tellimuste hulk aina suureneb. Koostöö Töötukassaga sai alguse 2021. aastal, kohe kui Katrin Charles ettevõttesse personalijuhina tööle asus. Siis töötas ettevõttes ca 100 töötajat, ees olid suured muudatused, vajadus värvata palju uusi inimesi, juurutada ERP jms. Tänaseks on Inission Tallinn OÜ töötajate arv juba üle 175 inimese ja Katrin Charlesi sõnul ei oleks ta üksi personalivaldkonda vedades ilma kõrvalise toeta sellist arengut edukalt juhtida suutnud. Sealt siis ka vajadus ja algus koostööks.

Teine oluline moment, mille Katrin Charles välja toob, oli koostöö algus TalTechiga, kus kaasa räägib ka juhus ja hea õnn. Inission Tallinn OÜ metallitehases töötas 2021. aastal vaid üks roboti operaator ning see on väga kõrge risk ettevõttele, mis kuulub targa tööstuse valdkonda, kus kogu tehase tootmisprotsess sõltub robotite tööst ja roboteid juhtiva inimese olemasolust ja oskustest. Katrini esimeste tööülesannete seas oligi uue roboti operaatori värbamine, mis osutus keerukamaks kui esmapilgul paistis. Töökuulutusi avaldati erinevates portaalides ja erinevates sõnastustes, sh otsiti „robotibossi“, et kõnetada noori ja anda edasi töö iseloom - juhtida roboteid, mitte teha rutiinset tööd. Ei midagi. Samal ajal oli ettevõtte klientide arv samuti kasvufaasis ja tellimuste täitmiseks oli vaja värvata juurde ka näiteks vähemalt 10 painutuspingi operaatorit. Olukord tundus leebelt öeldes murettekitav. Tekkinud keerulist olukorda kurdeti 2021. aastal Instrutech messil, kui satuti TalTechi messiboksis robotitest rääkima (sest üks selline robot oli TalTechi messiboksis eksponeeritud). Vestlusest jõuti edasi koostöövõimaluseni.

Inission Tallinn OÜ on selles mõttes heas olukorras, et neile vajalikke töötajaid koolitatakse nii kutse- kui kõrghariduse tasemel, painutuspingi operaatoreid, laseri operaatoreid, roboti operaatoreid õpetatakse Tartus, Tallinnas ja Ida-Virumaal, insenere tuleks TalTechist. Ettevõte (ja kogu sektor) aga vajab selliseid spetsialiste oluliselt enam, kui haridussüsteem suudab pakkuda. Nii ongi ainus võimalus ettevõttele vajaliku tööjõu kindlustamiseks endale vajalike oskustega inimesed ise koolitada. Inission Tallinn OÜ on lähenenud tööjõuprobleemile loominguliselt - värvanud juba Eestisse asunud välismaalased, kes tahavad uusi oskusi õppida ja tööd teha (Iraagist, Süüriast, Jeemenist, Ukrainast), võtnud kasutusele Töötukassa toetusvõimalused ja alustanud koostööd TalTechiga töötajate koolitamiseks.

Riina Kurg Töötukassast täiendab, et tööandjad ongi koolituspartneri leidmisel oma valikuid tehes täiesti vabad, ise saab ja tulebki valida nii vajalik koolitus kui ka koolitusasutus. Riina sõnul tasub vaadata ringi avatud koolitusturul, kuid julgelt pöörduda ka erinevate koolitusasutuste ja koolitajate poole, et disainida just selline õppekava, mis lähtub konkreetse tööandja ootustest ja vajadustest.

Katrin Charlesil jätkub koostöö kohta TalTechiga ainult kiidusõnu. Kvaliteetse lõpptulemuse on taganud tihe koostöö ettevõtte ja kõrgkooli vahel. Kui esmapilgul võib tunduda keeruline ülikoolist leida õigeid inimesi, siis ei tasu heituda, tegelikult on inimesed ülikoolis väga avatud ja koostöövalmid. Kontakt loodud, algas töö koolitusprogrammi kokkupanemiseks. Katrin Charles rõhutab koolituspartneri ettevõttesse toomise vajadust, et koolitaja näeks, mis ettevõttes toimub ja mida seal vaja on. Koolituse väljatöötamine tähendas mitmeid ja mitmeid kohtumisi, kus laua taga olid koos robootika ja mehaanika instituudi õppejõud ning tehase juht, tehnoloogia juht ja teised tööprotsessidega kokkupuutuvad inimesed ettevõtte poolt. Ühiselt arutati, kuidas koolitus üles ehitada nii, et ettevõte saaks võimalikult palju kasu, sh õppetööks kasutatavad programmid valiti selle järgi, mida tehases (ja seega hilisemas töös) kasutatakse. Arvesse võeti, kuidas inimene üldse õpib (kui tal viimasest õppimisest on juba aastaid möödas). Valmis rätseplahendus TalTechi poolt ja koolitusgruppi valiti kuus inimest: üks tehnoloog-insener, kes toetab operaatoreid oma teadmistega ja ülejäänud viis olid painutuspingi operaatorid, kes ise tahtsid uusi oskusi õppida. Koolitus algas jaanuaris ja lõppes juunis 2022, õppekava nägi ette 56 akadeemilist tundi õppeööd, mis sisaldas teooriaaineid ülikoolis, sellele järgnes iseseisev ja praktiline töö tehases robotite taga, kus samuti õppejõudude tugi kogu aeg kõrval oli.

