chevron-down chevron-left chevron-right chevron-up home circle comment double-caret-left double-caret-right like like2 twitter epale-arrow-up text-bubble cloud stop caret-down caret-up caret-left caret-right file-text

EPALE

Euroopa täiskasvanuhariduse veebikeskkond

 
 

Ajaveeb

Minu õpiränne Sloveeniasse – töövarjuna targemaks

20/09/2019
looja Kersti Karu
Keel: ET
Document available also in: EN

/et/file/naklopolludjpgnaklo_pollud.jpg

2017. aasta varakevadel avanes mul võimalus minna maalilisse Sloveeniasse. Peale kevadise soojuse oli riigil palju muudki pakkuda – mina sain Sloveeniast kaasa rahvusvahelise kogemuse; omandatut aga sain juba oma ametis Pärnumaa Kutsehariduskeskuse õppe- ja karjäärinõustajana kasutada, mis on tulnud nii mulle kui ka õpilastele iseäranis palju kasuks. Selles kirjatükis räägingi ma oma põnevast käigust. Alustuseks heidan pilgu ettevalmistustele töövarjutamiseks, seejärel avan oma suurimaid õnnestumisi; kindlasti ei puudu mu tööst mõtted, millise väärt kogemuse ma sain – usun, et ka teistel on sellest nii mõndagi õppida.

Teekond Sloveenia õpirändeni algas nii, et leidsin oma postkastist e-kirja võimaluse kohta kandideerida õpirändele Sloveeniasse Biotehniški center Naklo kooli 2017. aasta kevadeks. Nimekirjas oli ka teisi riike, aga Sloveenia pakkus mulle erilist huvi just selle poolest, et Biotehniški center Naklos on põhjalikult tähelepanu pööratud karjäärivaldkonnale ja täiskasvanuharidusele. Biotehniški center Naklol on Pärnumaa Kutsehariduskeskusega juba mitmeaastane koostöö ning nad on meid võimalusel alati valmis vastu võtma.

Nõnda oligi minu jaoks üks ja ainus valik – Sloveenia! Õige pea esitasin motivatsioonikirja Pärnumaa Kutsehariduskeskuse õpirännete projektijuhile. Projektijuhist ja osakonna juhatajast koosnev komisjon valis osalejad Sloveenia projekti pingerea alusel ning minu suureks rõõmuks olin mina üks õnnelikest. Motivatsioonikirjas kirjeldasin põhjalikult oma soovi arendada koostöösuhteid partneritega, tõsta õppetöö kvaliteeti saadud kogemuse põhjal ning jagada saadud kogemusi Pärnumaa Kutsehariduskeskuse õpirändeseminaril ja osakonna teavitusüritustel kaaskolleegidega, et motiveerida ka neid erinevates projektides osalema.

Õpirändamas käisin kolleegide ja paari õpilasega. Saatva ja vastuvõtva kooli projektijuhtide vahelise aktiivse koostöö tulemusel oli meie töövarjuperiood ja õpilaste praktika korraldatud väga põhjalikult ja mitmekülgselt, pidades silmas just meie erialast arengut. Nii saatva kui ka vastuvõtva kooli projektijuhid olid meile pidevalt toeks ja küsisid meie eelnevate päevade muljeid – säärane suhtumine oli igati julgustav ja tore. Ka teised Biotehniški center Naklo töötajad olid väga abivalmid ning aitasid ühiselt meie töövarjutamisperioodi meeldivalt mööda saata. Mitmed õpetajad pakkusid meile ka õhtuks erinevaid tegevusi välja, näiteks korraldas üks õpetaja meile väljasõidu ajaloolisse Škofja Loka linna, kus meil oli võimalik külastada mungakloostrit. Meie giidiks oli selles kaunis linnas peatselt nunnaks saav naine, kellega viis meid kokku Biotehniški center Naklo nunnast inglise keele õpetaja. Viimane, muide, oli Pärnumaa Kutsehariduskeskuse sama ala õpetaja mentoriks.
Töövarjutamise suurimaks õnnestumiseks pean seda, et sealne projektijuht tundis siirast huvi meie kokanduse ning pagari- ja kondiitritehnoloogia erialade vastu. Tutvustasime Biotehniški center Naklo töötajatele Pärnumaa Kutsehariduskeskust ja meie võimalusi. Ei läinudki kaua, kui Sloveenia partnerkooli Biotehniški center Naklo toiduainete töötlemise ja pagariõppe kaks õpetajat ning viis õpilast tulid praktikale meie kooli, nimelt 2017. aasta septembrikuus. Loeme seda kindlaks töövõiduks!
Selleks, et Erasmus+ õpirändest maksimumi võtta, tuleb kasuks nii eelneva teabe hankimine vastuvõtva organisatsiooni kohta kooli kodulehe kaudu kui ka koolis või välisriigis käinud kaaskolleegidelt muljete küsimine. Viimane võib olla vahel isegi efektiivsem – isiklikud kogemused on ehedad ning annavad üsna reaalse pildi eesootavast. Töövarjutamisperioodil tasub küsida palju asjakohaseid küsimusi, olla avatud ja teadmishimuline – see lihtsustab ka mentorite tööd. Just säärane lähenemine aitas ka minul maksimaalselt palju õppida.

