Blog
Blog

Õppetund 19: Kuidas tagada, et võõrtööjõu värbamine poleks luhta läinud investeering?

Välismaalaste Eestisse elama ja tööle asumine tekitab palju küsimusi. Vastuseid pakuvad kohanemisprogrammid ning tuge pakuvad riik ja tööandjad.

Juunikuise raadiosaate „Õppetund“ teemaks valisime sisserännanute kohanemisprogrammid, sest Ukraina sõda ja Eesti kasvav tööjõupuudus on Eestisse tööle tulevate või teistel põhjustel elama asuvate välismaalaste arvu pannud jõudsalt kasvama. Rääkisime, kuidas saame inimeste, ühiskonna ja riigina pakkuda vajalikku tuge, et saabuvad välismaalased kiiresti kohaneksid ja hästi hakkama saaksid. Raadiosaates olid külas Expat Relocation Estonia asutaja ja Settle in Estonia projektijuht Martin Lään ja Integratsiooni SA nõustamisteenuse valdkonnajuht Kätlin Kõverik, vestlust juhtis Äripäeva personaliuudiste toimetaja Helen Roots ning saate võttis kokku ja pani kirja EPALE saadik Katre Savi.

Pildil Kätlin Kõverik ja Martin Lään. Foto: Andres Laanem.

Foto: Äripäev

Ümberasumine võib olla stressirohke ning asjad, mis on kohalikele ilmselged ja lihtsad, võivad erinevatest keskkondadest saabujatele olla keerulised või segadusse ajavad.

Expat Relocation Estonia aitab välismaalastel keskenduda oma tööle ja perele alates päevast, mil nad Eestisse saabuvad. Nii on Expat Relocation Estonial välja pakkuda kolm koolitusprogrammi, mis sisserännanuid ja nende perekondi Eestisse elama asumisel aitavad.

Integratsiooni Sihtasutus (INSA) seevastu on ainus üleriigiline asutus, mis nõustab ja toetab kõiki sihtrühmi, küsimata, kas inimesel on elamisluba või viisa. INSA peamine koolitusvaldkond on keeleõpe ja INSA juures tegutseb kaks eesti keele maja, asukohtadega Tallinnas ja Narvas. Veebipõhiselt toimetatakse aga üle Eesti ehk INSA teenused on kättesaadavad kõikjal.

Välismaalaste kohanemisprogrammidest võidavad kõik

Kohanemisprogrammide sihtgrupiks on siia saabunud välismaalased, kuid tuge saavad nendest programmidest ka tööandjad ning tervikuna kogu ühiskond, sest meile endile on oluline, et välismaalased saaksid siin hästi hakkama, mõistaksid siinseid kombeid ja heas mõttes sulanduksid meie ühiskonda.

Teavad ju kõik, kes on välismaal viibinud enamalt kui pelgalt turistina, et elu võõras riigis võib olla palju erinevam elust kodumaal ning keerukus peitub sageli detailides ja üksikasjades, mis on erinevad ja mis mõjutavad kogu toimetulekut.

Ka tööle värbamisel võivad otsustavaks saada just töövälised asjaolud, kas Eestisse kandideeriv töötaja otsustab lõpuks siia ka asuda. Reeglina on inimestel, keda üritatakse Eestisse värvata, rohkem valikuid kui see konkreetne ettevõte või riik. Mitte ainult töö ja palk või lauatenniselaud kontoris ei ole valiku tegemisel otsustav, vaid laiem keskkond, kuhu inimene tuleb. Kui töölesoovija teab, mida oodata ja talle on võimalik lihtsasti näidata, et sind ootavad ees seesugused teenused ja võimalused, siis on ettevõttel lihtsam ka värvata.

Seetõttu ongi Eestisse saabuvatele välismaalastele abiks kohanemisprogrammid, kust saada esmane info, kust leida vajalikke teenuseid ja kuhu esitada üleskerkivad küsimused.

Kohanemisprogrammid on disainitud sihtgrupi vajadusi silmas pidades

Eestisse saabuvad välismaalased tulevad siia erinevatel eesmärkidel ja erineva taustateadmisega, samuti on nende õiguslik positsioon erinev, mistõttu on äärmiselt oluline, et pakutavad programmid arvestaksid nende erinevustega.

