Blog
Blog

Õppetund 11: Sisekoolitaja peab olema väga hea müügimees

Ettevõtete sisekoolitajad räägivad sisekoolituse võludest ja valudest ning milliseid nutikaid lahendusi on kasutusele võetud.

Õppetund 11.

Kollaaž: saate külalised. Äripäev

Novembrikuu „Õppetunniˮ saatesse kutsusime ettevõtete sisekoolitajad, et üheskoos rääkida sisekoolituse võludest ja valudest. Vestlusest selgub, millised näevad välja Elisa Eesti, Circle K Eesti ja Euronicsi sisekoolitusprotsessid, milliste katsumustega sisekoolitajad praegu kõige rohkem maadlevad ja milliseid nutikaid lahendusi on kasutusele võetud.

Oma kogemusi jagasid aasta osakoormusega sisekoolitaja 2020 ja Elisa Eesti tehnoloogiliste erilahenduste projektijuht Imre Nõmmik, aasta täiskoormusega sisekoolitaja 2019 ja Circle K Eesti personalispetsialist Katrin Kristall ning Eesti Sisekoolituse Arendamise Liidu ekspertgrupi liige ja Euronicsi koolitusjuht Stanislav Voronovski. Vestlust juhtis Äripäeva Personaliuudiste juht Kai Miller ning arutelu võttis kokku ja pani kirja EPALE saadik Katre Savi.

Sisekoolitaja - personali ja organisatsiooni arendaja

Iga töötaja soov on teha oma tööd hästi, et tunda tööst rõõmu ning pälvida tööandja rahulolu ja tunnustus. Iga töötaja, kes teeb oma tööd hästi, loob ettevõttele väärtust ja on ettevõtte suurim vara. Kõige parema garantii töötajale tema töökvaliteedi kohta annab tugeva praktiku ehk kauem töötanud kolleegi eeskuju ja kinnitus, et ettevõttes just nii toimitakse ja just sel viisil tööprotsessid käivad. Igas ettevõttes on töötajaid, kes kannavad parimal viisil ettevõtte väärtusi, jagavad heal meelel oma teadmisi ja parimaid praktikaid ning omavad ettevõttega n-ö sama veregruppi. Nendest saavadki ettevõtte sisekoolitajad. Neile läheb korda, et uue kolleegi sisseelamise protsess läheks sujuvalt ja kiirelt, et ta õpiks ettevõtet tundma, saaks selgeks kõige paremad nipid ja töövõtted ning oleks peatselt ettevõtte arengusse panustav töötaja. Nii kujunebki ettevõttesisene loomulik ring, mis toetab ettevõtte arengut - esmalt ise kolleegi käest õppides, seejärel praktilisi kogemusi omandades ja veendudes, et just nii töö ettevõttes parimal viisil käib ning sealt edasi juba ise oma teadmisi ja kogemusi edasi andes. Sisekoolitaja on selles ringis organisatsiooni ja personali arengu keskne lüli.

Sisekoolitaja on oma valdkonnas väga pädev, tema teadmised ja oskused on väga kõrgel tasemel lähtuvalt just ettevõtte spetsiifikast ning sel põhjusel ei ole võimalik neid teadmisi ja oskusi väljastpoolt organisatsiooni „sisse osta“. Sisekoolitaja on kõige tugevam ettevõtte väärtuste kandja ja edasiandja, nn ettevõtte usukuulutaja, mistõttu sisekoolitajatest on saanud ettevõtetes sisemine väga väärtuslik ja kompetentne ressurss – jõud, mis viib ettevõtet edasi.

Ootus õppimisele

Ettevõtte ja uue töötaja vaheline koostöösuhe algab juba värbamisintervjuudes, kus luuakse usalduslik kontakt ja ettevõte saab anda edasi ootuse: me oleme organisatsioon, kus õpitakse selleks, et oma tööd hästi teha. Vastutus õppimise eest langeb ikkagi 100% õppijale, sest täiskasvanut saab õpetada vaid siis, kui ta ise seda tahab. Koolitaja vastutab faktide ja õpetamismeetodite eest, et parimal viisil õpetust edasi anda, ta saab suunata, olla eeskujuks ja toetajaks. Ettevõtte vastutus on luua vajalikud tingimused, nii tehniline võimekus kui ka õpetamiseks-õppimiseks vajalik aeg, et koolitus saaks toimuda ja õppija saaks õppida.

