chevron-down chevron-left chevron-right chevron-up home circle comment double-caret-left double-caret-right like like2 twitter epale-arrow-up text-bubble cloud stop caret-down caret-up caret-left caret-right file-text

EPALE

Euroopa täiskasvanuhariduse veebikeskkond

 
 

Ajaveeb

MOOCs ja 7 võimalust kuidas tõhusamalt õppida

17/06/2016
looja Riina Kütt
Keel: ET
Document available also in: EN

/et/file/moocbetterwordbubblepng-1moocbetterwordbubble.png

Pilt: http://blog.commarts.wisc.edu/2013/03/11/mooc/ 

MOOCs – see on lahti kirjutatuna Massive Open Online Courses ja ma arvan, et ma ei liialda kui väidan, et sisuliselt on tegemist revolutsiooniga haridusmaailmas.

Avatud veebipõhiseid kursuseid pakkuvaid ja vahendavaid platvorme on mitmeid. Ühendab neid aga nende loojate üksmeelne sõnum – eesmärgiks on luua üleüldine ligipääs õppimisele ja haridusele internetiühendust omavas maailmas.

Viimati viitas MOOCsile Kaido Vestberg 1. juunil Tallinnas Roseni tornis toimunud EPALE blogimiskoolitusel. Tema sõnul teab ta mitmeid ettevõtteid, kus arendustegevus algab kõigepealt iseseisvalt, omavahel kokku lepitud MOOCs´idel õppimisega ning seejärel minnakse edasi ühiste aruteludega.

Minu kogemus MOOCs´idega algas mõned aastad tagasi, kui väljaspool Eestit elasin. Sattusin selle info peale pooljuhuslikult ja minust sai kohe kiirelt regulaarne e-õppija. Leidsin, et see on suurepärane võimalus teadmisi omandada väga erinevates valdkondades, laiendada oma arusaamist IKT võimalustest õppetöös, arendada keeleoskust ja otse loomulikult - õppida ennastjuhtivalt.

Tänaseks olen Coursera´s ja FutureLearn´is püsiõppija ning katsetamas olen käinud ka KhanAcademy´s. Lemmikuks neist kolmest on kujunenud kõige esimesena nimetatu.

Näiteks vahendab Coursera nii metoodiliselt kui sisuliselt väga head California Ülikooli e-õppe kursust Learning How to Learn, mis sobib enesetäiendamiseks igale õppimisest huvitatud täiskasvanule. See on tõeliselt nauditav, kuidas kursuse vorm on kooskõlas kursuse sisuga. Tegemist on väga hea näitega e-kursuse võimalikust ülesehitusest.

Maiuspalaks ja uudishimu ärgitamiseks olgu siia lisatud ka mõned nopped sellelt samalt kursuselt. Need on vabas sõnastuses ja täiendatud minu enda kogemusega.

7 võimalust kuidas tõhusamalt õppida:

  1. Energiataset saab tõsta väikeste õnnestumisega

Kui sul on ees mingi suuremat sorti vaimne pingutus, siis tee alustuseks ära mingi väike lihtne osa sellest – juba oledki protsessis sees ja eduka soorituse tulemusena paisunud energiatase võimaldab raskemate asjadega edasi minna.

  1. Köögistopperiga saab panna end keskenduma

Õpi keskenduma seeläbi, et paned stopperi 25 minuti peale käima ja hakkad pikema jututa asjaga pihta. Pingutad kuni tirinani. Emotsionaalne meel ütleb sulle, et 25 minutit on nii lühike aeg, et selle aja pead ikka vastu. Samas on see piisavalt pikk aeg, et midagi kasulikku ära teha. Tee seda päeva jooksul järjest nii mitu korda, kui vaja.

  1. Edasilükkamise edasilükkamist tuleb tasustada

Pärast igakordset vaimset keskendumist nõudnud pingutust luba endale väike lõõgastus ja preemia, milleks võib olla kasvõi korraks mõnda sotsiaalmeedia kanalisse kiikamine, elektronposti lugemine või hoopis mõned kehalised harjutused. Edasilükkamise edasilükkamise tasustamine aitab ajul õppida naudingut edasi lükkama, sest ta õpib selgeks, et niimoodi käitudes on midagi veel meeldivamat tulemas.

  1. Porgand paneb ajurakud kasvama

Hoia oma ajurakud heas toonuses nii, et magad ja toitud korralikult ning (kiir)kõnnid või jooksed iga päev vähemalt 30 minutit järjest. Uute neuronite tekkele aitab kaasa toit, mis nõuab tugevat närimist, sisaldab küllaldaselt vitamiine, mõõdukalt lihtsuhkruid ja selle oomega-3/oomega-6 lipiidide koostis peaks olema ligilähedaselt vahekorras 1/2.

  1. Pinguta ja lõdvestu päeva jooksul regulaarselt

Keskendu ja lõdvestu regulaarselt nii tunni kui ka päeva jooksul. Luba endale iga 20 minutilise keskendumise järel umbes 5-10 minutit lõõgastumist ja lõpeta tööpäev ajal, mis võimaldab nautida ka millegi muu tegemist. Lõdvestunud olekus töötab aju edasi ja paneb kokku selle pildi, milleni ainult keskendunult mõeldes kuidagi ei jõua.

  1. Loo mõtestatud tervikuid ja kujusta pilte

Ükskõik millise infoga on tegemist, alati tuleb kasuks see, kui sa suudad selle millegagi seostada. Eriti hea on see, kui suudad selle endale ette kujutada stsenaariumina omaenese elust. Meie mälu armastab tervikuid ja on sõltuvuses piltidest ning kõige paremini mäletame oma eluga seotud sündmusi. Niisugune tegevus aitab semantilise infotöötluse siduda episoodilisega ja korrutada seeläbi aju töö tõhusus vähemalt kahega.

  1. Käsitsi märkmete tegemine aitab meelde jätta ja mõista

Kirjuta õppetöö käigus käsitsi, kuna see on aeglasem kui trükkimine ja eeldab seetõttu suuremat keskendumist. See omakorda aga tähendab, et sa pigem kirjutad üldistatult ja struktureerides kui sõna-sõnalt. Järelikult jääb kuulamise ja kirjutamise vahele intensiivne infotöötlus, mille käigus pakitakse kokku ja seostatakse uus info olemasolevaga.

Leian, et MOOCs on parim vastus üleskutsele IKT vahendite kasutamiseks täiskasvanute õppes ja soovitan kõigil koolitusmaailmas tegutsejatel ennast nende kursuste abil täiendada. Kui aga koolituse näol on tegemist kontaktõppega, siis jään selle juurde, et käsitsi kirjutamine aitab paremini õppida ning ehe inimlik kontakt kaalub üles ükskõik missuguse infotehnoloogilise vahendi võlujõu.

 

Riina Kütt, info@tungalkoolitus.ee, koolituskeskus Tungal asutaja, tegevjuht ja koolitaja. Ta on lõpetanud Tallinna Ülikooli haridusteaduste magistrantuuri andragoogika erialal ja tal on tal on täiskasvanute koolitaja kutse 7 tase. Tema eriline huvi on enesejuhitud õppimine, informaalne õppimine ja õppimise läbi toimuv innovatsioon töökohas.

Share on Facebook Share on Twitter Epale SoundCloud Share on LinkedIn