Pärnumaa Kutsehariduskeskuses välja töötatud õpirändeküsimustik vastuvõtva kooli õppematerjalide, õppekavade, praktikabaaside ning töö- ja õpikeskkonna kohta oli mulle abiks, lähenemaks töövarjuperioodile struktureeritult; vähemoluline pole tõik, et Sloveenia kooli töötajatega vesteldes õnnestus teha hulganisti märkmeid, mis tulid kasuks kaaskolleegidele muljeid jagades. Pärast esimest Erasmus+ õpirände kogemust tunnen, et ettevalmistusele annab palju juurde ka see, kui oled juba ühe korra õpirändel käinud – nii saab laiema pildi, mida töövarjutamine endast üleüldse kujutab.
Sloveeniast leidsin ma kindlasti selle, mida ma sinna otsima läksin. Nimelt. Sain oma täiskasvanuharidusega tegelevatele kolleegidele anda edasi ideid, kuidas on korraldatud partnerkoolis täiskasvanuhariduse reklaamimine. Üks ilmekamaid näiteid on see, et igal aastal aitavad Biotehniški center Naklo lilleseadeõpilased kaunistada Peetri kirikut Vatikanis ülestõusmispühade ja jõulude ajal, mille kaudu saavad nad palju meediakajastust. Lisaks meeldis mulle idee, et Biotehniški center Naklo õpilased kuulevad oma kooli erialadest kaks korda aastas toimuvatel projektipäevadel, mil neil on võimalik osaleda endale meelepärastes tundides. Selle ideega hakkasin tegelema ka Pärnumaa Kutsehariduskeskuses vahetult pärast töövarjutamisperioodi lõppu. Korraldasin Pärnumaa Kutsehariduskeskuse põhikoolijärgsetele viimase kursuse õpilastele infopäeva, kus reklaamisime meie kooli keskharidusejärgseid õppekavasid ning võimalust tulla õpilasvarjuks nendele erialadele. Sellest haarasid kinni mitmed õpilased, kes nüüd täpselt seda rada pidi läksidki.

Töövarjuperioodi jooksul nägime Biotehniški center Naklo tundide korraldust, nii klassi- kui ka erinevaid praktiliste tundide tööruume (lehmalaut, hobusetall, juustu- ja piimatootmisruumid). Lisaks avaldasid muljet kooli põllud, kasvuhooned ning pood, kus müüakse nende enda õpilaste toodangut.

Mitmeid põnevaid tähelepanekuid tegin veel. Näiteks hakkas mulle õppehoonetes silma see, et kõik õpilased kandsid susse ning kooli koridorid olid kaunistatud õpilaste tehtud töödega. Biotehniški center Naklo koolis vestlesin karjäärivaldkonnaga seotud koolipsühholoogi, eripedagoogi ja direktori asetäitjaga, kellest viimane oli minu otsene mentor töövarjuperioodi jooksul. Nendega rääkides sain põhjaliku ülevaate, kuidas on toetatud ja korraldatud õpilaste karjäärialane planeerimine ja õpilaste õppetöö. Üks suurimaid töövarjutamise kasusid oli minu jaoks ka see, et mu töömotivatsioon tõusis veelgi pärast välisriigikogemust, sest veendusin, et teeme paljuski sarnaseid asju õpilaste õppetööd toetades. See annab justkui tuge ja innustust, et teiseski riigis saadakse headest tavadest ja efektiivsest töökorraldusest sarnaselt aru.

Töövarjutamisperioodil Biotehniški center Naklo koolis Sloveenias omandasin uusi teadmisi, kuidas Pärnumaa Kutsehariduskeskuse erialasid populariseerida. Sloveenia partnerkooli töötajatelt saadud ideed aitasid kaasa minu ametialasele arengule ja avardasid silmaringi. Põhjalik ettevalmistustöö enne Sloveenia õpirännet võimaldas mul võtta maksimumi töövarjutamisperioodist ning tuua kasu nii endale kui partnerkoolide vahelisele rahvusvahelisele koostööle. Oma esimese välisriigikogemuse ajal õnnestus mul aidata kaasa koostöö arendamisele partnerkoolide vahel ning oma õpirändekogemust jagades olen motiveerinud ka kaaskolleege õpirännetest osa võtma. Loodan, et nad sellest suurepärasest võimalusest ka kinni haaravad!
 

-- 

Kersti Karu on Pärnumaa Kutsehariduskeskuse õppe- ja karjäärinõustaja
 

Share on Facebook Share on Twitter Epale SoundCloud Share on LinkedIn