Blog
Blog

Õppetund 17: Koolituse planeerimist alusta lõpust!

17. õppetund on koolituste planeerimise ja kvaliteedi teemal. Valminud on kvaliteetse koolituse tellimise juhend, mis pakub vajalikku tuge.

Raadiosaate osalejad.

Raadiosaate külalised. Foto: Äripäev

Aprillikuu raadiosaate „Õppetund“ teemaks oli koolituste planeerimine ja koolituste tellimise kvaliteet. Räägiti sellest, millele tähelepanu pöörata, et lõpptulemuseks oleks kvaliteetne ja tulemuslik koolitus ehk räägiti valminud veebijuhendi „Juhend täienduskoolituse hanke kvaliteedikriteeriumite sõnastamiseks ja hindamiseks“ esmasest versioonist.

Saates olid külas juhendmaterjali loomise algatanud Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuuri (www.ekka.edu.ee) arendusjuht Kaija Kumpas-Lenk, juhendi üks autoritest Katri Samarütel ja juhendi kasutaja ehk koolituste tellija rollis Operaili koolitusjuht Polina Miina. Saadet juhtis Äripäeva personaliuudiste toimetaja Helen Roots ning saate võttis kokku ja pani kirja EPALE saadik Katre Savi.

 

Juhend täienduskoolituse hanke kvaliteedikriteeriumite sõnastamiseks ja hindamiseks. Esmane versioon. 

Juhendi täistekst allalaadimiseks

Kvaliteetse koolituse tellimise juhend .

 

 

 

 

 

 

Keeruka pealkirja „Juhend täienduskoolituse hanke kvaliteedikriteeriumite sõnastamiseks ja hindamiseks“ taga on praktiline juhendmaterjal, mis pakub tuge kvaliteetsete koolituste tellimisel ja sellest tulenevalt kasutasime raadiovestluses lühendatud versiooni nimest – koolituste tellimise juhend. Juhend annab ülevaate koolituse tellimise protsessist ning selle keskmes on soovitused nii koolitusvajaduse analüüsiks, kvaliteedi määratlemiseks, kvaliteedikriteeriumite sõnastamiseks kui ka nende hindamiseks.

Kvaliteetse koolituse tellimise juhend – kellele ja miks?

Algus asub kaugemal. Täienduskoolituste kvaliteedi edendamiseks ja täiskasvanute koolituse seaduse nõuete tõhusamaks täitmiseks andis Haridus- ja Teadusministeerium Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuurile (EKKA) ülesande töötada välja täienduskoolituse kvaliteedi hindamise süsteem. Eesmärk oli, et loodav süsteem motiveeriks täienduskoolitusasutusi pakkuma koolitusi, mis oleksid kvaliteetsed, vastaksid õppija vajadustele ja võimetele ning tööturu ootustele. Loodava süsteemi väljatöötamise käigus viidi läbi uuring, mille käigus küsitleti täienduskoolitusasutusi, koolitajaid ja täienduskoolituste korraldajaid. Uuringu tulemuste seas tuli välja ka koolitajate täheldatud kitsaskoht, et koolituste tellijad ei ole alati kvaliteedi osas nõudlikud. Kui koolituste tellimine on pealiskaudne, kui tellitakse uisapäisa või ei räägita olulisi teemasid tellimise etapis läbi ehk kui koolituse tellimise lähtekoht on ebamäärane, siis kvaliteetset lõpptulemust saavutada on keeruline kui mitte võimatu.

Nii otsustas EKKA moodustada töörühma valdkonna praktikutest, pakkuja ja tellija esindajatest, kelle ülesandeks sai välja töötada juhendmaterjal koolituste tellijatele kvaliteetsete koolituste tellimiseks. 

Töörühma liikmete kogemuste ja ühise töö tulemusel on valminud väga praktiline ja toetav juhendmaterjal, mis on abiks koolituste tellijale, personalitöötajale ja tegelikult igaühele, kes puutub kokku koolituste tellimise, planeerimise, korraldamise, koolitusvajaduse märkamise ja oma töötajate või meeskonna arendamisega.

