Blog
Blog

Arvamus: Täiskasvanuharidus on 'naiselik' sektor – kas see võiks olla põhjus, miks meil ei ole piisavalt raha?

Naised aitavad kaasa ühiskonna arengule, kuid ei saa selle eest õiglast tasu.

Feminine sector.

Üldine/liberaalne mitteformaalne täiskasvanuharidus on sektor, kus on ülekaalus naised. Võtame näiteks Volkshochschulen (täiskasvanuhariduse keskused) Saksamaal ja Austrias, kus 75% osalejatest on naised. Muster liberaalse hariduse andjate hulgas on sarnane. On ka teisi sektoreid, kus peamiselt domineerivad naised (nii osalejate kui ka osutajatena): näiteks võõrkeeled või tervise valdkond. Sooline väljakutse täiskasvanuhariduses Euroopas ei ole seega mitte niivõrd saada naised õppima, kui kaasata mehi, eriti sellistes valdkondades nagu tervis.

Abstraktsemal tasandil, ametlikud sektorid, eriti kõrgharidus, esindavad organiseeritud, teoreetilise ja akadeemilise teadustöö narratiivi, kelle õpetust peetakse oluliseks – te võite nimetada seda narratiivi mehelikuks. Kui te lähete minu vana ülikooli (Viini ülikool) siseõue, siis te seisate silmitsi paljude mehebüstidega pjedestaalidel.

Täiskasvanuharidus on naiselik sektor

Hiljutisel Elukestva Õppe Huvikogukonna kohtumisel valisime teemaks haridus isikliku arengu ja heaolu huvides, mida on üsna raske esitada poliitika tasandil. Me nõustusime kõik, et üks põhjusi, miks see on raske, on selles, et isiklikule arengule ja heaolule mõtlemine on midagi, mida teevad keskealised naised. Seda nähakse naiseliku, mitte mehelikuna.

Samuti, mida “elementaarsem” õpetamise ja õppimise tase on, seda naiselikumaks see muutub. Huvitaval kombel on see midagi, mida me jagame varase lapsepõlve sektoriga, mis on oma personali struktuuri poolest peaaegu eranditult naissoost. Seal kalduvad ka palgatasemed olema väga madalad. Tundub, et selle aluseks on eeldus, et laste eest hoolitsemine on kas väga lihtne või midagi, mida naised niikuinii teevad ja seetõttu ei nõua see asjakohast koolitust ja tasustamist. Sama tundub kehtivat täiskasvanute õpetamise põhioskuste kohta – see peab olema lihtne, sest enamasti teevad seda naised, on ju nii?

Mitteformaalne täiskasvanuharidus kipub olema fragmenteeritud ja suunatud oskustele, mis on põhilised, konkreetsed ja efektiivsed. See muudab üldise/täiskasvanuhariduse naiselikuks sektoriks, mis on binaarses opositsioonis kõrghariduse monoliitse, abstraktse, meheliku sektoriga. (Koolid ja kutsehariduskeskused liiguvad sõltuvalt asjaoludest nende kahe vahel).

Sektorite sooline palgalõhe 

Ja nüüd – räägime rahast, ressurssidest ja tunnustusest. Aastakümneid on feministid ja nende toetajad vaidlustanud sektorite soolist segregatsiooni ja sellele vastavat palgavahet. Praktilisel tasandil tähendab see, näiteks, üleminekut nõudmiselt „võrdse töö eest võrdne tasu“ (mille eest on juba võideldud) nõudmisele „võrdne tasu võrdse väärtusega töö eest“ (veel käimas). Elukestva õppe valdkonnas oleme kogenud ka mitmeid muutusi: me hindame akadeemilisi ja tehnilisi oskusi ja pädevust väga, kuid on tehtud palju katseid anda sama väärtus teistele õppevormidele. UNESCO õppimise neli sammast jäävad jätkuvalt peamiseks arenguks, sest need räägivad sellest, et tuleb õppida olema, õppida tegema, õppida teadma ja õppida koos elama.

Siiski, kallutatus jääb: mida teoreetilisem ja „mehelikum“, seda rohkem raha sektor kipub saama. Ja kuna täiskasvanute ja põhioskuste koolitajad on naiselik sektor, ei saa me piisavalt. Ja kas see on juhus, et riigid, mis on saavutanud kõige suuremat edu soolise võrdõiguslikkuse küsimuses, on samas riigid, kus on kõige arenenumad täiskasvanuhariduse süsteemid? Ma ei arva nii.

Lõhe sulgemine

Minu tagasihoidlikud ettepanekud on seega:

  • Korraldagem laiapõhjaline arutelu oskuste, pädevuste ja teadmiste üle, mida me 21. sajandil vajame. Kas teadus on vajalik? Absoluutselt, ma isegi väidan, et meil on vaja algatust, mis tegeleks teadusliku kirjaoskusega, arvestades jama, mida inimesed usuvad vaktsineerimise jne suhtes. Kuid me peame ka keskenduma inimese isiklikule arengule, (vaimsele) tervisele. Ja kui me vaatame põlevaid varjupaigataotlejate keskusi, on meil palju õppida ka koos elamise kohta.
  • Rääkigem ka sellest, kui palju see õpetamine ja koolitamine väärt on. Kas me tahame kvaliteeti? Kas me tahame olla kindlad, et inimesed (naised!), kes seda tööd teevad, võivad ka korralikku elatist teenida? Kas mees, kes õpetab keemiat, on tõesti rohkem väärt kui naine, kes õpetab täiskasvanute kirjaoskust?

Ja võib-olla peaksime lõpuks esitama põhiküsimuse: miks on nii, et naised annavad ühiskonnale nii palju (kogu see pere- ja hooldustöö, vabatahtlik töö, töötamine madala palgaga sektorites, väiksemate pensionite saamine, rohkem maksmine “sooliste toodete” eest jne) ja kõik hüved lähevad rikastele meestele? Võtame lihtsalt ühe väga selge ja kaasaegse näite, kus mehed annavad üksteisele palju raha ilma mingi põhjuseta – paigutagem osa FIFA rahast ümber täiskasvanuharidusele, ja siis me näeme muutust.

Gina Ebner on Euroopa Täiskasvanuhariduse Assotsiatsiooni (EAEA) peasekretär. 

 

 

 

Olete huvitatud sellest, kuidas täiskasvanuharidus võib aidata kaasa soolisele võrdõiguslikkusele? Osalege meie arutelul siin
Login (2)

Soovid keelt vahetada?

See dokument on saadaval ka teistes keeltes. Palun vali keel.
Switch Language

Want to write a blog post ?

Don't hesitate to do so! Click the link below and start posting a new article!

Viimased arutelud

EPALE 2021 fookusteemad. Alustame!

Kutsume sind rikastama eelseisvat aastat oma panuse ja ekspertiisiga! Alustuseks võta osa veebiarutelust, mis toimub teisipäeval, 9. märtsil kell 10-16 (CET). Kirjalik arutelu toimub otseülekandena ja juhatab sisse 2021. aasta fookusteemad. Arutelu juhivad EPALE toimkonna nimel Gina Ebner ja  Aleksandra Kozyra EAEA-st.

Veel

EPALE kogukond: Jagage oma edukaid täiskasvanuhariduse projekte töökohal õppimise kohta.

Töökohal õppimise temaatilise fookuse osana tahame kuulda teie – EPALE kogukonna – arvamusi kõigi edukate projektide, algatuste ja programmide kohta.

Veel

Eelseisvad sündmused