Expat Relocation Estonial on kolm kohanemisprogrammi ja need on järgmised:

  • Settle in Estonia programm on tegutsenud juba seitse aastat ja on mõeldud neile, kes omavad elamisluba või kes on tulnud Eesisse teistest Euroopa liidu riikidest ning enda elamise siin registreerinud. Programmi raames pakutakse keelekursusi ja seitset erinevat ühepäevast koolitust ehk moodulit: baasmoodul, töötamise moodul, ettevõtlusmoodul, peremoodul, õppimismoodul, teadusmoodul ja rahvusvahelise kaitse moodul. Settle in Estonia baasmoodul on kõige esimene ja üldisem koolitusmoodul. See on ühepäevane koolitus, mille eesmärk on anda esmased üldised teadmised Eestis hakkama saamiseks: Eesti riik ja selle ülesehitus, kodanikuvabadus, demokraatia; elamisload, nende pikendamine, muutmine, taotlemine, ka kodakondsuse taotlemiseni välja; e-teenused ja kuidas neid kasutada; töötamine ja tööturuteenused; vabatahtlik tegevus ja kodanikuaktivism; meditsiini- ja perearstisüsteem; juhilubade ja liiklusega seonduv. Samuti räägitakse Eesti kultuurist ja eestlaste olemusest, võrreldakse eri kultuure ja siinseid eripärasid.  
  • New in Estonia programm on uus, käivitunud kuu aega tagasi ja mõeldud neile, kes on lühiajaliselt Eestis viisaga (sh pika viisaga) lühiajaliseks töötamiseks. Selle programmi koolitused on lühemad, poolepäevased infoseminarid, kus samu teemasid nagu Settle in Estonia programmis käsitletakse kokkuvõtlikult ja antakse edasi kõige olulisem esmane info. New in Estonia programmi raames on valmimas temaatilised videoklipid inglise, vene ja ukraina keeles. Neid saab vaadata iseseisvalt, kui ollakse saabunud Eestisse või ka juba varasemalt, kui alles tehakse valikut, millisesse riiki asuda.  
  • Ukraina sõjapõgenike programm algab juulis ja see on ühepäevane koolitusmoodul just Ukraina sõjapõgenikele ehk inimestele, kes on saanud ajutise kaitse. Koolituspäeval antakse neile vajalik info, sh mida ajutine kaitse tähendab, kauaks seda antakse, mida ajutise kaitse raames Eestis teha saab ja mida teha ei saa. Samuti antakse põgus ülevaade tööõigusest, meditsiinisüsteemi korraldusest, lastehoiu ja koolikoha võimalustest, eesti kultuurist jt praktilistest asjadest.

Kõikidele osalejatele/õppijatele on kõik kohanemisprogrammid ja nende raames toimuvad koolitused tasuta. Ajutise kaitse saajatele ehk Ukraina sõjapõgenikele on programmi läbimine kohustuslik, st Eesti riik on nad vastu võtnud, pakub abi ja vastutasuks oodatakse osalemist koolitusel. Programmist saadav kasu on seda suurem, mida varem programmiga liitutakse, sest sisseelamiseks vajalik korrektne ja asjakohane info antakse just koolitusel ja nii jääb ära mõistatamine, mida, millal ja kus tegema peaks. Koolitused toimuvad seitsmel päeval nädalas nii klassiruumi- kui veebikoolitusena, et igaüks leiaks sobiva aja ja viisi osalemiseks.

Integratsiooni Sihtasutus (INSA) tegeleb esmajärjekorras eesti keele õppe ja seda toetavate tegevustega. Põhjusel, et keeleõpe ei ole mitte ainult kursusel käimine, grammatika ja sõnavara õppimine, vaid keele praktiseerimine ja Eesti kultuuriruumiga tuttavamaks saamine, on INSA keeleõpe suures osas seotud erinevate tegevustega: linnaruumi ja kultuuriväärtustega tutvumine, erinevates kohtades käimine ja tegevustes osalemine, et kogeda kõike eesti keeles. INSA põhiülesanne on propageerida keeleõppele lisaks õpitava keele kasutamisega harjumist.

