Blog
Blog

Loovus Eesti koolides

Loovus algab juba lapsepõlves ja koolikeskkond on see, kus noortele võib anda loovuse seemne või mitte.

Loovus.

Foto: Jr KorpaUnsplash

Loovus on tänapäeva maailmas järjest olulisem: manuaalse töö teevad ära aina rohkem tehnoloogia ja masinad, aga loovus on vähemalt seni inimeste unikaalne nähtus.

Loovus algab juba lapsepõlves ja koolikeskkond on see, kus noortele võib anda loovuse seemne või mitte.

Loovus koolides

Stanislav Nemeržitski 2021. aasta doktoritöö "Tingimused loovuse soodustamiseks Eesti koolis: Õpetajate ja õpilaste uskumused loovuse ja loovust soodustava koolikliima kohta" uurib, kuidas mõistavad keskkooli õpilased loovust ja seda toetavat koolikeskkonda, kuidas saavad õpetajad aru, milline on loov koolikeskkond ja millised erinevused arusaamades on Eesti, Eesti venekeelsete koolide ja Venemaa õpilaste vahel teemades, mis puudutavad loovat koolikeskkonda.

Loovust koolides on uuritud kaua, aga üldjuhul vaadatakse loovust läbi täiskasvanute silmade ja ei keskenduta sellele, kuidas õpilased ise näevad loovust ja loovust toetavat õpikeskkonda.

Stanislav Nemeržitski leiab oma doktoritöös, et õpilaste loovust soodustavad seesmine motivatsioon, avatud õhkkond ja toetavad suhted klassis, võimalus eneseväljendus- ja isiklikuks vabaduseks ning väljakutseid ja eksimisruumi pakkuv koolikeskkond.

Loovus õpilastel

Stanislav Nemeržitski doktoritöö tulemustest lähtuvalt võib öelda, et õpilased kasutavad loovuse defineerimisel samu kategooriaid, mis täiskasvanudki: uudsed ideed, unikaalsus, eneseväljendus ja vabadus olla mina ise. Eesti koolide õpilaste jaoks oli domineerivaks eneseväljenduse ja vabaduse komponent, samal ajal kui Venemaa õpilaste jaoks seostus loovus eelkõige uudsete ideede ja unikaalsusega. Eraldi väärib märkimist asjaolu, et Eesti venekeelsete koolide õpilased olid oma hoiakutes ja uskumustes oluliselt sarnasemad Venemaa õpilastele kui oma Eesti eestikeelsete koolide eakaaslastele.

Doktoritöö leiab ka, et õpetajate usk oma õpilaste loovusesse on kõrge aga neil puuduvad teadmised ja usk, et nad suudaksid ise seda loovust arendada, pigem usuvad nad, et õpilaste loomulik loovus on piisavalt kõrge.

Stanislav Nemeržitski leiab, et kool ei ole iseseisev muust kultuuriruumist, vaid on selle osa ja loovust toetavat koolikeskkonda tekitavad peamiselt õpetajad oma suhtumisega loovuse suhtes. Õpetajate suhtumisest tulenevad aga metoodikad, mida nad kasutavad õpilaste loovuse soodustamiseks, metoodikad mõjutavad õpilaste motivatsiooni oma loovuse väljendamiseks. Lisaks on oluline ka õpilaste endi suhtumine loovusesse ja sealt tulenev motivatsioon loome potentsiaali avaldada ja loovtegevuses osaleda.

Kokkuvõtteks

Käesolev doktoritöö võtab süsteemselt kokku andmed õpilaste nägemusest ja hoiakutest loovuse kohta, samuti koolikeskkonna faktorid, mis õpilaste loovust koolis soodustavad. Kui senistes uurimustes on valdavaks olnud täiskasvanute (õpetajad, kooli juhtkond) hoiakud loovuse ja selle arendamise suhtes, siis antud töö pakub võimalust kõrvutada täiskasvanute ja õpilaste hinnanguid, hoiakuid ja loovuse definitsioone. Ka õpetajatel on antud töö kontekstis suur roll, sest just õpetaja enda hoiakutest ja uskumustest saavad alguse metoodikad, praktikad ja võtted, millega õpilaste loovust soodustada. Kultuurilised erinevused aitavad nii õpetajate kui ka õpilaste lähenemist loovusele paremini mõista ja seeläbi ka toetada. Loovuse uurimissuunad Eesti hariduselus, tuginedes pakutud raamistikule, võiksid olla seotud ka teiste osapooltega koolikeskkonnas (kooli juhtkond, lapsevanemad, tugiteenused jne).

 


Autor: Kristjan Vaher. 

Artikkel on valminud Tallinna Ülikooli ainekursuse „Kommunikatsioonioskused elukestvas õppes“ raames.

Allikas: Stanislav Nemeržitski 2021a doktoritöö “Conditions for Creativity in Estonian School: Teachers’ and Students’ Beliefs about Creativity and Creative School Climate” kättesaadav www.etera.ee keskkonnas.

Login (1)

Want to write a blog post ?

Don't hesitate to do so! Click the link below and start posting a new article!

Viimased arutelud

EPALE 2021 fookusteemad. Alustame!

Kutsume sind rikastama eelseisvat aastat oma panuse ja ekspertiisiga! Alustuseks võta osa veebiarutelust, mis toimub teisipäeval, 9. märtsil kell 10-16 (CET). Kirjalik arutelu toimub otseülekandena ja juhatab sisse 2021. aasta fookusteemad. Arutelu juhivad EPALE toimkonna nimel Gina Ebner ja  Aleksandra Kozyra EAEA-st.

Veel

EPALE kogukond: Jagage oma edukaid täiskasvanuhariduse projekte töökohal õppimise kohta.

Töökohal õppimise temaatilise fookuse osana tahame kuulda teie – EPALE kogukonna – arvamusi kõigi edukate projektide, algatuste ja programmide kohta.

Veel