chevron-down chevron-left chevron-right chevron-up home circle comment double-caret-left double-caret-right like like2 twitter epale-arrow-up text-bubble cloud stop caret-down caret-up caret-left caret-right file-text

EPALE - Euroopa täiskasvanuhariduse veebikeskkond

Ajaveeb

Haigus, mis jääb vaktsineerimata

26/06/2020
looja Kadri Paas
Keel: ET

Avan „näoraamatu“. Intelligentne inimene on jaganud oma uudisvoogu emotsioonidest tulvil agressiivset olukorda kajastava video. Saatetekstis on jagaja halvustanud üht üleilmset organisatsiooni, mille liige on ka Eesti. Video allikas on leebelt öeldes kahtlane, et mitte öelda tuvastamatu. Pole vaja liiga suurt kujutlusvõimet, et aru saada: jagaja sattus kvaliteetselt lavastatud väljamõeldise otsa, vaataja tunded lõid lõõmama ja valeuudis võitiski järjekordse, veelgi laiema auditooriumi.

See on päevast päeva korduv rutiinne muster, mida saab läbi lõigata ainult meie kõigi ühise pingutuse, koosmeele ja mõistmise abil. Mõistkem, et igausugne info mõjutab: igasuguse infoga on võimalik neutraalselt teavitada, ent samal ajal ka küüniliselt lollitada ja valetada, hirmutada ja provotseerida, ähvardada ja ässitada.

 

Inimesed jagavad oma andmeid ise

Selle artikli illustreerimiseks kasutan üht e-kirja, mis sai tänu USA suurtele ajakirjandusväljaannetele kurikuulsaks. Ses meilis loetleb Cambridge`i ülikooli psühholoogiaprofessor Aleksandr Kogan mõõdikuid, mille alusel profileerida sotsiaalmeedia kasutajaid. Nimekirjas on mitmesugused parameetrid, sealhulgas vaimne võimekus, religioossus, eluga rahulolu, poliitilised vaated, aga ka usk tähemärkidesse. Seda infot jagavad enda kohta sotsiaalmeedia kasutajad ise.

Cambridge Analytica lõi Facebook`i tarkvara valijate valikute prognoosimiseks ja mõjutamiseks. Rakenduse"See on teie digitaalne elu" töötas välja Cambridge'i ülikooli psühholoogia professor Aleksandr Kogan.

Cambridge`i „digitaalne elu“. Briti poliitilise konsultatsiooni firma Cambridge Analytica lõi tarkvara valijate valikute prognoosimiseks ja mõjutamiseks. Kuni 87 miljoni Facebooki kasutaja isikuandmed saadi 270 000 Facebooki kasutaja kaudu, kes kasutasid Facebooki rakendust nimega "See on teie digitaalne elu". Kui kasutajad andsid rakendusele loa oma andmetele ligipääsuks, siis 2015. aastal andis see rakendusele ka juurdepääsu kasutaja sõprade võrgu teabele. Rakenduse töötas välja Cambridge'i ülikooli psühholoogia professor Aleksandr Kogan. Dr Kogani e-kirjas nimetab ta põhilised parameetrid, mille järgi oleks asjakohane sotsiaalmeedias toimetavaid inimesi hinnata ja mõjutada.

 

Kogan ega sotsiaalmeediaplatvormid ei pidanud ega pea siiani infot tikutulega taga ajama, sest inimesed on oma isiklikel kontodel piisavalt avameelsed ja „laike“ jagades parasjagu, ütleksin, ettevaatamatud. Taoliste näidikute põhjal kokku kogutud ja analüüsitud info alusel on võimalik raamistada vastavale sihtgrupile kõige kõnetavam sõnum, müüa kassiarmastajatele maha hinnaline kiisukombinesoon või harrastussportlasele uued jooksujalatsid. Kuid halvemal juhul ajada teid mõnes sotsmeedia kõlakojas närvi ja tülli.