Koolituse tellimise juhend on kui koolitusprotsessi teejuhis, mis annab praktilisi nõuandeid ja soovitusi igaks sammuks. Mööda sellist teejuhist liikudes ei unune ega jää läbi mõtlemata miski, mille järele võib vajadus selguda alles hilisema protsessi käigus, kui tagasipöördumiseks oleks juba hilja. Juhend on kindlasti abiks alustavale koolitusjuhile, aga pakub olulist tuge ja pidepunkte ka kogenud praktikule, et aeg-ajalt endale meelde tuletada, mis on kvaliteetse koolitusprotsessi etapid ja kuidas kogu koolitusprotsess üles ehitada selliselt, et kõik kaasatud osapooled tunneksid ennast hästi, koolitus vastaks kõikide osapoolte ootustele, oleks kasulik ja nauditav.

Koolituste tellimise juhendit lugedes ja kasutades ei tasu ära ehmatada mõistetest, nagu hankija, vastavustingimused, kvalifitseerimistingimused jms, sest juhend on koostatud viisil, et sellest oleks kasu nii avaliku sektori organisatsioonil koolitusi avalikult hankides, kui ka erasektori ettevõttel. Koolituse korraldamise ja tellimise põhimõtted on oma olemuselt ju universaalsed ja see juhend on väga edukalt kasutatav nii avaliku sektori organisatsioonide kui erasektori ettevõtete puhul.

Millest töörühm juhendi koostamisel lähtus?

Juhendi eesmärk on aidata ettevõtetel ja organisatsioonidel saada asjalikke, sisukaid ja kvaliteetseid koolitusi, mis vastaksid nende vajadustele ning seetõttu on juhendisse kirja saanud need põhilised aspektid, mis tuleks koolituse tellimise protsessis läbi mõelda.

Esmalt, mõelge läbi, mis on see teie konkreetne koolitusvajadus – mida soovite koolituse läbi lahendada, mis peaks peale koolitust muutuma, millised tegevused võiksid aidata selle tulemuseni jõuda ja millistele komponentidele peaks koolitustellimuse lähteülesannet koostades mõtlema. Ja lõpetades sellega, milliseid kriteeriume kasutades võiks koolituspakkumisi hinnata.

Juhendi koostamisel on silmas peetud ka avaliku sektori organisatsioonide (hankijate) hankekohustust, kus tellija on seotud neile esitatud pakkumuste sisuga, mistõttu on eriti oluline sõnastada koolitustellimus nii, et pakkujad saaksid tellija lähteülesandest üheselt aru, saadud pakkumused oleksid võrreldavad ja objektiivselt hinnatavad ning tellija saaks sellise tulemuse, mida tal tegelikkuses vaja on.

Samas, juhend ei lasku hankemenetluse üksikutesse detailidesse, vaid kirja on saanud just see oluline, mis on rakendatav iga koolituse tellimise puhul sõltumata koolituse mahust või eeldatavast maksumusest, olgu siis tegemist paaritunnise seminari või pikaajalise interdistsiplinaarse koolitusprogrammiga.

Mida juhend sisaldab?

Juhend on üles ehitatud selliselt, et see kataks kõik koolituse tellimise etapid. Alustades sellest, et tuleks teha koolitusvajaduse analüüs ja määratleda sihtrühm. Sõnastada oodatavad tulemused ja see, millised tegevused aitaksid tulemusteni jõuda – näiteks: kas osalejatele võiks anda iseseisva töö või kas peale koolituse läbimist oleks vaja ka järeltegevusi. Kas soovitakse tellida ainult koolitamist või koolitust koos selle korraldamisega, mis sisaldab ka ruumi renti, vajalikku tehnikat ja toitlustust?

Millele peaks mõtlema ja kuidas võiks sõnastada nõudeid koolitusele - nagu näiteks koolitajate pädevus, koolituse ülesehitus ja metoodika, mis sõltuvad ju sellest, missugust koolitust parasjagu hangitakse; kas koolituse läbiviimisel kasutatakse ka õppematerjale, kas on nõudeid õppekeskkonnale jne.