Ka INSA keelekursustel on võimalik osaleda nii klassiruumi- kui veebikoolitusel, kuid algtaset soovitatakse võimalusel läbida kontakttunnina, sest lisaks keeleõppele on keeleõppijatele oluline kogukonna ja grupitunde tekkimine. Kõikide kohanemisprogrammide ja keelekoolituste pakkumisega käib kaasas kogukonda kaasamine ja ühise kogukonna tunde ehitamine. Mida tugevam on kogukonna tugi ja tunne, seda suurem on tõenäosus, et välismaalased siia ka jäävad, on tööandjatele toeks ja panustavad meie ühiskonda.  

Eestisse sisserändaja profiil: koolitustel on osalenud enam kui 160 riigi esindajad. Osalejad on valdavalt nooremapoolsed, enamik kõrgharidusega (mingi valdkonna asjatundjad), naisi natuke rohkem kui mehi ja nad on motiveeritud siinsest elust aru saama ning ühiskonnas osalema. Võrdlusena nt Soomes on sisserännanute seas palju neid, kes on sisuliselt kirjaosakamatud.

Raskused kohanemisel ja kohanemist toetades

Keerulisi olukordi siinse eluga kohanemisel tuleb sisserännanutel ikka ette, kuid raskusi kogevad ka sisserännanuid kohanemise teel juhendavad koolitajad. Sisserännanute esmased murekohad on ikka praktilist laadi: esmalt elukoha, töö, lastele lasteaia ja/või kooli leidmine ja selle kolmnurga logistiline paika loksutamine ning muidugi keele omandamine.

Välismaalased ise peavadki kõige keerulisemaks eesti keele omandamist, sest keelekeskkonnas orienteerumine teeb paljude muude küsimuste lahendamise juba oluliselt lihtsamaks. Ühe keeletaseme omandamiseks kulub kaks kuni viis kuud, selleks, et inimene iseseisvalt hakkama saaks, on vajalik kesktase ehk B1 keeletase ja selle saavutamiseks kulub keskmiselt poolteist aastat. Selle aja jooksul on aga tegelikult vaja aru saada ümbruskonnast, olemasolevatest võimalustest ja kogu asjaajamine tuleb ka puuduva keeleoskuse kõrval ära korraldada. Keelt on võimalik ka kiiremini omandada ja võti peitub just keele kasutusele võtmises. Kui kohe esimeste sõnade omandamisel püütakse eesti keeles rääkima hakata, siis läheb kogu keeleõpe kiiremini ja orgaanilisemalt.

Tõsist peavalu valmistab saabuvatele välismaalastele elukoha leidmine, sest seoses suurel hulgal Ukraina sõjapõgenike saabumisega ei ole odavamaid üürikortereid turul enam lihtsalt saada. On ka üürileandjaid, kes ei soovi oma korterisse välismaalastest üürnikke.

Korteri üürimisega seondub tihedalt sissekirjutuse probleem. Välismaalasel on vaja sissekirjutust seadusest tulenevatel põhjustel, st kui välismaalasele on väljastatud elamisluba, siis peab ta järgneva 30 päeva jooksul enda elukoha registreerima. Samuti on sissekirjutus vajalik selleks, et tagada ligipääs riigi poolt pakutavatele teenustele. Paljud teenused on elukoha- ja piirkonnapõhised ning rakenduvad vastavalt rahvastikuregistri elukohakande järel. Elukoha registreerimise vajadus puudutab samavõrd kohalikke inimesi, sest üha enam toimub ka riigisisest rändamist ja kui tegelik elukoht ei kajastu rahvastikuregistris, siis on riigil väga keeruline teenuseid disainida. Näiteks ei saa prognoosida tegelikku lasteaia- ja koolikohtade vajadust, teede võrgustikku, ühistransporti jms. Probleemile lisab keerukust asjaolu, et üha enam on peresid, kelle sissekirjutus on ühes maakonnas, tegelik elukoht teises maakonnas, kus ka lapsed koolis käivad ja vanemate töökohad veel hoopis eraldi piirkondades. Teadmiseks, et riik tegeleb ka sellistele olukordadele parima(te) lahendus(t)e leidmisega.

