chevron-down chevron-left chevron-right chevron-up home circle comment double-caret-left double-caret-right like like2 twitter epale-arrow-up text-bubble cloud stop caret-down caret-up caret-left caret-right file-text

EPALE

Euroopa täiskasvanuhariduse veebikeskkond

 
 

Ajaveeb

Lõimitud aine- ja keeleõpe ehk LAK-õpe (CLIL)

15/06/2016
looja Erika Jeret
Keel: ET
Document available also in: EN

Termin lõimitud aine- ja keeleõpe (lühendvormina  LAK-õpe, inglise keeles CLIL ehk content and language integrated learning) on tänapäeval tuntud võõrkeeleõpetajatele lasteaiast ja algkoolist ülikoolini välja, kuid vahel näib, et seda peetakse pigem üld- ja tasemehariduse pärusmaaks, täiskasvanute hariduses näikse valitsevat erialase või teisiti öelduna ametikeele õpe. Näiteks pakuvad Eesti kutseõppeasutused täiendõppes keelekursusi: tööalane soome keel/vene keel; tööalane soome keel meditsiini- ja hooldustöötajatele; inglise keel teeninduse valdkonnas töötajatele jne.  Kui püüda selgitada LAK-õppe ja erialase võõrkeele õppe erinevust – ja on seisukohti, et erinevust pole, LAK-õpe on vaid vana vein vanas pudelis, kuid uue sildiga – siis laias laastus tegeleb erialase võõrkeele õpetamine konkreetse õppija vajadustele vastava õppematerjali loomise ja pakkumisega. LAK-õpe on sisuliselt kakskeelne ehk bilingvaalne õpe, milles fookus on korraga nii aine sisu kui keele omandamisel. Esimese puhul on tuntuimad näiteks (inglise) ärikeele või turismikeele kursused ja arvukad õpikud turul.

/it/file/languagesjpglanguages.jpg

Pilt: The Conversation

1. juunil 2016 Kutsekojas kogunenud töörühm esitles projekti „Võõrkeelte oskuse kirjelduste parendamine kutsestandardites“ tulemusi. Projekti tulemusena sõnastatakse võõrkeelte oskuse kirjeldused, mis saavad sisuliseks abivahendiks nii õpetajatele kui õppijatele. Täpsemad kirjeldused aitavad loodetavasti edukamalt lõimida võõrkeelte oskuse hindamist kutseeksamitesse. Projekti aruandes nenditakse: „Võõrkeele osaoskused (kuulamine, lugemine, rääkimine ja kirjutamine) ei pruugi olla ühe kutse piires võrdselt olulised“. Leitakse, et enam vajab tähelepanu erialakeele oskuste arendamine, seejuures lõimitud aine- ja keeleõppe raames. Sisend peaks rajanema kutsestandardis märgitud võõrkeele pädevuste täpsemal kirjeldamisel, et õppija saaks omandada nimelt neid keelendeid, mis on töökeskkonnas hädavajalikud. Aruandes tõdetakse, et „töökogemuste põhjal on leidnud kinnitust, et kutseõppes saadud kelneri ettevalmistus klientide ja kolleegidega võõrkeeles suhtlemiseks ei ole olnud piisav tööülesannete täitmiseks (kutsealane sõnavara on osutunud lünklikuks, toidukultuurist tulenevalt on vaja teada ka prantsusekeelseid enamkasutatavaid fraase ja nimetusi jm).“

Cedefopi aruandes Eesti kohta väidetakse Eesti oskuste prognoosis aastani 2025, et on oodata kvalifitseeritud tööjõu ja teenuste sektori osakaalu tõusu riigi majanduses. Kvalifitseeritud töötajad teenuste sektoris on eeldatult ka heal tasemel keeleoskusega enam kui ühes võõrkeeles. Arvestades tendentsi, et inimesed liiguvad varasemast suhteliselt kiiremini töökohtade vahel ja ka sektorite vahel, siis ei pruugi neil olla võimalust läbida erialase võõrkeele kursusi tasemeõppes ning siin ongi täiskasvanuhariduse võimalus pakkuda koolitusi, ka koostöös sektori ettevõtetega, mis kombineerivad ametiõpet (nt õpipoisiõpe) ja võõrkeeleõpet, või olla partneriks projektides, millesse saab lisada võõrkeele koolituse komponendi. See annab keeleõppes võimaluse olla tõeline rätsep ja õmmelda kuub selga õpipoisile koos ameti õppimisega, aga seda väljaspool formaalset klassiruumi ja loomulikult kaasates praegusel ajal kättesaadavaid digitaalseid lahendusi.

Sildid:
Share on Facebook Share on Twitter Epale SoundCloud Share on LinkedIn