Blog
Blog

Õppejõu võrgustumise kaudu arenevad ka üliõpilane ja ülikool

Õpivõrgustik seob kindlate huvidega inimesi, kellel on ühine eesmärk õppida

“Õppejõu teadusElu” foto (Allikas: Tallinna Ülikool) .

“Õppejõu teadusElu” foto (Allikas: Tallinna Ülikool)

 

Õpivõrgustik seob kindlate huvidega inimesi, kellel on ühine eesmärk õppida. Esmatähtis võrgustikus on õppimine läbi avatud või suletud keskkondade. Katrin Schultz

 

2021. aastal uuris Monika Tomingas Tallinna Ülikooli “Õppejõu teadusELU” võrgustikku. Tema eesmärk oli välja selgitada, milline on võrgustikes tegutsemise mõju selles osalenud õppejõududele, üliõpilastele ja ülikoolile. Töös otsis Tomingas vastust küsimusele, millal ja miks on õppejõud valmis võrgustikus osalema, millised tingimused peavad olema täidetud selleks, et võrgustik töötaks ja kuidas toetab õppejõudude võrgustikus osalemine nende arengut, õpetamist ja ülikooli.

Monika uurimus kõnetas mind seetõttu, et liitusin ka ise hiljuti kahe võrgustikuga, milleks on Eesti Andragoogide Liit (EAL) ja Euroopa Täiskasvanuhariduse platvorm (EPALE). Mõlemad mõjutavad samuti õppejõude, täiskasvanute koolitajaid ja üliõpilasi. Olen põnevil ja soovin jagada oma kogemusi ettevõtte infospetsialisti- ja sisekoolitajana ning laiendada oma silmaringi. Vastu loodan saada teadmisi ja oskusi teistelt võrgustikus osalejatelt.

Monika sõnul hakkas 2019. aasta sügisest kehtima Tallinna Ülikooli uus karjäärimudel, mis tõi senisest rohkem esile õpetamis- ja juhendamistegevust. Karjäärimudeli muutused tõid kaasa soovi toetada õppejõudude professionaalset arengut. Sellest inspireeritult loodi 2020. aasta alguses õppejõududele võimalus liituda koostöövõrgustikuga “Õppejõu teadusELU”. Tegemist on üleülikoolilise ning eri valdkonna õppejõudude, tugipersonali ja üliõpilaste teadusalase õpiruumiga. Selle tulemusena parendatakse õpetamist, üliõpilaste õppimist ja/või arendatakse ülikooli. Töö autor intervjueeris „Õppejõu teadusELU“ osalejaid, kes jagasid oma kogemusi, arvamust, suhtumist, tundeid ja teadmisi võrgustikus osalemisest. Eelnevatest uuringutest on selgunud, et õpivõrgustikes osalemine ja koostöö tegemine loob võimalused õpetamispraktikate parendamiseks ja toetab õppijate õppimist.

Võrgustik kui tugi ja võimalus jagada kogemusi

Monika tõdeb, et võrgustikus soovivad osaleda nii alustavad kui ka kogemusega õppejõud, kuid erinevatel põhjustel. Kui alustav õppejõud vajab võrgustikust tuge, siis kogemusega õppejõud soovib jagada enda kogemusi ja panustada ülikooli. Võrgustikes osalemisel on tähtis õppejõudude sisemine motivatsioon, mida mõjutab reaalne või sotsiaalne vajadus. Võrgustikud toetavad ülikoolis koostöist õpikultuuri, õppejõudude identiteeti ja toovad esile õpetamisteaduste olulisuse.

Õppejõudude osalemine võrgustikes mõjutab ka üliõpilaste õppimist ja arengut, sest sotsiaalse õppimise, koostöiste tegevuste ja arutelude tulemusena toetatakse uute õpetamisstrateegiate ja -meetodite arengut, mis mõjutab ülikooli arengut tervikuna. Samas inspireerib ka võrdlusmoment, grupitoetus ideedele, kogemuste vahetamine, mõtete peegeldamine, teistega suhtlemine ja teiste meetoditest õppimine, uued kontaktid. Isiklikul tasandil toodi esile ka kuuluvustunne, mis on oluline, isegi kui nad ise ei ole valmis hetkel panustama.

Võrgustiku toimimise edu alus

Monika sõnul on kõige olulisem osalejate sisemine motivatsioon, mille juures on oluline osalejate vaimse arengu, sotsiaalsete, emotsionaalsete ja keskkondlike vajaduste toetamine. Oluline on ka tehtava töö tunnustamine ja vajalike ressursside (aja ja koormuse arvestamine) tagamine. Võrgustikud toetavad ülikoolis koostöist õpikultuuri, õppejõudude identiteeti ja toovad esile õpetamisteaduste olulisuse.

Võrgustiku väljakutsed

Monika toob välja, et uute praktikate omaksvõtmine ja kasutuselevõtt on keeruline protsess, sest võrgustikes osalevad vaid osad õppejõud ja nende kolleegidel puudub ühine ajalugu, mis on osalejatel omavahel uute praktikate väljatöötamisel tekkinud. Tähtis on ka, millist infot võrgustikus osalejad sinna toovad. Kõikidel osalejatel peab olema võime eristada olulist mürast, ainult sel juhul on võrgustik osalejatele ressursiks. Võrgustikus osalemisel on tähtsaks faktoriks ka aeg, kuna osalemine nõuab püsivat pühendumist, et kogukond tunneks end elus üksusena.

