EPALE - Euroopa täiskasvanuhariduse veebikeskkond

Täiskasvanuõppe alaste mõistete üle arutamine on EPALE kasutajaid paelunud keskkonna loomisest saati. Siin on mõned näited varasematest sõnavõttudest:  

• Erika Jeret on arutanud eesti keeles muutumisest ja võõrsõnadest laiemalt postituses "Uus eesti keel"
• David Mallows püstitas küsimuse "Mida mõiste "kirjaoskus" õieti tähendab?"''
• Halliki Põlda arutas formaalhariduse ja mitteformaalõppe tähendusest oma moosikeetmise teemalises postituses
• Koolituse mõiste tähendusest arutas Kaido Vestberg, kes hiljuti tõstatas ka sisekoolituse mõiste tähenduse teema, mille üle puhkes Eesti täiskasvanukoolitajate kogukonna Facebooki grupis tuline arutelu. 

Minnes 2020. aasta kevadel üle täielikult distantsõppele kõikides haridusastmetes, rääkisime me erinevatest õppevormidest, -keskkondadest, -meetoditest ja -viisidest kasutades erinevaid mõisteid. Eriolukorras saime ühiskonna ja kogukonna tasandil sellega väga hästi hakkama - saime üksteisest aru, peamine, et õppimine jätkuks. Nüüd, uue õppeaasta alguses võiksime leppida eesti keele jaoks suhteliselt uute, kuid juba väga laia leviku leidnud kasvatusteaduslike interneti vahendusel õppimisega seotud erialamõistete tähenduses. Õppimise kvaliteedi seisukohalt on oluline, et oskusterminid oleksid ühiselt arusaadavad nii koolitaja-koolitaja, koolitaja-tellija, koolitaja-õppija kui muudel tasanditel suhtlemises. Paljud alltoodud mõistetest on inglise keeles kasutusel laiemalt ja on juba defineeritud. Me ei saa eesti keelde võõrkeelseid definitsioone üks ühele üle võtta, sest mõisted kujunevad alati kontekstist lähtuvalt. 

Kutsume selleks üles Eesti koolitajate kogukonda arutama antud lehel kirjalikult nende mõistete üle, mille tähendus ei ole veel meil selgelt defineeritud, ühiselt mõistetav või vajab ümbervaatamist. EPALE Eesti keskus modereerib arutelu ning kaasab sellesse ka filolooge. Kirjaliku arutelu tulemusel teeme ettepanekuid Emakeele Seltsi keeletoimkonnale ning Eesti Keele Instituudile (EKI) Sõnaveebi ja Haridussõnastikku mõistete lisamiseks ning definitsioonide täpsustamiseks.

Koolitajate mittekonverentsil pealkirjaga "Hübriidkoolitus", mis leiab aset 29.10.2020, teeb arutelu tulemuste mõjust ülevaate Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudi emakeeleõpetuse dotsent, Emakeele Seltsi liige, Haridusterminoloogia komisjoni juht Helin Puksand. 

_{Foto: NeONBRAND, Unsplash}

Täiskasvanute e-õppega seoses eesti keeles kasutusel olevad mõisted 

digivahendid - digilahendused, -keskkonnad ja –õppevara.¹ 

digilahendused - erinevad tarkvaralised lahendused, veebi-ja mobiilirakendused.¹ 

digikeskkond - info-, koostöö- või suhtluskeskkond internetis, nutiseadmes või arvutis.¹ 

digiõppevara - õppematerjalid, sh e-õpikud, õppeotstarbelised veebivideod ja mobiilirakendused, õpimängud, e-õpetajaraamatud, e-töölehed, veebitestid, õpiobjektid, mis on avaldatud digitaalsel kujul (nt veebis, andmebaasides või digitaalsetel andmekandjatel).¹

distantsõpe, distantskoolitus, kaugõpe - õppevorm, kus õpitakse pms iseseisvalt ja kaugõppesessiooni ajal toimuva õppetöö kaudu, tänapäeval e-õppe meetodeid kasutades. Vastand: statsionaarne õpe. Inglise keeles: distance learning. ^{2: Lk 184.} Samas kaugõpe - asünkroonne, tunde saab taaskasutada, tunnis ei toimu akadeemilist arutelu³. 

e- - elektrooniline, elektron-, nt e-kool, e-kursus. ^{2: Lk 78.}

e-õpe - Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) kaasabil toimuv õppetegevus, mis leiab aset nii klassiruumis kui ka väljaspool klassiruumi või ametlikku õppetundi. E-õppe läbiviimiseks kasutatakse IKT vahendeid (arvuti, projektor jne), Internetti, digitaalseid õppematerjale, kaugkoolituskeskkondi jms eesmärgiga tõsta õppe kvaliteeti ja efektiivsust tänu paremale juurdepääsule informatsioonile ja teenustele, paindlikumatele õppeviisidele, tõhusamale koostööle õppijate vahel ja uutele õpetamismeetoditele (Õppiv Tiiger). ^{EKI Sõnaveeb}

e-koolitus - Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) kaasabil toimuv koolitustegevus. E-koolituse läbiviimiseks kasutatakse IKT vahendeid (arvuti, projektor jne), Internetti, digitaalseid õppematerjale, kaugkoolituskeskkondi jms eesmärgiga tõsta koolituse kvaliteeti ja efektiivsust tänu paremale juurdepääsule informatsioonile ja teenustele, paindlikumatele koolitusviisidele, tõhusamale koostööle koolitatavate vahel ja uutele koolitusmeetoditele. ^{EKI Sõnaveeb}

hübriidkoolitus, hübriidüritus - mõistet ei ole defineeritud. Hübriid - asi, mis ühendab mitut liiki tunnuseid, stiile vms ^{EKI Sõnaveeb}. Kas see on sama, mis on põimõpe?

