Loovalt mõtlema, loovalt tegutsema!
Foto: autori erakogu
Enamus inimesi kasutab loova mõtlemise tehnikaid iga päev alateadlikult. Loovuse teadlik kasutamine, loova mõtlemise arendamine aitab meil aga muuta väljakujunenud mõttemustreid ja leida uusi ideid ning tajuda igapäevaelu uues põnevamas võtmes.
Üldteada on asjaolu, et loovus on seotud lapsemeelsusega suutes tuua ellu palju emotsioone ja rõõme. Nii saab erinevate loovustehnikate kasutamisega lahendada palju probleeme nii kodu kui pere tasandil.
Loova mõtlemise eesmärgiks on originaalse lahendusviisi väljatoomine ja selle lahendusviisi rakendamine hoolimata kõikvõimalikest tõketest. Loovmõtlemine hõlmab nii mõistuse kriitilist kui ka loovat poolt, milleks on ideede genereerimine, erinevate otsuste tegemine ja valikud meie elus. Loovuse arengut toetab kindlasti mõtlemisoskuse arendamine. Kui suudame mõelda nn „kastist välja“ ja kaotada piirid, lennates fantaasiamaailma lõppu, on tulemuseks uued põnevad väljakutsed.
Mõnikord pärsivad meie loovust välised ja sisemised loovustõkked. Sisemised loovustõkked on peamiselt seotud väärtushinnangute ja enesehinnanguga. Samuti võib olla põhjuseks madal motivatsioon, eelnevate oskuste-teadmiste kinnismõte ja õpitud käitumine. Sisemiste loovustõkete põhjused on alati seotud emotsioonidega. Välised loovustõkked on tavaliselt ühiskondlikku laadi nagu sotsiaalsed normid ja tõekspidamised ning meedia. Eriti tugevalt mõjutab tänapäeva nutiajastul isiksust just sotsiaalmeedia. Loova mõtlemise takistuseks võib saada ka ressursside ja vahendite puudumine, mida indiviid vajaks.
Fisheri (2005) järgi on loovus tegevus, mille käigus korraldatakse ümber suur osa sellest, mida me teame. Selline teadmine tekitab meis aga ebakindlust. Oleme ju harjunud teatud käitumisreeglite ja ühiskonnas kehtestatud normidega. Emotsionaalsel tasandil katsetamine, oma mõtetega mängimine, pingevabalt tegutsemine tagajärgedele mõtlemata võib viia meid ebaõnnestumisele. See tekitab meis tõesti ebakindlust! Loovus eeldab aga enesest lugupidamist, avatust, oma hoiakutest üleolekut, mugavustsoonist välja tulemist ja suurt sisemist motivatsiooni. Oluline seejuures on eneseusk, kui sa usud loovusesse ja usud endasse, et sa oled loov, siis tõenäoliselt tegutsed sa ka teistes valdkondades loovana. Loovus on sisemine julgus, enesekindlus, ausus enda vastu, motivatsioon midagi muuta. Loova mõtlemise käivitajaks on sisemine enesekindlus ja usk enda võimetesse. Kui sa ei proovi, ei saa sa ka kunagi teada, kas oskad või mitte.
Sisemine motivatsioon on alati ajendatud uudishimust ja huvist, huvist millegi tundmatu ja uue vastu, soovist õppida midagi uut. Loovuskoolitused on just selline võimalus anda õppijale oskus kasutada loovalt loomingulise eneseväljenduse visuaalseid vahendeid, mõista loovuse olemust ja selle äratamise võimalusi.
Loovus on heaks viisiks maandada pingeid eriti tänases erinevate kriiside küüsis olevas ühiskonnas. Loov inimene on tööturul nõutud ja püsib konkurentsis, arenevad nii enesemääratlus kui ka mõtlemisoskus.
Sotsiaalministeeriumi poolt valmis 2019. aastal "Töökeskkonna vaimse tervise analüüs". Selles on toodud välja, et Eestis on vaimse tervise häired teisel kohal töövõime vähenemise põhjustest. Üheks sagedasemaks vaimse tervise häireks, mis töökeskkonnas tekib või süveneb, on stress. Ligi pooled Euroopa Liidu ja Eesti töötajad peavad tööst põhjustatud stressi oma töökohal sagedaseks. Tänases kriiside situatsioonis on viimane aeg sellele tähelepanu pöörata ja ka riiklikul tasandil vaimse stressi ja sellega seonduva vaimse tervise parandamisse investeerida, kaasa aidata parema vaimse tervise saavutamisele.
Autor: Anneli Teppo-Toost on Loovuskoolituste korraldaja