Juhendi juurde on kogutud ka viiteid teistele juhenditele ja abimaterjalidele, näiteks juhendid täienduskoolituse õppekava koostamiseks, kvaliteetse e-kursuse loomiseks, digitaalse õppematerjali loomise soovitused jne.

NB! Riigihangete register on hea koht, kust koolituse tellimisel inspiratsiooni ja näiteid kogumas käia, et vaadata kuidas keegi teine enne teinud on. Ei pea alati ise ja uuesti leiutama!

Juhendi veebipõhisus tähendab, et see on ajas uuenev ja pidevalt täienev. Näiteks, riigihangete seadus on uuenemas ning vastavad viited ja muudatused viiakse sisse ka koolituste tellimise juhendisse. Samas, alles on võimalus juhendi kehtiv versioon pdf formaadis enda arvutisse salvestada või ka paberile trükkida.  

Kuidas targalt koolitust tellida?

Koolitust tellides tuleb läbi mõelda ja seada koolitusele nõuded, mis näiteks avaliku sektori puhul saaksid olla ka pakkumuse vastavustingimusteks:

  1. Koolitajate pädevus ja töökogemus – et koolitaja oleks oma ala asjatundja ja mõistaks käsitletavat valdkonda sügavuti. Et tal oleks erialane haridus, täiskasvanute koolitaja kutse või sellega võrdsustatud kvalifikatsioon ning ta tegeleks regulaarselt enesetäiendamisega. Et ta lähtuks õppijast ja tema vajadustest, kasutaks õigeid metoodikaid ja vahendeid ning muudaks koolituse huvitavaks. Et ta käsitleks koolitust kui tervikut. Siin on oluline, et seda kõike oleks võimalik koolitajal tõendada ja tellijal kontrollida.
  2. Koolituse sisu ja metoodika – see sõltub sellest, millist koolitust hangitakse. Kui on vaja läbida konkreetne õppekava, siis tuleb täpselt see ka tellida. Näiteks koolituspakkumuses võiks paluda pakkujal kirjeldada, millisel viisil õppetöö toimub (kontaktõpe, veebiõpe, iseseisev töö, praktika jne); missuguseid metoodikaid kasutatakse (nt miniloeng; rühma- ja paaristöö; juhtumianalüüs vms) ja mis oleks kõige sobivam antud juhul.
  3. Õppematerjalid - mis kujul soovitakse õppematerjale, kas digitaalselt või paberkandjal? Kas õppematerjalid jäävad peale koolitust osalejatele? Kas koolitus või veebiseminar salvestatakse, kas oleks vaja teha see kindlal ajaperioodil õppijatele järelvaadatavaks?
  4. Õppekeskkond – kas koolituse läbiviimisel on oluline, milline on see keskkond, kus õpe läbi viiakse (ruumis, veebis, õues)? Tuleks ka mõelda, kuidas valitud keskkond võiks toetada koolituse eesmärkide saavutamist ja õppeprotsessi. Kas on olulised konkreetsed seadmed, nõuded keskkonnale?
  5. Kas koolituse lõpus antakse õppijatele ka tunnistus või tõend?

Igaks juhuks tasuks läbi mõelda ka võimalikud eriolukorrad ja nende lahendused – hiljutise koroonaperioodi näitel võib tekkida ootamatult vajadus asendada kontaktõppe päevad veebiõppega, nagu viimase kahe aasta jooksul juhtunud on.

Soodsaim hind või kvaliteet?

Kuna koolituse korraldamine on alati seotud rahalise kuluga, tuleb tellijal, ja eriti avaliku sektori tellijal, alati hinnata ka pakkumuse maksumust. Maksumuse mittehindamine on erandiks, kui koolitusteenuse maksumus määratakse hanke või tellimuse alusdokumentides ja võrreldakse pakkumusi ainult muude kriteeriumite alusel (peale hinna).

Hindamiskriteeriumite kehtestamisel peaks pöörama tähelepanu sellele, mida soovitakse saavutada. Nagu öeldakse – saad seda, mida mõõdad. Koolituse sisu ja selle kvaliteet peaks võimalusel alati olema hinnast olulisem.