kontaktõpe, silmast-silma õpe (halb), vahetu õpe (halb) - õpetaja ja õppuri(te) vahetus suhtluses (sh e-õppes) toimuv õpe, nt loeg, seminar, juhendamine, konsultatsioon. Vastand - iseseisev õpe.^2:209 Ehk sama, mis on 

MOOC - (ing.k. Massive Online Open Coourse)- vaba juurdepääsuga e-kursus. ^{(Tartu Ülikooli elukestva õppe keskuse definitsioon)}

online-kursus (ing.k. web-based course, online course), veebikursus, veebipõhine kursus - Kursus, mis toimub täielikult Interneti vahendusel. Valdavalt kasutatakse õppetöös ja suhtlemisel veebipõhist tarkvara. ^{EKI Sõnaveeb}. Kuidas eristada kursuseid, mis toimuvad reaalajas ja mille läbimine on võimalik juhendaja olemasolust sõltumata enda valitud ajal, ehk nn 24/7 e-koolitus, 24/7 e-kursus? 

põimõpe - õppemeetod, mida viiakse läbi videokonverentsi tarkvara kaasabil põimõpperuumis, kus õppijad jagunevad füüsilise klassiruumi ja oma kodude vahel. Ideaalselt tagab sama elamuse, mis kontaktõpe, kuid tehnoloogia (virtuaalreaalsus, liitreaalsus) ei ole veel päris valmis³. Kuid EKI haridussõnastikus: põimõpe, kombineeritud õpe (ing. k. blended learning, combined teaching) - õpe, mille puhul kasutatakse kombineeritult auditoorset ja e-õpet. Samas kombineeritud õpe, segaõpe, b-õpe, kombiõpe (ing.k. blended learning) - Õpe, mille puhul kasutatakse kombineeritult e-õpet (eelkõige veebi vahendusel toimuvat) ja auditoorset õpet. ^{EKI Sõnaveeb}. Milline mõiste ja definitsioon on kõige täpsemad, kõige aktuaalsemad, jäädavamad? 

ruumikoolitus - ei ole defineeritud, kuid on kasutatud veebikoolituse vastandina. Kas on ka õuesõppe vastand? Kas on sama, mis on kontaktõpe?

veebikeskkond - kindla otstarbega veebilehistik (nt otsinguks, suhtluseks, õppimiseks). ^{2: Lk 455}. 

veebiseminar, veebinar, vebinar, (ing. k webinar) - Veebi vahendusel toimuv seminar, mis viiakse läbi veebilehitsejat ning audio- ja videovahendeid kasutades. ^{EKI Sõnaveeb} 

veebipõhine - veebi võimalusi kasutav, nt veebipõhine kursus, projekt, õpikeskkond. ^{2: Lk 455}. 

veebiõpe, veebipõhine õpe - õpetamine ja õppimine internetis või firma sisevõrgus, mille eelduseks on veelihehitseja olemasolu igal õppuril. ^{2: Lk 456}.

virtuaalkoolitus, virtuaalõpe - virtuaalses keskkonnas toimuv õpe. ^{EKI Sõnaveeb}. Virtuaalne - arvuti abil loodud; võimalikkusena käsitatav, põhimõtteliselt võimalik; näiv, teostatud teisiti, kui näib. ^{EKI Sõnaveeb}

Milliseid täiskasvanuõppe alaseid internetis õppimisega seotud mõisteid oleks vaja täpsustada lisaks ülaltoodule? 

Kuidas kasutate neid mõisteid teie? Millise tähenduse neile omistate? Millised definitsioonid vajavad sõnastamist ja ümbersõnastamist?

Palun lisage oma kommentaarid just selle postituse alla, sest nii saame me neid kokku koondada ja arutelust saavad osa võtta ka need kogukonna liikmed, kes ei ole Facebooki kasutajad või kogukonna grupi liikmed. Selleks on vajalik EPALE kasutajana sisse logida. Sisselogimine on väga lihtne, nagu ka uueks kasutajaks registreerimine. Kui siiski tekib sisselogimise või registreerimisega raskusi, siis aitame hea meelega, kui annate meile märku aadressil epale@kutsekoda.ee 

Kirjalik arutelu toimub sellel lehel perioodil 14.09-05.10.2020. 

---

ALLIKAD

^{1. SA Kutsekoda ja Tallinna Ülikooli Täiskasvanute koolitaja digipädevuste ja koolitusvajaduse uuring}

^{2. Erelt, T., Kala-Arvisto, U., Tamm, E., Kadakas, M., Kraav, I., Maanso, V., Puksand, H., Unt, I.. (2016). Hariduse ja kasvatuse sõnaraamat. Tallinn: Eesti keele sihtasutus.}

^{3. Tallinna Ülikooli Haridusteaduste instituudi 09.09.2020 akadeemiline arutelu}