Elisa Eestis kehtib mõtteviis: õppimine on eluviis. Õppimine ei ole ühekordne tegevus, vaid iga päev on võimalik õppida ja ennast arendada ehk kui sa tead ja oskad rohkem, siis on sul oma tööd palju parem teha.

Circle K Eesti töötab selle nimel, et pakkuda kõrgetasemelist klienditeenindust. Kui kliendid hindavad firmat Circle K Eesti selle järgi, kui kiiresti ja millise suhtlusega nad saavad teenindusjaamast teenuse, toote või kampaaniainfo, siis on oluline hoida klassikaks saanud teenusstandardit, n-ö hästi toimivat retseptipõhja, mida uutele töötajatele edasi anda. Väljaõpe algab esimesest tööpäevast nn katseaja väljaõppega, selle järgneb müügi- ja teeninduskoolitus ning siis edasi iga-aastased koolitused, et suviseks hooajaks, kui klientide arv kasvab, oleks töötajatel värske koolitus läbitud ja motivatsioon kõrge. Lisaks on firmas Circle K Eesti tulevaste juhtide koolitus ja erinevad koolitused kõikidel positsioonidel töötajatele.

E-õppele üleminek, vajadus või võimalus

Euronics jõudis juba kolm aastat tagasi tõdemusele, et neile sobib väga hästi e-koolitusüsteem ning seejärel on e-õppe platvorm ja e-koolitused viidud sisse ettevõtte koolitusstrateegiasse. Loodud on Euronicsi Akadeemia, mille raames toimub iga päev ligi 70 interaktiivset koolitust. Sellega tagatakse töötajate pädevus üle terve Eesti.

Tagasi vaadates saab tõdeda, et valdavalt e-koolituste kasuks otsustamine on olnud väga mõistlik tee (eriti viimase kahe aasta Covid-19 pandeemia tingimustes) ja tänaseks on e-õppest saanud väga tugev tööriist. Kogu Euronicsi koolitussüsteem on väga suures ulatuses üles ehitatud sisekoolitajate (müügiesindajad, tootejuhid jt) toel, kes omavad teatud teemal kompetentsi ning aitavad koolitusmeeskonnal luua vajalikud koolitused ja suunata need e-õppesse. Täiendavalt on e-õppe kõrval nõutud ka nn klassikoolitused, mida pakutakse hommikukoolituste või kitsamale teemale keskenduvate koolitustena. Kaupluste juhatajatele on loodud eraldi koolitusprogramm "Juhataja 3.0".

Elisa Eesti on samuti üle läinud e-õppele ja videoõppele. Sealjuures tõdetakse, et koolituste loomine e-õppekeskkonna jaoks on palju raskem kui füüsilise koolituse kokkupanemine, kuid vaev tasub end kuhjaga ära. Elisa on e-koolituste loomisel lähtunud põhimõttest, et videokoolitused peavad olema hoomatavad ja kergelt vaadatavad. Loenguformaati on väga raske e-keskkonnas kuulata ja huvi kaob ära, mistõttu e-koolitused luuakse audiovisuaalsete lõikudena: pikemad teemad jagatakse mitmeks erinevaks peatükiks, ühe teema käsitlemise sisse on lisatud ülesandeid ja kontrollteste teadmiste kinnistamiseks, et korrata üle, mis on õige ja mis on vale. E-koolituskeskkonnas videokoolituste materjale iseseisvalt läbides järgneb teadmiste kontroll, kus testitakse, kas osaleja on asjadest õigesti aru saanud.

Circle K Eesti toob välja e-õppe kasutuselevõtmisest tulenenud koolitusformaadi muutuse: e-õppes pakutakse lühemaid koolitusampse, kuhu on lisatud lõbusamad näited ja ülesanded ning teemat kokkuvõtvad lühiküsimustikud. Tulemuseks on koolitused, kus on lihtne õppida, teema jääb hästi meelde ja osaletakse suure õhinaga.

E-õppele üleminek on olnud suur aja ja raha võit ning ollakse veendunud, et e-õpe on oma koha leidnud ja e-koolitused saavad kindlasti ettevõtete koolitussüsteemide oluliseks osaks. Kui sageli arvatakse, et videokoolituste loomine on kallis, siis suures pildis on see soodsam kui inimesed töölt ära võtta ja transportida nad koolitusele üle Eesti ühte kohta kokku.