Kvaliteedi osas võiks siis hinnata selliseid aspekte nagu näiteks:

  1. koolitaja haridus ja tema varasem töökogemus;
  2. kas pakkujal on pakkumuses väljendatud selge koolituse kontseptsioon;
  3. kas pakkuja on arusaadavalt selgitanud, kuidas vajalikud õpiväljundid saavutatakse ja kirjeldanud, kuidas seda õpiväljundite saavutatust mõõdetakse või hinnatakse;
  4. kas programmi ajaline ülesehitus on selge ja loogiline, kas teoreetilise ja praktilise õppe osakaal on koolituspakkumuses selgelt välja toodud.

Koolituste tellimise juhendist leiab ka konkreetseid näiteid kvaliteedikriteeriumite hindamiseks ja lisaks ka pakkumuse detailse maksumuse vormi, mida koolituste tellijad soovi korral kasutada saavad. Teeb elu lihtsamaks!

 

 


 

Milline on hea koolitus?

Hea koolitus loob seosed eelneva kogemusega ja seosed eesootavaga, koolitus struktureerib ja puhastab õppija järgnevad sammud ja eesmärgid ning aitab mõista, kuhu töötaja-õppija soovib edaspidi liikuda või vastupidi, kuhu ei soovi liikuda. Koolitus loob selgust.

Hea koolitus loob uued koolitusvajadused ehk peale head koolitust alles läheb põnevaks! Koolituselt saadud uus teave tuleb muuta igapäevasteks oskusteks, mis omakorda loob uue teadmise, milles end edasi täiendada või mida juurde õppida. Tekib rada, mida mööda arenguteel edasi liikuda.  

Hea koolitus on praktiline, läbimõeldud, õppija vajadusi arvestav ning hea koolituse tulemusel sünnib lisandväärtus õppijale ja organisatsioonile.

Milline on hea koolitaja?

Hea koolitaja on hea kuulaja, ekspert oma valdkonnas, ka lihtsalt hea inimene. 100% kõigile sobivat inimest ei ole, ühele sobib, teisele mitte. Seetõttu on oluline, et hea koolitaja on partner, kes loob koolituse jooksul silla õppija/koolitatava ja õpetaja/koolitaja vahel, toimub infovahetus ja vastastikune teadmiste vahetus ehk õppimine on mõlemapoolne. Ka panustamine peab olema mõlemapoolne, üheskoos ootuste ja vajaduste poole liikumine, mis tähendab, et ka õppija peab olema aktiivne ja juba eelnevalt seadnud endale eesmärgid, mida koolitusega saavutada soovib.

Koolituse valikut tuleb alustada vajaduse väljaselgitamisest. Juhil on strateegia, kuhu ta liigub, ta peab teadma, mis on need prioriteetsed muudatused, mis meeskonda ees ootavad ning üheskoos meeskonna ja iga meeskonna liikmega selgitatakse välja need praktilised oskused ja teadmised, mida on juurde vaja, et soovitud muutus ellu kutsuda. Koolitusvajaduse väljaselgitamine käib läbi suhtlemise. Igapäevane suhtlemine näiteks kohvinurgas on väga hea meetod, kuidas saada kiiret tagasisidet, millistest teadmistest on vajaka. Koolitusvajadus võib välja tulla ka arenguvestluste käigus, kuid sageli on vajalik saada info puuduvate teadmiste kohta ja tagasiside kohe, mitte poole aasta pärast arenguvestlusel. Ka ei pruugi arenguvestluse formaat kõigile sobida, introverdile võivad sellised vestlused olla väga ebameeldivad kogemused, samas kui kohe ja praegu tagasiside võib hästi toimida.

Ärge loobuge koolitustest ärevatel või keerulistel aegadel!