Inglise keelt kõneleva perearsti leidmine on suurem probleem maapiirkondades, kuid suuremates linnadeski on perearstide nimistud täis ja perearsti juurde pääsemine võib üldse olla raskendatud. Kui keeleprobleemist võib üle aidata kohalik sõber või tuttav, kes vestlust arstiga vajadusel tõlgib, siis puuduvate perearstide probleem on laiem ja vajab taas riiklikku süsteemset lahendust.

Koolitajani jõuavad need praktilised mured läbi koolituspäevade ja neile just lahendusi pakkuda püütaksegi, keerulisem on aga kaasnevate isiklike probleemidega. Sageli on koolitaja esimene kohalik nn turvaisik, kellega tekib usalduslik kontakt ja on väga loomulik, et siis ka südamel olevad isiklikud teemad koolitajale avatakse. Just sellise psühholoogilise toe ja inimliku läheduse pakkumisel tunnevad koolitajad raskust, sest nende esmane ülesanne on oma koolitusteema võimalikult hästi osalejateni viia ning selle kõrval kõikidele osalejatele isiklikku tähelepanu jagada lihtsalt ei jõuta, nii ajaliselt kui ka emotsionaalselt.

Küll on koolitaja ja osalejate vahel tekkival isiklikumal kontaktil oma kirkam ja positiivsem külg, sest sageli jäävadki koolitajad oma õpilastega sõpradeks, võtavad neid tööle või viivad ellu ühiseid äriprojekte.

Tööandja tugi välismaalasest töötajale

Eestisse asunud välismaalaste kiiremaks ja valutumaks kohanemiseks saab olla toetava kogukonna tekkimine, esimene võrgustik võib tekkida just töökollektiivis, sest töökoht on justkui ankur kohaliku eluga kohanemisel. Selline roll paneb tööandjad üsna vastutusrikkasse positsiooni ja seda mitte ainult värvatud välistöötaja osas, vaid ka töötaja perekonna osas, kui töötaja on otsustanud Eestisse asudes oma perekonna kaasa võtta.

Kõige olulisem, mida tööandja saab teha, on olla toetav ja märgata välismaalasest töötaja vajadusi, anda talle aega kohanemisprogrammides ja koolitusel osalemiseks, kaasata teda erinevatesse (ka töövälistesse) tegevustesse ja pakkuda tuge perekonna integreerimiseks Eesti ellu.

Tööandja saab soodustada eestikeelset suhtlust töökohal ja jälgida, et toetavad töökaaslased ei läheks üle võõrkeelele, et tõlkides uuele välismaalasest töötajale appi minna. Tõlkimisega võetakse ära kiirem kohanemisvõimalus, kohvinurga naljad ja nendest aru saamine võimaldavad ennast mugavalt tunda ja koduneda oma töökaaslastega. Head näited keeleõppe soodustamiseks on töökeskkonna keelekohvikud, keelesõbraprogrammid jms töökohal läbi viidav kaasamistegevus.

Kui ettevõttesse või organisatsiooni värvatakse välismaalasest töötaja, kes asub Eestisse elama koos perega, siis seda peret ei tohi jätta tähelepanuta. Vähim, mida pereliikmetele pakkuda, on soovitus osaleda kohanemisprogrammis. Kui ettevõttes või organisatsioonis on välistöötajaid rohkem, siis võib mõelda eraldi abikaasade klubi moodustamisele või muul viisil aidata leida tegevusi pereliikmetele, nt erinevad ekskursioonid, matkad Eesti loodusesse, kohvi- või veiniõhtud jms. Kui spetsialist tuleb Eestisse tööle, kuid tema abikaasa ei kohane, siis ikkagi siia ei jääda ja kogu pingutus uue töötaja leidmiseks on läinud tühja.