Töötajate jaoks oli õppetöös osalemine põnev väljakutse, mis aitas ka ettevõttesisest õppimiskultuuri arendada. Õppijad olid ise olid innukad, neid motiveeris õppimisega kaasnev teistmoodi lähenemine tööpäevale ja boonusena lisandus palgatõus, kui olid omandatud uued kompetentsid.

Konsultant on koostöö tugisammas

Uurides, kui lihtne või keeruline on koostöö alustamine Töötukassaga, vastavad mõlemad osapooled, et midagi keerulist siin ei ole ja vaja on vaid pealehakkamist. Soovitus on alustada Töötukassa veebilehelt, kus otsetee viib tööandja konsultantide kontaktideni. Esmase kontakti võib luua kas telefoni või e-kirja teel, seejärel saab iga ettevõte endale konsultandi, kes edasise osas juba nõu oskab anda. Konsultant on see, kes kuulab ettevõtte mured ära, juhatab õigete teenuste juurde ja jagab soovitusi, kuidas edasi tegutseda. Hea koostöö eelduseks on usalduslik suhe ja kui koostöö toimib, jääb konsultant ettevõtte partneriks pikaks ajaks ning pakub ise tuge olukordades, kus küsida veel ei oskagi. Näiteks, kui mõnes sama sektori ettevõttes on toimunud koondamisi, siis püüab Töötukassa konsultant kokku viia sobiva kompetentsiga töötajad ja ettevõtted, et pakkuda lahendusi nii äsja koondatud inimesele kui ka ettevõttele, kes just sellise kompetentsiga töötajaid väga vajab.

Karin Andre Töötukassast selgitab, et praegused teenused ongi disainitud suheldes tööandjatega. Esmalt kuulatakse ära, mis on ettevõtte mured uute inimeste värbamisel või töötajate uute oskuste arendamisel muutuste olukorras ja seejärel pakutakse toetavaid teenuseid. Karin Andre toob eraldi välja ka toetusvõimalused nendele inimestele, kes on tööturu vaates konkurentsivõimes natuke raskemas olukorras, näiteks töötajad vanuses 50+ või need, kellel puudub kutse- või kõrgharidus. Ka nemad saavad Töötukassa kaudu oma oskusi arendada, nt olemas on tasemeõppetoetus teatud tingimustele vastavatele inimestele. Kui inimesel, kes on Töötukassa kaudu saanud koolitust töötuna või töötajana, on vaja oma oskust tõendada kutsetunnistuse või pädevustunnistusega, siis on võimalik taotleda toetust eksami sooritamise kulude katteks e-töötukassa kaudu. Need on vaid mõned näited Töötukassa erinevatest toetusvõimalustest.

Töötukassa soovib tööandjaid julgustada alati tööpakkumisi sisestama Töötukassa portaali, sest soovitakse ju pakkuda head töövahendust – mitmetes sektorites toimuvad koondamised, väga palju inimesi on tööturul liikumas, tööotsijad vahetuvad väga kiiresti ja palju on neid heade oskustega inimesi, kes ümberõppe toel võiksid edukalt ka täiesti uude valdkonda siseneda.

Karin Andre jagab veel soovitusi ka tööandjatele, kelle töötajad otseselt ei pea kasutama eesti keelt tööülesannete täitmisel, kuid soovivad Eesti ühiskonda paremini lõimuda. Koostöös Kultuuriministeeriumi ja Integratsiooni Sihtasutusega on loodud erinevaid võimalusi inimestele iseseisvaks eesti keele oskuse arendamiseks, vt lähemalt www.keeletee.ee, www.keeleklikk.ee, samuti Eesti Keele Majad, mis pakuvad keelesõbra teenust või keeleõpet toetavat tegevust.

