European Commission logo
Kontot looma
Blog
Blog

Õppetund 18: Eestlastel napib koostöö- ja suhtlemisoskust

Maikuu saate teemaks on üldoskused, mismoodi oskused liigituvad, miks need olulised on ja mis on need oskused, millest eestlastel sageli puudu jääb.

Maikuu raadiosaate „Õppetund“ vestluse aluseks oli märtsis 2022 valminud OSKA üldoskuste uuring. Räägiti sellest, mismoodi oskused liigituvad, miks need on olulised ja mis on need oskused, millest eestlastel sageli puudu jääb. Lisaks räägiti Europassist ja Europassi keskkonnas loodud digioskuste testist. Saates olid külas SA Kutsekoja oskuste süsteemi arendusjuht ja OSKA üldoskuste uuringujuht Ave Ungro ning SA Kutsekoja välisprojektide spetsialist ja Europassi ekspert Heli Oruaas, samuti üldoskuste uuringusse eksperdina panustanud Fontese partner ja arenduse ärisuuna juht, talentide arendamise ja hindamise ekspert ning TLÜ karjäärinõustamise lektor Piret Jamnes. Raadiosaadet juhtis Äripäeva personaliuudiste toimetaja Helen Roots ja saate võttis kokku ning pani kirja EPALE saadik Katre Savi.

Oppetund18_OSKA_Aripaev_A_Laanem.

Foto: Äripäev

Oskus on võime sihipärast tegevust planeerida ja ellu viia

Maailm meie ümber on muutunud üha oskuspõhisemaks, mis tähendab, et inimesed defineerivad end töömaailmas üha rohkem läbi selle, mida nad oskavad ja vähem läbi selle, mida nad on õppinud või mis on nende elukutse. Tavapärasemaks on muutunud karjääripöörded inimeste elus ja elukestev õpe on nende pöörete võimaldaja. Oskuste käsitlemisel, nendest rääkimisel ja nende võrdlemisel on vaja neid kuidagi liigitada ja kirjeldada. Varasemates OSKA uuringutes on mainitud tulevikus vajaminevaid oskusi, millel ei ole seost ainult ühe tegevusvaldkonnaga, vaid need on oskused, mis on laialt kasutusel. Ave Ungro sõnul võttis Kutsekoda nendest vajadustest lähtuvalt OSKA uuringu eesmärgiks välja selgitada, mis on need oskused, mida kõigil vaja on, ehk oskused, mida me nimetame üldoskusteks ja nende oskuste vajadust otsustati põhjalikumalt uurida. Mõistmaks, millised üldoskused tuleviku tööelus esile tõusevad, valmis Tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi OSKA uuring „Tööelu üldoskuste klassifikatsioon ja tulevikuvajadus“.

OSKA üldoskuste uuringule tuginedes võib öelda, et üldoskused on kõige olulisemad oskused ja need loovad kõigi oskuste vundamendi. Ilma üldoskusteta ei saaks omandada ega rakendada erialaspetsiifilisi oskusi. Ave Ungo selgitab üldoskuse tähendust näitega „ruumiline mõtlemine“. Ruumilist oskust läheb vaja nii arhitektil, raamatukogu infospetsialistil kui ka laotöötajal. Küll aga ehitavad nad ruumilise mõtlemise üldoskuse peale oma ametist ja töökontekstist tulenevad spetsiifilised oskused - üks loob, teine kasutab või liigub ruumis.

Üldoskusi on nimetatud väga erineval viisil, neid on nimetatud ülekantavateks oskusteks, pehmeteks oskusteks, headeks oskusteks, 21. sajandi oskusteks, funktsioonide ülesteks oskusteks, põhioskusteks jne. Uuringusse eksperdina panustanud Piret Jamnes avab oskuste definitsiooni mitmekesisuse, rääkides oskuste klassikalisest nimetusest "kompetentsid" ning nende liigitamisest tehnilisteks ehk erialasteks kompetentsideks ja üld- ehk eristatavateks kompetentsideks. Sellise liigitusega tuli 1970. aastatel välja tuntud ameerika psühholoog ja motivatsiooniteooria rajaja David McClelland ning need kompetentsid on organisatsioonide maailma väga tugevasti juurdunud.