Küll tuleb aga koolitused, mis lähevad üle e-keskkonda, kriitilise pilguga üle vaadata, rõhutavad saatekülalised. Kindlasti ei saa varem klassiruumis toimunud koolitust lihtsalt e-keskkonda üle tuua. E-koolituste puhul tuleb ohjata nii ühele koolitusele kuluvat aega kui ka kogu koolitusprogrammi mahtu. Kui klassiruumis toimuvate koolitustega oli koolitusprogramm piiratud konkreetsete tundide arvuga, siis e-õppesse materjalide tootmisel on suur kiusatus luua „täiendavaid“ materjale, mis toetavad teemakäsitlust ja on abiks õppimisel. Samuti peab jälgima, et ühe koolituse kestus ei oleks liiga pikk. Näitena tuuakse, et kahetunnine klassiruumikoolitus tuleks ümber teha maksimaalselt 40minutiliseks e-koolituseks. Mida lühem, struktureeritum ja kontsentreeritum on e-koolitus, seda paremini sisu koolitatavateni jõuab ja materjal on lihtsamini omandatav.

Õpetamise suundumisel e-õppe keskkonda on koolitajatel läinud kindlasti raskemaks, sest senised õpetamismeetodid ja koolitusprogramm tuleb ümber teha. Lisaks kaameraga harjumisele peab (sise)koolitaja olema digiteadlik ning uuenduslik. Selleks, et e-koolitused oleksid samamoodi kaasahaaravad ja tulemuslikud kui olid seda varem kontaktkoolitused, tuleb leida parimad lahendused, kuidas e-õppes kõiki osalejaid ühtmoodi kaasata ja kaasas hoida.

Siiski, e-koolitused muutuvad järjest kvaliteetsemaks, õppijale on väga mugav õppida just talle sobival ajal ja kohas ning aja kokkuhoid on meeletu. Ka ettevõtte ja sisekoolitaja vaates on muutus tohutu. Kui muidu kestis mõni standardne koolitus kaks tundi ja neid koolitusi korraldati kümneid ja kümneid kordi Eesti eri paigus või sõitsid osalejad üle Eesti koolitustele, siis nüüd salvestatakse üks 40minutiline koolitus ning seda saab kasutada õppimiseks kuitahes palju kordi ja mistahes kohas.

Kindlasti tunnevad koolitustel osalejad ikkagi vajadust ka füüsiliselt kokku saada, sest üksi õppida on raskem, mistõttu oleks hea pakkuda e-õppele lisaks ka kontaktkoolitusi. Ühes ruumis tekib võimalus arutleda ja arvamusi vahetada, tugevneb ühtsuse tunne.

Nutikad lahendused e-koolitustes

Uue aja nutikatest lahendustest rääkides möönavad saatekülalised üheskoos, et siin kehtib reegel „vähem on rohkem“. Nutikate teemadega ei tohi üle doseerida ja peab arvestama, et juba e-keskkonnas õppimine või õpetamine on piisav väljakutse. Kui siia juurde lisada erinevaid nuppe ja rakendusi, siis suureneb tõenäosus, et tehnilisele koordineerimisele kulub rohkem aega kui sisulisele õppele.

Üheskoos loetleti ka mitmeid näpunäiteid, millega e-õppe puhul arvestada:

  • e-koolitus peab olema lühem kui klassikoolitus. Mõtle hoolega läbi, mis on antud teema puhul see oluline, mida soovid edasi anda. Tark on e-koolitused hoida parajate õpiampsudena, mida vastavalt vajadusele ja võimalusele ampsata.
  • koolitaja võiks koolituse sisu kirjutada tekstina valmis, nii saab seda sisse lugedes veenduda, et koolitus mahub planeeritud aja sisse. Samuti on võimalik valmis tekst lisada subtiitritena videokoolitusele ning see võimaldab töötajatel vaadata koolitusi ajal ja kohas, kus nad saavad ka ilma helita vaadata (nt Elisa Eesti müügiesinduse töötajad)
  • iseseisva e-õppe läbimise järel on väga kasulik teha ühine veebikogunemine kokkulepitud ajal nt 10 minutiks, kus õppija saab üle küsida või täpsustada teemasid, mis talle segaseks jäid. Samuti saab koolitaja kontrolltesti tulemuste põhjal üle rääkida mõne teema, mis tulemuste järgi nõrgemaks osutus.
  • e-õppesse tasub sisse tuua rohkem mängulisust (eriti hästi sobib mängulisus noortele). Paku praktilisi ülesandeid ja väikestes gruppides analüüsimist, et suunata osalejad ise õigeid lahendusi välja töötama. Nii kinnistub õpitu eriti hästi.
  • jutusta lugusid ja too näiteid päriselust. Lugude jutustamine loob seoseid ja emotsioone ning paneb osalejad teistmoodi kuulama ja mõtlema. Lugu muudab teema enda omaks, emotsioon ja isiklik kontakt tekitab ankru teadmistega ajus ning õpitu kinnistub paremini.
  • Lihtsuses peitub võlu. Hoia koolitus võimalikult lihtne, samas efektiivne, nii on sellest päriselt kasu.
  • Sisekoolitaja on kui hea müügimees. Inimesed lähevad koolituselt ära teadmistega ja tundega, mida koolitus neis tekitas. Edasi räägitakse ja jagatakse eelkõige tunnet ja emotsiooni, mida koolitus tekitas ning sellega müüakse edasi ka koolitust. Hea koolitus loob häid emotsioone ja koolitusele tullakse rõõmuga osalema!