Koolituste kvaliteedi tagamine

Aeg on kallis ja koolitused väga kallid. Selleks, et investeering, mis tehakse töötajate arendamiseks, oleks täpselt sihitud ja tooks ettevõttele ka tegelikku kasu, on vaja kavandada põhjalik eeltöö ja olulised järeltegevused. Koolituse kavandamine saab alguse koolitusvajaduse hindamisest, juhtide sisendist, mis olukord ettevõttes või tootmises lahendust vajab ja kuhu soovitakse jõuda, ehk tööandjal tuleb juba koolitust tellides mõelda, mis pärast koolitust muutub ja mida töötajad teevad paremini.

Töötukassa omalt poolt hindab nii koolituste kvaliteeti kui ka tulemuslikkust. Koolituste kvaliteedi hindamisel tehakse koostööd Euroopa Sotsiaalfondi toel Haridus- ja Teadusministeeriumiga, kus Eesti Hariduse Kvaliteediagentuur hindab Töötukassa koolituskaardi partnerite õppekavarühmade kaudu õpetatavaid õppekavasid ja annab partneritele tagasisidet, kuidas saab veelgi paremini koolitusi läbi viia. Tööotsijate rahulolu koolitustega on kõrge, kuid selle kõrval on väga oluline, et uued õpitud oskused edaspidigi töös rakendust leiaksid, sest ka töötaja hindab, kuhu ta oma aega kulutab. Selge seos on koolituse kestuse ja tulemuse vahel, pikemad ja sisukamad koolitused on tulemuslikumad ning annavad ka koolituse läbinule selge konkurentsieelise.

Töötukassa koolitustoetuse 2022. aasta tulemused

Töötukassa hindab lõppenud aastat koolitustoetuse valdkonnas väga edukaks. Koolitustoetust sai 433 ettevõtet, taotlejaid oli kõikidest maakondadest, kõige enam siiski Tallinnast ja Harjumaalt ja enim töötleva töötuse sektoris (100 ettevõtet). Kokku toetati 3119 inimese õppimist. Naisi oli õppijate seas rohkem (2252) kui mehi (867), vanuserühmadest oli enim õppijaid ehk 1081 õppijat vanuses 50–64, seejärel 838 õppijat vanuses 40–49 ja 754 õppijat vanuses 30–39.

Kõige populaarsem on olnud IKT-oskuste (digipädevuste) arendamine. Põnevad on just need koolitused, mis on sündinud tööandja poolt koostöös kutsekoolide, kõrgkoolide või koolitusasutustega tellimuskoolitusena, kus tööandja ei ole leppinud koolitusturul pakutavate avatud koolitustega, vaid on disaininud unikaalse õppekava lähtuvalt oma spetsiifilistest vajadustest, nt tööstusrobotite kasutusele võtmine, uue majandustarkvara kasutusele võtmine ja peakasutajate koolitamine, digioskuste koolitused lähtuvalt ettevõtte töötajate vajadustest, sh arvutispetsialisti täienduskoolitus või arvutikasutajate baasoskuste arendamine. Üha olulisemaks on muutunud küberturvalisuse temaatika.

---

Täpsem info koolitustoetuse tingimuste kohta:  https://www.tootukassa.ee/et/teenused/tooandjatele/koolitustoetus-tooandjatele.

Küsi nõu: tel 777300, e-post: koolitustoetus@tootukassa.ee

Vaata lisaks: Euroopa Täiskasvanuhariduse veebikeskkonna EPALE ja Eesti Töötukassa koostöös loodud õppematerjal "Vali koolitus targalt", mis sobib hästi kõikidele koolituste tellijatele, koolitusasutustele, koolitajatele ja õppijatele.

 

 

____________________________________________________________________________________________

Saatesari „Õppetundˮ käsitleb teemasid, mis on seotud täiskasvanu-, ümber- ja täiendusõppega. Saade on eetris iga nelja nädala tagant neljapäeviti kell 13, kordusena samal päeval kell 18 ja pühapäeval kell 15. Raadiosaade on järelkuulatav raadio.aripaev.ee ja Äripäeva raadio äpis.

Saatesarja „Õppetund“ toetab sihtasutuse Kutsekoda projekt Euroopa Täiskasvanuhariduse veebikeskkond EPALE, mida kaasrahastab Euroopa Liit Erasmus+ programmi raames ja Haridus- ja Teadusministeerium. 

Materjali koostamist toetas Euroopa Liit. Dokumendis väljendatud arvamuste eest vastutavad autorid ja toimetaja ning need ei väljenda tingimata Euroopa Komisjoni ametlikku seisukohta. Teksti reprodutseerimine ja tõlkimine on lubatud tasuta õppe eesmärkidel.