Võrgustiku edasiarenemine

Artikli autorina on mul hea meel tõdeda, et “Õppejõu teadusELU” võrgustik on arenenud ülikoolide üleseks uurijate võrgustikuks. Selles osalevad õppejõud lisaks Tallinna Ülikoolile Tartu Ülikoolist, Tehnikaülikoolist, Kunstiakadeemiast, Tartu Tervishoiu Kõrgkoolist, samuti õppejõud Zürichi Pedagoogilisest Kõrgkoolist ja Durhami Ülikoolist. Võrgustiku eesmärgiks on anda välja kogumik õpetamise ja organisatsioonide arendamiseks.

Minu arvates on oluline osaleda õppejõuna, täiskasvanute koolitajana, üliõpilasena professionaalset arengut toetavates võrgustikes, kuna see avardab koostöövõimalusi ja on inspiratsiooni allikaks. Monika uurimus andis mulle tõuke ja ma kavatsen uurida edaspidi ka ise õppejõudude ja õppijate professionaalset arengut. Õppijad ja õppejõud on muutunud, kuid kuidas toetada mõlema kohanemist? Kuidas õppimine ja õpetamine oleks inspireeriv? Kuidas õppejõududel säiliks pidevalt muutuvas keskkonnas õpetamise rõõm ja õppijatel õppimise rõõm? Kuidas tagada koostöötingimused organisatsiooni tasandil kaasates erinevaid osapooli? Edasised uuringud saavad jätkata õppejõudude ja õppijate arengut toetavate aspektide uurimist, misjärel saab võrrelda, milline arenguviis on kõige tulemuslikum.

Kokkuvõtteks

Võtsin ühendust ka töö autori Monikaga ja uurisin, mis on tema jaoks "Õppejõu teadusELU“ ja mis oli väljakutseks uurimistöö tegemisel? Sain teada, et "Õppejõu teadusELU“ on tema jaoks pidevalt edasi arenev enesetäiendamisviis, mis loob nii võimalusi mõtestada oma õpetamispraktikat kui ka arendada ülikooli, tehes seda koostööd interdistsiplinaarselt. Kõik osalejad leidsid oma teema, mis neid huvitas ja millesse nad soovisid panustada. Olulised on erinevad tegevus- ja arendusuuringud, mida tehakse kõrghariduse jaoks ja mille eesmärk on toetada muutusi. Alguses käisid õpiruumis osalejad füüsiliselt koos, kuid hiljem hakkasid kohtumised toimuma ka virtuaalselt Monika osalusel. Õppejõududelt nõutakse teadustööde tegemist, kuid paljudel puudus kogemus, kolleegide ja ülikooli tugi, nüüd aga on toeks õpiruum. Sama tähtis on, kuidas tajutakse õppimist ja õpetamist ning kuidas tähtsustada õpetamisteadust. Oluline on märkida, et „teadusELU“ õpiruumil on ülikooli tippjuhtkonna toetus ja loodetakse sünergiat, mis tekib erinevate teaduskondade ja ülikoolide vahel. Väljakutseks oli õppejõududega intervjuude kokkuleppimine, fookuses püsimine ja ajakava järgimine.

Monika Tomingas kaitses magistritöö Tallinna Ülikoolis haridusteaduste instituudi andragoogika ja täiskasvanuhariduse valdkonnas 2021. aastal, juhendajateks olid Katrin Aava (PhD) ja Katrin Karu (PhD). Magistritööga „Õppejõudude professionaalse arengu toetamine TLÜs koostöövõrgustiku “Õppejõu teadusELU” näitel“ saab tutvuda Tallinna Ülikooli Akadeemilise raamatukogu e-teadusraamatukogus ETERA.


Autor: Hege Kadakas on Tallinna Ülikooli „andragoogika“ avatud õppe I kursuse magistrant hege.kadakas@gmail.com ja artikkel valmis kursuse „kommunikatsioonioskused elukestvas õppes“ raames.

Login (0)

Want to write a blog post ?

Don't hesitate to do so! Click the link below and start posting a new article!

Viimased arutelud

EPALE 2021 fookusteemad. Alustame!

Kutsume sind rikastama eelseisvat aastat oma panuse ja ekspertiisiga! Alustuseks võta osa veebiarutelust, mis toimub teisipäeval, 9. märtsil kell 10-16 (CET). Kirjalik arutelu toimub otseülekandena ja juhatab sisse 2021. aasta fookusteemad. Arutelu juhivad EPALE toimkonna nimel Gina Ebner ja  Aleksandra Kozyra EAEA-st.

Veel

EPALE kogukond: Jagage oma edukaid täiskasvanuhariduse projekte töökohal õppimise kohta.

Töökohal õppimise temaatilise fookuse osana tahame kuulda teie – EPALE kogukonna – arvamusi kõigi edukate projektide, algatuste ja programmide kohta.

Veel