Küsitluste korraldamine, saadud andmete analüüsimine, erinevate sõnumite testimine erinevate auditooriumite peal käib igasuguse professionaalse turundus- või valimiskampaania juurde. Mikrosihtimise praktiseerimine inforuumis ei ole ühegi rahvusvahelise konventsiooni ega rahvusvahelise õiguse järgi keelatud. Mõiste „mikrosihtimine“ tekkiski Ameerika Ühendriikides. Sihtimismeetodid kasutavad andmeanalüütikat üksikisikute konkreetsete huvide väljaselgitamiseks, isikutele suunatud asjakohasemate või isikupärastatud sõnumite loomiseks, sõnumivahetuse mõju ennustamiseks ja seejärel selle sõnumi edastamiseks otse neile. Isikuandmeid analüüsitakse profiilide loomiseks, et inimesi segmenteerida vastavalt nende huvidele ja tõekspidamistele. Statistikat võib seejärel kasutada analüütilise teabe saamiseks või tulevase käitumise ennustamiseks.

Veebipõhine mikrosihtimine kasutab küpsiseid, sealhulgas sotsiaalseid pistikprogramme ja jälgimispiksleid. Neid saab kasutada inimeste sirvimisharjumuste ja internetisuhtluse jälgimiseks. Mikrosihtimise teavitamiseks kasutatav profiil kasutab ka andmeid üksikisikute interaktsioonidest konkreetsel platvormil või muudel veebisaitidel, millel on selle platvormi poolt kättesaadavaks tehtud jälgimistehnoloogiad.

 

Informatsioon oli ja on võim

Selle haaramiseks annab üha arenev kübermaailm mitmesuguseid praktilisi võimalusi. Erinevaid infotehnoloogilisi mõjutusvõimalusi põimitakse aina enam sotsioloogia, psühholoogia ja semiootikaga. Mida rohkem inimesed sotsiaalmeedias endast „jälgi“ maha jätavad, seda tõhusamalt saavad andmetest huvitatud osapooled kasutajaid mõjutada endale soovitud suunas.

Selleks, et olla mõjutaja, mitte mõjutatav on vaja esmalt omaks võtta, et me kõik oleme mõjutatavad. Kõikjal, kogu aeg, igavesti. Selle „haiguse“ vastu ei ole vaktsiini, sest see tähendaks emotsioonide vaktsiiniga vaigistamist. Ent inimene on üdini emotsionaalne olend ja jääb selleks aegade lõpuni. Seetõttu tegelevad mõjutajad eesmärkide saavutamiseks just auditooriumi emotsioonidega.

Kuidas leida ja rakendada viise, kuidas soovitud eesmärke saavutada, on trikiga küsimus. Trikiga, sest sellele ei ole õiget ega vale vastust. Kõik sõltub ajast ja kohast, meeleolust ja keskkonnast, sõnumist ja selle esitajast. Meeldib see meile või mitte, aga kirjeldatud oskusteta ei ole võimalik infoajastul, milleks 21. sajand kahtlemata on, tõhusalt hakkama saada.

Seetõttu ongi täiskasvanuhariduses vaja täita lünk, mis selgitab praktiliste näidete, mitmesuguste visuaalide ja näitlikustamise abil, milleks ja milliseid lugusid ning kuidas jutustada. Me kõik elame lugude maailmas. Meie ise oleme lood ja lood on osa meist. Võidab see, kelle lugu jääb peale ja meelde.

--

Kadri Paas on sõnumilooja. Ta tegeleb sõnumiloomise ja- levitamisega, selle akadeemilise uurimisega. Üdini kommunikatsiooni inimesena lõpetas 2004. aastal Tallinna Pedagoogikaülikooli algatuseks siiski ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetajana. Mõni aasta hiljem kaitses Tallinna Ülikooli filoloogiateaduskonnas magistrikraadi teemal "Copterline`i helikopteri katastroof: avaliku arvamuse kujundamine kriisikommunikatsiooni abil". 2018. aastal astus aga hoopis Sisekaitseakadeemia magistrantuuri ja uurib sõnumilevitamise võimalusi Eesti riikliku strateegilise kommunikatsiooni hüvanguks. Kaitseministeerium määras talle selle riigikaitselise teadustöö läbiviimiseks stipendiumi. Võidab see, kelle lugu loeb! Lugudeni!
 

Share on Facebook Share on Twitter Epale SoundCloud Share on LinkedIn Share on email