Blog
Blog

Noortevaldkonna arendamine läbi andragoogiliste põhimõtete ja mitteformaalõppe

Noortevaldkond kui siduv ja arengupotentsiaali omav suund seostatuna andragoogika ja mitteformaalõppega.

Inimesed seisavad päikeseloojangu taustal.

Foto: Chang Duong, Unsplash

Noorsootöö ja andragoogika valdkondade vahel võiks olla üks ilmsemaid seoseid mitteformaalõpe – mõlema valdkonna juures on sellel oluline roll. Selleks, et noortevaldkond areneks, peab ka töötajaskonda harima ning seda saab teha läbi andrgoogika ja andragoogiliste põhimõtete, kasutades mitteformaalõppe meetodeid ning praktikaid ja praktikuid.

Noorsootöö valdkonna arengukava 2035 on võtnud eesmärgiks noortevaldkonna arengu toetamise, sh ka töötajaskonna pädevuste tõstmise. Andragoogikateooria seisukohalt lähtutakse õppijakesksusest (Knowles, Holton III, & Swanson, 2005), mis tähendab, et õppeprotsessis lähtutakse õppija vajadustest. Seega noortevaldkonna arengukava eesmärke saab täita läbi mitteformaalõppe, lähtudes andragoogilistest põhimõtetest. Avan mitteformaalõppe ja andrgaoogiliste põhimõtet sidususe teemat tuginedes Maigi Lepiku magistritööle „Andragoogiliste põhimõtete rakendamine mitteformaalõppe praktikute arusaamades“.

Maigi Lepik on magistritöös kirjeldanud mitteformaalõpet järgnevalt: „See on eesmärgistatud, vabatahtlik, õppeprogrammi alusel ja koolikeskkonnast väljaspool toimuv“. Mitteformaalõppe praktik on „kogemustega inimene“, õppe läbiviija, protsessi eest vastutaja ja õppimist soodustava keskkonna looja ning õpikogemuse kujundaja. Samas töös on M. Lepik ka kirja pannud andragoogiliste põhimõtete rakendamise tasandid, milleks on õppimise eesmärkide seadmine, õppija individuaalsus ja andragoogilised põhimõtted. Noorsootöö valdkonnas kogemustega inimesi jagub, kuid õpikogemuse kujundamise ja keskkonna loomise osas saab appi tulla just andragoog.

Magistritöös on M. Lepik täiendanud uuringu tulemustele toetudes Knowlesi andragoogikat ja praktikat seostavat mudelit ning toonud välja kuus andragoogika põhimõtet: õppija vajadused, õppija eneseteadlikkus, õppija eelnev kogemus, õpivalmidus, õppimisele suunatus ja õpimotivatsioon. Mitteformaalõppe praktik saab need põhimõtted aluseks võtta, et mõista täiskasvanud õppija eripärasid ja planeerida õppeprotsessi.

Olles õppinud noorsootööd ja tegutsenud selles valdkonnas juba aastaid, ei ole arusaam mitteformaalõppest ja selle võimalustest mulle võõras, kuid selle teadlik seostamine andragoogiliste põhimõtetega ja täiskasvanu koolitamisega on olnud pigem värske lisandus. Noortevaldkonnas alustades osalesin päris palju erinevatel seminaridel ja lühikoolitustel, näiteks meeskonna- või ajajuhtimise koolitustel, kuid eesmärke või õpiväljundeid nendes ei seatud. Sellest tulenevalt oli veidi hiljem ka noorsootöö kutse portfoolio koostamine keeruline, kuna tõendeid, sh tõendeid või tunnistusi läbitud koolituste ja toimunud seminaride kohta justkui polnud. Uuesti võtsin portfoolio täitmise ette pärast ülikooli lõpetamist.

Noorsootöö ja andragoogiliste põhimõtete vahelist seost saab parimal viisil ja üksteist toetades kasutada noortevaldkonna töötajate arendamisel. M. Lepik on toonud välja, et nii formaalhariduses kui ka mitte- ja informaalhariduses on vajalik lisaks õppeaine omandamisele suurendada õppija teadmisi töömaailmast ja kodanikuühiskonnas käitumisest. Täiskasvanute koolituse seadus kirjeldab mitteformaalõppe praktikut kui „kogemustega inimest“, kes toetab sihipäraselt täiskasvanute õppimist ja enesearengut.

Mitteformaalõppe ja andragoogiliste põhimõtete oluliseks seoseks on praktiline kogemus. Noortega töötades või noortevaldkonna töötajate koolitamisel kehtib arusaam, et ise läbi tehes õpitakse kõige paremini.