David McClellandi lugu on mõneti müüdiks muutunud. David McClelland töötas Ameerika välisministeeriumis, kus oldi harjutud värbama noori nende teadmiste ja võimekustestide alusel. Mõne aja pärast märgati ja saadi aru, et kui tööle võetud noored saadeti välisriikidesse diplomaatilisele tööle, siis mitte kõik ei olnud edukad. David McClelland, psühholoog ja konsultant, värvati neid noori intervjueerima ja uurima, et eristada, miks kõik ei ole edukad, kui kõik on eelnevate testide põhjal andekad ja võimekad. Selle uurimustöö raames avastas David McClelland eristavad kompetentsid. Uurimuse tulemusel ilmnes, et kui minna välisriiki diplomaatilisele tööle, siis edukas olemiseks ei ole olulised teadmised koduriigi ajaloost ja üldine võimekus, vaid oskus suhteid luua, kiiresti mõista, kes on kohapeal võtmeinimesed, huvitumine teistest inimestest ehk kõige olulisemaks osutusid suhtlemiskompetentsid.

Uuring loob kodumaise käsituse üldoskustest

Uuringus jagunesid üldoskused kolme rühma: enesejuhtimise, lävimise ja mõtlemise oskused, mis omakorda jagunevad kitsamateks oskusteks.

  • Enesejuhtimise oskused aitava ennast kontrollides erinevate olukordadega paremini hakkama saada.
  • Mõtlemisoskused aitavad aru saada probleemide tuumast ja neile võimalikke lahendusi leida.
  • Lävimisoskused aitava meil üksteist mõista ja teistega arvestada.

Üldoskused on kõige olulisemad oskused, sest nad aitavad meil erinevates olukordades hakkama saada, näiteks kui on toimumas suured muutused ühiskonnas, töökeskkonnas või igapäevastes situatsioonides. Üldoskused aitavad ka muutusi ellu kutsuda. Näiteks, kui ettevõttes soovitakse uusi tooteid arendada, uusi turge vallutada, personali suurendada või muul moel muutuda, siis ei saa ei juhid ega ka teised töötajad ilma heade üldoskusteta hakkama.

Ave Ungro ilmestab teemat taas näidete toel: kui majandusteadlased Alexander Osterwalder ja Yves Pigneur on iga ettevõtja teadvusesse toonud mõiste väärtuspakkumine, siis on täiesti mõeldamatu, et ettevõtte väärtuspakkumist oleks võimalik luua ilma selliste üldoskusteta nagu loov ja uuenduslik tegutsemine, analüüsioskus või probleemi lahendamine. Hea juht tagab selle, et organisatsioonis on muutuste või väärtuspakkumise loomisse kaasatud nii need inimesed, kes näevad puude taga metsa, kui ka need, kes näevad puutüve peal väikest märki haigusest, mis võib hävitada kogu organisatsiooni, ehk esindatud on üld- ja detailne vaade. Teine näide pärineb koroonaajast. Dr Arkadi Popov rõhutas, et kriisist väljatulemiseks on tarvis võimet säilitada selge pea, teisisõnu kirjeldas ta enesejuhtimise, stressijuhtimise, vastutuse võtmise ja iseseiseva tegutsemise oskusi. Need oskused on üliolulised nii kriisi ajal kui ka igapäevaselt.

Piret Jamnes, kes tegeleb palju organisatsioonide ja juhtidega, toob välja vajaduse eristavaid kompetentse ehk üldoskusi analüüsida ja nendega tegeleda ka organisatsiooni tasemel. Kui iga organisatsioon on loodud millegi jaoks - vaja on saavutada mingi tulemus, osutada mingit teenust, siis seatud eesmärkide või edu saavutamiseks on organisatsioonile kriitiliselt tähtis, missugused inimesed ja milliste kompetentsimustritega organisatsioonis töötavad. Ja kui mõelda muutuvatele aegadele, siis kerkivad esile mingid kompetentsid, mis võimaldavad paremini  toimetada, paremini edu saavutada, olla efektiivsed, üldse edu või tulemust saavutada. Nii nagu organisatsioonide kompetentsimustrid on erinevad, nii on ka juhid väga erinevate kompetentsiprofiilidega. Samas, iga erineva kompetentsiprofiili jaoks on olemas mingi olukord või organisatsioon, kus just see inimene selle profiili olemasolul saab saavutada vajaliku tulemuse.

