European Commission logo
Create an account
Blog
Blog

Muuta või mitte muuta, selles on küsimus

Ümbritsev keskkond on nii turbulentne, et muutus on omandanud negatiivse maine. Kadi Kass mõtiskleb oma blogipostituses muutusest koolitaja võtmes.

Õppijad arutavad rühmatöö käigus laua ümber istudes.

Foto: autori erakogu

Praegusel turbulentsel ajal tundub stabiilsus aina olulisema väärtusena. Muutusi on meist sõltumatult ümbritsevas keskkonnas juba niivõrd palju, et muutused on omandanud negatiivse maine. Mõtisklen allpool  muutustest just koolitaja võtmes.

Mõnikord juhtub, et koolitaja alustab oma teed energiliselt ja suurte ideedega, aga mõne aasta järel jääb ta pidama, kinni teatud rutiinsesse mudelisse. Koolitusmaterjalid on ette valmistatud ja neid lihtsalt kasutatakse ühest koolitusest teise, minimaalsete muutustega. Osalejad koolitustel küll vahetuvad, aga suuri üllatusi see kaasa ei too, valitud meetod(id) näivad hästi toimivat. Tundub justkui mugav ja turvaline olukord? Olen siiski kindel, et kui tekib taoline rutiin, siis see ei ole stabiilsuse, vaid pigem ohumärk. Sest kui ei ole muutust, ei ole ka arengut. 

Mis on koolitaja MIKS?

Koolitaja ABC on mõelda õpiväljunditele, mis kajastavad õppijate hilisemat käitumist koolitusejärgselt ehk milline on see muutus, mis õppijas pärast koolitust tekib. Oma õppuritel laseme koolituse alguses üldjuhul ka õpieesmärgid püstitada. Aga koolitaja ise? Kas koolitaja küsib endalt samuti enne koolitust  miks ma seda teen? Arvan, et sama oluline edukaks koolitusprotsessiks on see, et koolitaja seab lisaks õppurite õpiväljunditele saavutamisele ka endale eesmärgid  mida mina sellest koolitusest õpin, millist oskust tahan treenida, millist meetodit katsetan või lihvin. Miks ma üldse koolitan? On see oma teadmiste edasiandmise vajadus või hoopis rõõm sotsiaalsest suhtlemisest? See MIKS? kipub meil argimelus ununema ja siis langemegi tihti rutiini ning kõnnime harjumuspärast rada.

Selleks, et küsimusest vastuseni jõuda, soovitan unistada, milline oleks sinu parim päev koolitajana või ette kujutada ideaalset koolituskohta ja -gruppi? Mida saad ise teha, et selle ideaali poole liikuda? Pane see vastus kirja ning täpsusta kindlasti, mis on esimene samm täna, mida saad teha nädala, kuu ja aasta perspektiivis? See unistus saab olla alus olulisteks muutusteks.

Kindlasti leidub ka asjaolusid või tingimusi, milles sõltud siiski teistest  mõtle välja ja pane kirja, mis osas võiks su tööandja või organisatsioon olla toeks ning anna oma mõtetest kindlasti teada kasvõi esimesel võimalikul lõunakohtumisel või lepi kokku arenguvestlus. Elame ajal, kus tööandjad on tegelikult huvitatud oma töötajate heaolust ja sinu unistusest sündinud arendusettepanekud võivad muuta paremaks mitte üksnes sinu enda tööelu, vaid tulla kasuks ka organisatsioonikultuurile. 

Mida muuta?

Kuna arenguks on vaja muutust, siis võiks iga koolitust ette valmistades seada eesmärgiks katsetada midagi uut, teha midagi teisiti. Ilmselge võimalus on vahetada õppemeetodeid. Nende varieerimist ja muutusi tuleb teha nii õppegrupi vajadusest lähtuvalt kui ka sisust tulenevalt. Suurem väljakutse võib olla seotud kogu õppeprotsessi kontseptsiooni muutmisega. Koolitaja saab endale seada väljakutseks ka tavapärasest erineva õppegrupi vastuvõtmise. Mis oleks kui pakkuda näiteks savivoolimise koolitus välja käsitööhuviliste asemel hoopis kinnisvaramaakleritele meeskonnavaimu arendamiseks või argumenteerimiskoolitus juhtide asemel kontoritöötajatele? Töö uue sihtgrupiga on kasulik mitmes võtmes. See toob koolitajale vaheldust ja nõuab tähelepanelikkust grupidünaamika osas, kuna tavapärane lähenemine ei pruugi olla asjakohane ning ka näited või väljundid peavad muutuma. Koolitajale avab nö kastist välja mõtlemine ja uutele sihtgruppidele oma koolituse väljapakkumine võimaluse ka tasu suurenemisele. Loomulikult ei tule see niisama, vaid vajab turundamises uutmoodi lähenemist. Siingi tuleb kasuks see, kui korra maha istuda  või siis tegelikult vastupidi  tõusta üles ja minna õue, parki jalutama ning mõelda, miks ma koolitan, kellele ja millist väärtust see pakub. Nii võid leida uusi ideid, millises võtmes oma koolitusi eri sihtrühmadele välja pakkuda. Oluline on lihtsalt muuta harjumuspärast vaatenurka.