M. Lepik on enda uurimistöös olulise teadmisena välja toonud, et  praktikud saavad kasutada andragoogika ja praktika seoseid selleks, et muuta õpiprotsess isiklikumaks ja individuaalsemaks, lähtudes õppija erisustest. Mitteformaalõppe praktikud küll kasutavad andragoogilisi põhimõtteid, kuid see protsess pole teadlik. Teadlikkuse kasvades tõuseks andragoogiliste põhimõtete süsteemne ja tõhus kasutamine.

Sama saan kogemuse põhjal välja tuua ka noortevaldkonnas – kuigi mitteformaalõpe on valdkonnas olulisel kohal ja olnud seda juba pikemat aega, siis õppe eesmärgistamine ning hilisem eesmärkide täitmise analüüs võib (selle jätaks ära: küllalt tihti) tahaplaanile või tegemata jääda. Seega noortevaldkonna arendamisel ei piisa kogemusõppest, vaid protsessi peab eest vedama eesmärgipäraselt, õppijast lähtuvalt ning õpisituatsiooni silmas pidades ehk andragoogiliselt.

Kokkuvõttes saab öelda, et noortevaldkonda on võimalik arendada mitteformaalõpet ja andragoogilisi põhimõtteid rakendades. Kõige ilmsem seos mitteformaalõppe praktikute ja andragoogiliste põhimõtete vahel on õppija ja mitteformaalõppe praktiku eelnevad kogemused, osalejate üksteise kogemustest õppimine ning ise kogemine. Kogu selle protsessi raames ei tohi aga ära unustada õppija vajadustest lähtumist ja tegevuste eesmärgistamist. Isiklikult pean üheks olulisemaks õppimise ajendiks motivatsiooni, ka noortevaldkonna töötajate harimises.  Kui vajadus ja eesmärk on selged, kuid motivatsiooni õppimiseks pole, siis võib tegu olla väga käänulise ja konarliku teega. See on aga omaette teema, millest saab lugeda teistest artiklitest.

Maigi Lepiku kommentaar kirjapandud artiklile

Hiina vanasõna ütleb: "Räägi mulle ja ma unustan, näita mulle ja ma jätan meelde, kaasa mind ja ma mõistan".  Õpikogemus on igaühele väga oluline ja eriline. Üheks õpikogemuse kujundajaks on mitteformaalõppe praktik, kes vastutab, et õppeprotsess oleks sujuv ja lähtuks õppijast. Lisaks teadmistele, mis tulenevad andragoogilistest põhimõtetest, on esmalt vaja neid põhimõtteid teadlikult rakendada. Praktik muudab õppimise tulemuslikuks, kui seostab teooriat ja praktikat ning toob elulisi näiteid, mis suhestuvad õppija kogemusega ja/või loovad sootuks uue kogemuse. Õppija võtab õppimise eest vastutuse, kui õppimine on põhjendatud ja eesmärgid selged. 

Artiklis välja toodud õppija motivatsiooni kõrval pean praktikuna samaväärselt oluliseks ka mitteformaalõppe praktiku motivatsiooni, et õppeprotsess kujuneks tulemuslikuks.

Olen veendunud, et noorsootöös on oluline kasutada andragoogilisi põhimõtteid mõtestatult ja eesmärgipäraselt. Samuti tuleb noored kaasata õppeprotsessi kujundamisse.

 


Artikkel on koostatud Maigi Lepiku magistritöö „Andragoogiliste põhimõtete rakendamine mitteformaalõppe praktikute arusaamades“ põhjal, mis on kättesaadav andmebaasis www.etera.ee.

Artikli koostas Airi Park, andragoogika MA üliõpilane aine "Kommunikatsioonioskused elukestvas õppes" raames.

Login (0)

Want to write a blog post ?

Don't hesitate to do so! Click the link below and start posting a new article!

Viimased arutelud

EPALE 2021 fookusteemad. Alustame!

Kutsume sind rikastama eelseisvat aastat oma panuse ja ekspertiisiga! Alustuseks võta osa veebiarutelust, mis toimub teisipäeval, 9. märtsil kell 10-16 (CET). Kirjalik arutelu toimub otseülekandena ja juhatab sisse 2021. aasta fookusteemad. Arutelu juhivad EPALE toimkonna nimel Gina Ebner ja  Aleksandra Kozyra EAEA-st.

Veel

EPALE kogukond: Jagage oma edukaid täiskasvanuhariduse projekte töökohal õppimise kohta.

Töökohal õppimise temaatilise fookuse osana tahame kuulda teie – EPALE kogukonna – arvamusi kõigi edukate projektide, algatuste ja programmide kohta.

Veel