Üldoskused on olulised mistahes kriisiolukorras 

Rääkides üldoskuste vajalikkusest ühiskondlike kriiside ajal, liigub vestlus stuudios Venemaa - Ukraina sõjale ja selle laiematele mõjudele. Üldoskused on täiesti fundamentaalsed ka sõjaolukorras, nendib Ave Ungro. Eestis otsest sõjategevust ei ole, kuid sõda on oma vormides laienenud ning küberünnakud ja muud meie elu mõjutavad rünnakud tegelikult toimuvad. Me räägime põhimõttelisest traumaatilisest muutusest meie elus ja enesejuhtimise oskused on vajalikud nii eesliinil, kui ka tagalas, tegelikult on need vajalikud kõigile, kes sõjaga mingilgi moel kokku puutuvad. Samuti saab Ukraina näitel esile tuua lävimisoskuste tähtsuse: Ukraina presidendi käitumine ja suhtlemine muu maailmaga, riigi tasandil suhete loomine ja info edastamine, see kõik on mõjutanud sõja kulgu olulisel määral ning Ukraina on suutnud koondada suurel hulgal liitlasi, kasvatades seeläbi sõjategevuseks vajalikku materiaalset baasi.

Piret Jamnes toob paralleeli organisatsioonides toimuvaga. Kui tulevad keerulised ajad, on see koroonapandeemia, sõjaolukord või midagi muud, siis muutuvad oluliseks teatud kompetentsid ja hästi lihtsustades võib juhtimises eristada neis olukordades kahte tüüpi kompetentse:

  • Oskus luua struktuuri, selgust ja korda, mis kriisiajal rahustab inimesi ning loob turvalisust. Selge sõnum olukorras, kus miski pole selge. Näiteks, kui koroonapandeemia ajal suunati inimesed kodukontoritesse, siis juhid pidid muutma kogu juhtimise korraldust, st muutma struktuuri.
  • Toe pakkumine ja võimaluste loomine, mida loetakse rahuaja kompetentsigrupiks. Need on pehmed kompetentsid ja väljenduvad eelkõige juhi hoolivuses (kuidas sul läheb?) ja huvis töötaja motivatsiooni kohta. Juht küll hoolib, kuid põhirõhk läheb korrastatuse loomisele.

Viimase paari kriisiaasta jooksul on need kompetentsid kaalukausil liikunud üles-alla, vahel on vaja rohkem korrastatust, vahel hoolimist. Näiteks, praegu on hoolimise aeg. Inimesed on väsinud, meid ümbritsevad teemad ja kaasnevad probleemid on rasked. Seetõttu tuleb praegu osata endast hoolida, enda eest hoolitseda ja teisi toetada. Muutunud olukordades on uued struktuurid loodud ning nüüd on taas aeg fookusesse seada inimene ja tema vajadused.

Küsimusele, kuidas eestlastel üldoskustega on, vastab Ave Ungro tõdemusega, et mõne oskusega võiks paremini olla. Näiteks on sellisteks oskusteks meeskonnatöö- ja koostööoskus ning nende oskuste vajakajäämine on ilmnenud päris mitme erineva uuringu valguses. Kui neist oskustest on puudu, siis väljendub see organisatsiooni tasandil suutmatusega teiste organisatsioonidega koostööd teha, läbi rääkida, konsensust leida, mistõttu jäävad päris suured projektid seisma või neid ei algatatagi. Samuti on meeskonnatööoskust vajaka individuaalsel ja kollegiaalsel tasemel, neid oskusi peaks teadlikult arendama. Kompetentside puhul saabki eristada, millised on loomuomased oskused ja millised õpitud oskused. Lisaks vaadeldakse kompetentse skaalal universaalsed, mis ei muutu ka järgmise 10 aasta jooksul, teatud aegadel/etappides esile kerkivad ning siis veel täiesti uued kompetentsid, mida hakatakse arendama.

Üldoskusi saab arendada 

Jah, üldoskusi on võimalik õppida, on võimalik arendada ja seda saab teha nii õppe kui ka töö käigus. Kahjuks näeme liiga tihti õppe- või ainekavades, et üldoskused lohisevad kuidagi teiste oskuste järel või on lisatud õppekava täiteks. Ka tööd tehes saavad nii töötajad kui tööandjad võtta fookusesse üldoskuste arendamise. Kahtlemata peaks üldoskuste omandamisele metoodilistelt rohkem rõhku pöörama, fokusseeritult õppima ning jälgima, et me omaksime üldoskuste omandamiseks ja arendamiseks vajalikke tööriistu. On väga palju tööülesandeid või töiseid situatsioone, kus üldoskuste omandamine on forsseeritud. Näiteks töölähetused, kus erinevad kontekstid, kuhu me satume ja nende kontekstidega kaasnev muutus (nagu igasugune muutus) aitab kaasa üldoskuste arengule. Samuti tööülesannete mitmekesistamine, autonoomsuse suurendamine, igasuguse elukestva õppe soodustamine. Isegi siis, kui tööandja konkreetse kursuse läbimisest või õpiväljundist otsest kasu endale või organisatsioonile ei näe, siis töötaja õppimine kui selline arendabki tema oskusi.