Kaasa teisi koolitajaid!

Enamik koolitusi on sellised, kus on üks koolitaja grupi ees. Kui soovid värskust ja muutust oma koolitajatöösse, siis üks hea variant, mida soovitan, on teise koolitaja kaasamine. Eesmärke ja võimalusi võib siin olla mitu. Ta võib olla näiteks üks õppuritest, kes osaleb õppetöös, jälgib gruppi ja koolitajat, vaatab olukorda nö teisest perspektiivist ning saab tänu sellele anda sulle väärtuslikku tagasisidet, mis toimis hästi, mis tekitas segadust või vastuolu. Nö osaleva vaatleja kaasamine on eriti hea organisatsioonisiseselt, aga kui toimetad üksi, siis kutsu lihtsalt pädev ja usaldusväärne koolitusspetsialist, kelle peegeldus tundub sulle kasulik olevat. 

Teine võimalus ongi teha koolitus, kus on mitu koolitajat. Kuidas nii, võib mõni küsida - nad on ju mu konkurendid. See on levinud vaade ja põhjus, miks tihti üksi koolitatakse. Tallinna Ülikooli kommunikatsiooni dotsent Katrin Aava on  uurinud, et üksteisega konkureerivad õpetajad nägid ennast kolleegist paremana ja kolleegis või juhis nähti takistust, mis ei lase tööst rõõmu tunda. Koostööd nautivad õpetajad aga väärtustasid kolleege, väljendasid tööalast rahulolu ja kogesid tõelist eneseteostust. Aava käsitles küll õpetajaid, aga tulemust saab minu arvates laiendada ka koolitajatele.

Koostöö puhul tuleb ettevalmistavas etapis olla loomulikult veelgi hoolikam, teemad ja rollid jagada, mõelda, kuidas jutujärge üle anda ja samuti seda, mida teeb teine siis kui üks räägib (visualiseerimine või grupi jälgimine). Koos koolitades on väga oluline teha kokkuleppeid. Selles suhtes võib mõelda, et üksi koolitamine on ju palju lihtsam  iseendaga üldjuhul vastuollu ei lähe. Samas on paariskoolitusest saadav lisaenergia nii koolitajatele kui kindlasti ka õppuritele väärt selle proovimist. Dialoogiline meetod on õppijatele paremini jälgitav kui monoloog. Koolitajatele annab see aga võimaluse vahepeal oma mõtteid koguda. Pärast kooskoolitamist on kindlasti väga oluline reflekteerida, kuidas kumbki end tundis, mis osas koostöö sujus, mida muuta või kuidas jätkata järgmisel korral. Võib muidugi ka juhtuda, et miskipärast muidu toreda kolleegiga koos koolitamine ei klapi sugugi. Aga ka selle teadasaamine on õpikogemus, mida arvestada  kas ettevalmistamise, piiride seadmise või iseenda suhtlusoskuste osas.

Tallinna Ülikoolis õpetatakse andragoogikat ja algavale õppeaastale mõeldes on sealsete tudengite hulgast kindlasti võimalik leida enda koolitusele nii töövarje/kaasamõtlejaid kui ka praktikante-koolitajaid. Igal juhul on oma koolitusele kolleegidele ukse avamine õppimisvõimalus nii koolitajale kui teisele osapoolele ehk see muutus arendab igal juhul.

Lõpetuseks soovitangi astuda uuele koolitussügisele vastu muutustele avatuna, see hoiab meid koolitajatena värskena!

 


Kadi Kass on EPALE saadik

Login (1)

Kommentaarid

Users have already commented on this article

Logi sisse või Registreeru, et kommenteerida.

Want to write a blog post ?

Don't hesitate to do so! Click the link below and start posting a new article!

Viimased arutelud

EPALE 2021 fookusteemad. Alustame!

Kutsume sind rikastama eelseisvat aastat oma panuse ja ekspertiisiga! Alustuseks võta osa veebiarutelust, mis toimub teisipäeval, 9. märtsil kell 10-16 (CET). Kirjalik arutelu toimub otseülekandena ja juhatab sisse 2021. aasta fookusteemad. Arutelu juhivad EPALE toimkonna nimel Gina Ebner ja  Aleksandra Kozyra EAEA-st.

Veel

EPALE kogukond: Jagage oma edukaid täiskasvanuhariduse projekte töökohal õppimise kohta.

Töökohal õppimise temaatilise fookuse osana tahame kuulda teie – EPALE kogukonna – arvamusi kõigi edukate projektide, algatuste ja programmide kohta.

Veel

Eelseisvad sündmused