Tegijatel juhtub ehk millised on need ämbrid, kuhu sisekoolitajad ise on astunud

Kõik saatekülalised tõdesid, et (sise)koolitaja töö juures tuleb kindlasti kasuks valmisolek ootamatusteks ja kohanemine oludega, koolitajal peab olema olemas plaan B, parem kui on olemas ka plaan C.

Stanislav Voronovski tõi näite, kus ta standardseid koolitusi tehes läks koolitusgrupi ette tutvustama uusi tooteid, kuid tähelepaneliku osaleja kommentaarist selgus, et õppematerjal käsitleb eelmise hooaja uusi tooteid. Suure enesekindlusega alustatud koolituse viis Stanislav edukalt lõpule ja õppisid sellest nii koolitaja kui ka osalejad. 

Imre Nõmmik rääkis loo, kuidas ta mõned aastad tagasi sai kõne, et just samal hetkel peaks ta olema klassi ees ja koolitama üle Eesti kokku tulnud Elisa Eesti töötajaid. Kahjuks oli koolituse korraldaja unustanud koolituse toimumise aja koolitaja kalendris broneerida ning nii ei olnud Imre ei koolitust ette valmistanud ega ka ammugi mitte klassis kohal. Pikaaegse sisekoolitajana mõistis Imre väga hästi, et kohalesõitnud inimeste aeg on sedavõrd väärtuslik, et koolitus peab toimuma ning inimesena, kes oma teemat ka une pealt valdab, oli ta valmis klassi ette astuma. Imrel oli täpselt 15 minutit aega, et koolitus läbi mõelda, see oli aeg, mis kulus läbi kolme püstaku koolitusklassi jõudmiseks. Vaja oli julgust ja mõningast improvisatsiooni, et koolituspäev edukalt läbi viia. Osalejad jäid rahule ja ilmselt keegi neist ei saanud arugi, et üldse midagi valesti oli.

Ka tõi Imre näite, kus ta oli hotelli seminariruumis koolituse läbiviimiseks tellinud suure ekraani, kohale jõudes leidis ta aga eest suure teleri scart-pesaga, kuid sellega ei olnud tal midagi peale hakata.

Katrin Kristall täiendas teiste juhtumisi näitega, kus kogu hoones läks elekter ära ja koolitus tuli sujuvalt ümber mängida praktilise tegevuse peale. Väiksemad juhtumised on need, kus koolitusele jõuab keegi, kes mingil põhjusel kirjas ei olnud ja seetõttu ei ole talle ka koolitusmaterjale ega lõunat tellitud.

Kõigis keerulistes või viltuläinud olukordades aitab valmisolek paindlikult reageerida ja jooksvalt lahendusi leida, kinnitasid kõik saatekülalised.

Kuidas õpib ja areneb sisekoolitaja

Sisekoolitaja ei tohi ennast ära unustada suures koolitamise tuhinas ja on väga oluline ka ise õppida ning hoida oma teadmised tasemel. Loomulikult leiab paljudele küsimustele vastuse Google'ist, lisaks on sisekoolitaja kui üks suur kõrv, kes suhtleb ettevõtte erinevate inimeste ja osakondadega, talletab erinevaid infojuppe, et parimal viisil viia kokku tellija ja koolitaja, st sisekoolitaja ülesanne on leida igale teemale õige koolitaja õiget koolitusteemat avama ning seda saab hästi teha kui suhtled inimestega, käid lahtiste silmadega ringi.