OSKA uuring „Tööelu üldoskuste klassifikatsioon ja tulevikuvajadus“ on kindlasti kasulik tööriist Töötukassale, karjäärinõustajatele, analüütikutele, kes oskustega tegelevad ja kõigile neile, kes töötavad inimestega, kes soovivad või kellel on vaja oma oskusi kirjeldada. Seega ka päris tavalisel inimesel on kasulik mõelda, millised on tema oskused ja kuidas ta neid oskusi kirjeldaks ning millised oskused tal võiksid olla. Kui oskuste määratlemisel ja kirjeldamisel jäädakse hätta, siis valminud uuring ja oskuste loendid on kindlasti abiks.

Tööle kandideerimisel kasuta üldoskuste esitlemiseks Europassi

Samamoodi on päris tavalisele inimesele abiks Europassi keskkond, Europassi CV ning Europassi keskkonna poolt pakutud tööriist enesehindamise teel oma digioskuste hindamiseks. Heli Oruaas selgitab siinkohal, et digioskused ei võrdu oskusega vallata mingit spetsiifilist programmi (mis kindlasti on digioskus), vaid digioskuste hulka kuulub ka digihügieen, oskused, kuidas andmeid töödelda, kuidas jõuda informatsioonini, luua digitaalses keskkonnas teksti või kujundeid jne. Nii ongi Europassi keskkonnast leitav digioskuste test abivahend digimaailmas hakkamasaamiseks ning vajalike oskuste hindamiseks, mille abil igaüks umbes 20 minutiga saab lihtsasti määratleda, millised digioskused ja millisel tasemel tal olemas on ja kuidas kirjeldada oskustena neid tegevusi, mida ta digimaailmas teeb.

Kokkuvõtteks: kuigi üldoskused on midagi, millele me igapäevaelus liiga palju ei mõtle, siis tegelikult on üldoskused kõige olulisemad ja kõige aluseks. Muutlikud ajad, muutuste olukord ettevõttes või organisatsioonis või soov muutusi esile kutsuda on just see olukord, kus üldoskused kõige paremini välja tulevad ja võimaldavad nendes olukordades areneda või ka ellu jääda. Oluline on meeles pidada, et erinevate olukordade jaoks on vaja erinevaid üldoskusi.

Kui te oma CVd või endast kirjeldust loote, siis mõelge, millised on teie üldoskused ja kui te nende kirjeldamisel hätta jääte, siis Europass annab struktuuri ette ning võib olla avastate enda jaoks midagi uut ja põnevat!

Vaata ka siit:

 

Raadiosaadet saab järele kuulata SIIN.


Saatesari „Õppetundˮ käsitleb teemasid, mis on seotud täiskasvanu-, ümber- ja täiendusõppega. Saade on eetris iga nelja nädala tagant neljapäeviti kell 13, kordusena samal päeval kell 18 ja pühapäeval kell 15. Raadiosaade on järelkuulatav raadio.aripaev.ee ja Äripäeva raadio äpis.

Saatesarja „Õppetund“ toetab sihtasutuse Kutsekoda projekt Euroopa Täiskasvanuhariduse veebikeskkond EPALE, mida kaasrahastab Euroopa Liit Erasmus+ programmi raames ja Haridus- ja Teadusministeerium. 

Materjali koostamist toetas Euroopa Liit. Dokumendis väljendatud arvamuste eest vastutavad autorid ja toimetaja ning need ei väljenda tingimata Euroopa Komisjoni ametlikku seisukohta. Teksti reprodutseerimine ja tõlkimine on lubatud tasuta õppe eesmärkidel.

Login (0)

Want to write a blog post ?

Don't hesitate to do so! Click the link below and start posting a new article!

Viimased arutelud

EPALE 2021 fookusteemad. Alustame!

Kutsume sind rikastama eelseisvat aastat oma panuse ja ekspertiisiga! Alustuseks võta osa veebiarutelust, mis toimub teisipäeval, 9. märtsil kell 10-16 (CET). Kirjalik arutelu toimub otseülekandena ja juhatab sisse 2021. aasta fookusteemad. Arutelu juhivad EPALE toimkonna nimel Gina Ebner ja  Aleksandra Kozyra EAEA-st.

Veel

EPALE kogukond: Jagage oma edukaid täiskasvanuhariduse projekte töökohal õppimise kohta.

Töökohal õppimise temaatilise fookuse osana tahame kuulda teie – EPALE kogukonna – arvamusi kõigi edukate projektide, algatuste ja programmide kohta.

Veel