Väärtuskonflikt ja kultuurilised eripärad

Kui kokku saavad eri kultuuriruumidest pärit inimesed, siis varem või hiljem võib tekkida ka arusaamatusi, erimeelsusi või väärtuskonflikte. Küsimus pole sõjalises konfliktis poolte valimises või millise poliitilise partei poolt ollakse, erinevad võivad seisukohad olla ka lihtsamates ja igapäevasemates küsimustes.  

Väärtuskonflikt vajab kindlasti lahendamist, ühe osapoole või mõlemate osapoolte kõrvale lükkamine ei ole lahendus. Ka ettevõttes või organisatsioonis on oma väärtused, suhtumine töösse ja kolleegidesse. Väärtuskonflikt ise ei kao, vaid sellega tuleb tegeleda: rääkida probleemid lahti ja jõuda kokkulepeteni. Probleemide märkamisel ja lahendamisel on väga oluline roll ettevõtte või asutuse juhtkonnal. Riik on loonud häid tööriistu, mida tööandja saab kasutada ja on ka spetsialiste, keda saab keerukamates olukordades appi kutsuda lahenduse väljatöötamiseks. Eesmärk on töökollektiivis omavahel hästi läbi saada ja mitte kaotada häid töötajaid.

Kultuurilistest eripäradest hämmastumine ja nendega kohanemine tekitab pigem lõbusaid lugusid kui tõsiseid arusaamatusi. Välismaalased on imestunud, kui tuppa tulles või külla minnes võetakse kingad ära, kui beebid pannakse talvel pakasega vankriga õue uinakut tegema, kui 10-aastasel lapsel lubatakse päevasel ajal üksi kodus olla, söök soojaks teha ja ise trenni minna jms. Ja ikka on veel neid, kes imestavad, miks eestlased naeratavad ja suhtlevad tänaval vähe, paistavad pigem mornid ja endassetõmbunud. Selgitades erinevusi kultuurilises taustas on võimalik erinevustest kergemini üle saada või nendega arvestada.

Kokkuvõtteks: need inimesed, kes on otsustanud meie ühiskonda panustada ja meie ettevõtteid Eestis töötamisega toetada, väärivad võrdseid võimalusi ja tuge kohanemisel, samal ajal aga ka võimalust jääda iseendiks.

Raadiosaadet saab järele kuulata SIIN.


Saatesari „Õppetundˮ käsitleb teemasid, mis on seotud täiskasvanu-, ümber- ja täiendusõppega. Saade on eetris iga nelja nädala tagant neljapäeviti kell 13, kordusena samal päeval kell 18 ja pühapäeval kell 15. Raadiosaade on järelkuulatav raadio.aripaev.ee ja Äripäeva raadio äpis.

Saatesarja „Õppetund“ toetab sihtasutuse Kutsekoda projekt Euroopa Täiskasvanuhariduse veebikeskkond EPALE, mida kaasrahastab Euroopa Liit Erasmus+ programmi raames ja Haridus- ja Teadusministeerium. 

Materjali koostamist toetas Euroopa Liit. Dokumendis väljendatud arvamuste eest vastutavad autorid ja toimetaja ning need ei väljenda tingimata Euroopa Komisjoni ametlikku seisukohta. Teksti reprodutseerimine ja tõlkimine on lubatud tasuta õppe eesmärkidel.

Login (0)

Want to write a blog post ?

Don't hesitate to do so! Click the link below and start posting a new article!

Viimased arutelud

EPALE 2021 fookusteemad. Alustame!

Kutsume sind rikastama eelseisvat aastat oma panuse ja ekspertiisiga! Alustuseks võta osa veebiarutelust, mis toimub teisipäeval, 9. märtsil kell 10-16 (CET). Kirjalik arutelu toimub otseülekandena ja juhatab sisse 2021. aasta fookusteemad. Arutelu juhivad EPALE toimkonna nimel Gina Ebner ja  Aleksandra Kozyra EAEA-st.

Veel

EPALE kogukond: Jagage oma edukaid täiskasvanuhariduse projekte töökohal õppimise kohta.

Töökohal õppimise temaatilise fookuse osana tahame kuulda teie – EPALE kogukonna – arvamusi kõigi edukate projektide, algatuste ja programmide kohta.

Veel