Sisekoolitaja saab palju õppida ka koolitustel osalejatelt. Iga osaleja on oma nägu ja oma küsimustega, osalejate poolt tekib mõtteid või teemasid, millele vastuseid otsides koolitab koolitaja ennast ning saab need teemad järgmiseks koolituseks juba ka programmi sisse tuua.

Suureks abiks ja toeks on sisekoolitajale ettevõttesisesed kokkusaamised kolleegidega ning sisekoolitajatega laiemalt. Jagatakse teadmisi ja kogemusi, uusi koolitusteemasid ja erinevaid nippe. Oluline on tunnustamine, et ettevõte väärtustab tööd, mida sisekoolitaja töötajate ja ettevõtte arendamisel teeb.

Sisekoolitajatele on headeks partneriteks Eesti Sisekoolituse Arendamise Liit ja Euroopa täiskasvanuhariduse võrgustik EPALE, mõlemad toetavad sisekoolitajaid olulistel teemadel.

EPALE veebikeskkonnast leiab väga palju materjale, mis on sisekoolitajatele abiks igapäevatöös ja enesearendamisel. EPALE keskkonnas on varasemate sündmuste videosalvestusi, kogemuslugusid ja koolitusmaterjale, mis kõik on märksõna abil lihtsasti leitavad.


 

25. novembril 2021. aastal toimus Eesti Sisekoolituse Arendamise Liidu XI sisekoolituse konverents ning käesoleva aasta hübriidkonverentsi teemaks oli: Nutikas õppimine ja professionaalse arengu toetamine. Konverentsil kuulutati välja Aasta Sisekoolitaja 2021. Loe lähemalt konkursi eesmärkidest, parimate tunnustamisest ja käeoleva aasta laureaatidest https://sisekoolitus.eu/

Aasta Sisekoolitaja 2021 tiitli I kategoorias võitis Kristi Nurmik, Ericsson Eesti AS agile lead

Aasta Sisekoolitaja 2021  tiitli II kategoorias võitis Mihkel Joasoo, Tele2 Eesti AS personaliarenduse ekspert & coach

võitjad.

Foto: Aasta Sisekoolitaja 2021 Kristi Nurmik ja Mihkel Joasoo võitjate torti lahti lõikamas. Allikas: Eesti Sisekoolituse Arendamise Liit

Lähemalt saab konkurssist lugeda Eesti Sisekoolituse Arendamise Liidu kodulehel https://sisekoolitus.eu/aasta-sisekoolitaja-2021-kristi-nurmik-ericsson… 

Raadiosaadet saab järele kuulata SIIN.


Saatesari „Õppetundˮ käsitleb teemasid, mis on seotud täiskasvanu-, ümber- ja täiendusõppega. Saade on eetris iga nelja nädala tagant neljapäeviti kell 13, kordusena samal päeval kell 18 ja pühapäeval kell 15. Raadiosaade on järelkuulatav raadio.aripaev.ee ja Äripäeva raadio äpis.

Saatesarja „Õppetund“ toetab sihtasutuse Kutsekoda projekt Euroopa Täiskasvanuhariduse veebikeskkond EPALE, mida kaasrahastab Euroopa Liit Erasmus+ programmi raames ja Haridus- ja Teadusministeerium. 

Materjali koostamist toetas Euroopa Liit. Dokumendis väljendatud arvamuste eest vastutavad autorid ja toimetaja ning need ei väljenda tingimata Euroopa Komisjoni ametlikku seisukohta. Teksti reprodutseerimine ja tõlkimine on lubatud tasuta õppe eesmärkidel.

Login (0)

Want to write a blog post ?

Don't hesitate to do so! Click the link below and start posting a new article!

Viimased arutelud

EPALE 2021 fookusteemad. Alustame!

Kutsume sind rikastama eelseisvat aastat oma panuse ja ekspertiisiga! Alustuseks võta osa veebiarutelust, mis toimub teisipäeval, 9. märtsil kell 10-16 (CET). Kirjalik arutelu toimub otseülekandena ja juhatab sisse 2021. aasta fookusteemad. Arutelu juhivad EPALE toimkonna nimel Gina Ebner ja  Aleksandra Kozyra EAEA-st.

Veel

EPALE kogukond: Jagage oma edukaid täiskasvanuhariduse projekte töökohal õppimise kohta.

Töökohal õppimise temaatilise fookuse osana tahame kuulda teie – EPALE kogukonna – arvamusi kõigi edukate projektide, algatuste ja programmide kohta.

Veel