Koolitus on hea võimalus värskendada teadmisi ja hoida need kaasaegsed ning muuta praktilisteks oskusteks. Koolitus on kui verstapost või pidepunkt, millele töötaja saab toetuda. Koolitused annavad töötajale võimaluse olla oma teadmistes kaasaegne, olla kursis laiemalt toimuvaga ja avardada silmaringi, mis tervikuna loob töötajale kindlustunde, et ta on ettevõttele vajalik, oma teadmistega väärtuslik ja ta loob oma ettevõttele väärtust.

 


Kogemuslugu: Operaili digipädevuste koolituse tellimine

Ettevõte liigub jõudsalt laiema digitaliseerimise suunas ja kavas on kasutusele võtta uus infosüsteem. Selle asemel, et uus infosüsteem valmis ehitada ning seejärel viia töötajatele läbi kasutajakoolitus, mille käigus nad saavad uue tarkvara, seadme ja kasutajakonto, otsustati Operailis alustada hoopis sellest, et selgitada välja, millised on iga osakonna ja meeskonna digivajadused. Tulemuseks on pikk loetelu väga erinevatest vajadustest, millega tööle hakata oleks olnud väga raske. Loetelu läbis olulisuse foori: punane - kõige kriitilisem, kollane - vajalik, aga kannatab oodata ja roheline - nice to have. Saadud tulemuse põhjal koostati küsimustik, millele sihtgrupi esindajad vastasid ja ise oma pädevusi hindasid (enesehinnang). Sellise enesehinnangu vormis saadi muuhulgas ka teada, et on töötajaid, kellel üldse ei ole nutiseadet.

Kui olid olemas juhtide poolt seatud prioriteetsed digivajadused (punased) ja töötajate enesehinnang nendele pädevustele, siis vajadusest viia pädevused vastavusse vajadustega sündiski tehniline ülesanne koolitajale. Tehnilisest ülesandest valmis omakorda koolitushange, millele laekunud koolituspakkumuste esitajatega viidi läbi intervjuud, et leida sobivaim inimene koostööks, st valiti koolitaja, kes sobituks Operaili inimestega ja kellega eesootav koostöö oleks tore!

Kokku läbis digipädevuste baaskoolituse ca 200 Operaili töötajat ja tulemusega jäädi rahule!

Raadiosaadet saab järele kuulata SIIN.

 


Saatesari „Õppetundˮ käsitleb teemasid, mis on seotud täiskasvanu-, ümber- ja täiendusõppega. Saade on eetris iga nelja nädala tagant neljapäeviti kell 13, kordusena samal päeval kell 18 ja pühapäeval kell 15. Raadiosaade on järelkuulatav raadio.aripaev.ee ja Äripäeva raadio äpis.

Saatesarja „Õppetund“ toetab sihtasutuse Kutsekoda projekt Euroopa Täiskasvanuhariduse veebikeskkond EPALE, mida kaasrahastab Euroopa Liit Erasmus+ programmi raames ja Haridus- ja Teadusministeerium. 

Materjali koostamist toetas Euroopa Liit. Dokumendis väljendatud arvamuste eest vastutavad autorid ja toimetaja ning need ei väljenda tingimata Euroopa Komisjoni ametlikku seisukohta. Teksti reprodutseerimine ja tõlkimine on lubatud tasuta õppe eesmärkidel.

 

Login (0)

Want to write a blog post ?

Don't hesitate to do so! Click the link below and start posting a new article!

Viimased arutelud

EPALE 2021 fookusteemad. Alustame!

Kutsume sind rikastama eelseisvat aastat oma panuse ja ekspertiisiga! Alustuseks võta osa veebiarutelust, mis toimub teisipäeval, 9. märtsil kell 10-16 (CET). Kirjalik arutelu toimub otseülekandena ja juhatab sisse 2021. aasta fookusteemad. Arutelu juhivad EPALE toimkonna nimel Gina Ebner ja  Aleksandra Kozyra EAEA-st.

Veel

EPALE kogukond: Jagage oma edukaid täiskasvanuhariduse projekte töökohal õppimise kohta.

Töökohal õppimise temaatilise fookuse osana tahame kuulda teie – EPALE kogukonna – arvamusi kõigi edukate projektide, algatuste ja programmide kohta.

Veel