Liigu edasi põhisisu juurde
Blog
Blog

Lisete Tammeveski: Kohanemisvõime on ellujäämise alus, kuid õppimiseks on vaja enamat

Muutused on viimasel aastal olnud kiired. Kohanemine ehk sobitumine elukeskkonnaga on saanud uue tähenduse meie kõigi elus. Haridus kui informatsiooni-, väärtuse- ja kasvatuslooja püsis eriolukorra ajal püsti mitte kooli vaid oma juurte – kodu – peal. Eriolukord sai läbi ja elu läks edasi. Ajalugu on näidanud, et olenemata globaalsetest oludest (sõjad, pandeemiad nagu katk, koolera, hispaania gripp) jääb bioloogiline muster samaks: inimene peab end pidevalt tõestama tihedas konkurentsis, kus paistab silma õppiv ja arenev isik. Kohanemisvõime on ellujäämise alus, kuid õppimiseks on vaja enamat.

Artikli autor Lisete Tammeveski on Tallinna Ülikooli andragoogika eriala teise kursuse üliõpilane. Ta tegeleb igapäevaselt mitteformaalsete haridusvõimaluste edendamisega ja noorte täiskasvanute õpikogemuse toetamisega.

 

Muutused on viimasel aastal olnud kiired. Kohanemine ehk sobitumine elukeskkonnaga on saanud uue tähenduse meie kõigi elus. Haridus kui informatsiooni-, väärtuse- ja kasvatuslooja püsis eriolukorra ajal püsti mitte kooli, vaid oma juurte – kodu – peal. Eriolukord sai läbi ja elu läks edasi. Ajalugu on näidanud, et olenemata globaalsetest oludest (sõjad, pandeemiad nagu katk, koolera, hispaania gripp) jääb bioloogiline muster samaks: inimene peab end pidevalt tõestama tihedas konkurentsis, kus paistab silma õppiv ja arenev isik. Kohanemisvõime on ellujäämise alus, kuid õppimiseks on vaja enamat.

Foto: Pixabay

Kogu meie elu, kuid eriti esimesed aastakümned, on suunatud õppimisele. Riik defineerib õppimist aktiivse ja sihipärase tegevusena, mis on suunatud tajutava informatsiooni mõtestamisele ja tõlgendamisele vastastikuses toimes teiste ja elukeskkonnaga, toetudes juba olemasolevatele teadmisstruktuuridele. Me veedame aega koolis, mis on koht õppimiseks, ideoloogialt nii teadmiste kui ka kasvatus- ja väärtuskeskus. Õppimise eesmärk on isiksuse areng ja järeltulevate inimpõlvede toel ühiskonna jätkusuutlikkuse tagamine ehk eesmärk suunata last saama täiskasvanuks, kes on ennastjuhtiv ja vastutustundlik. Paraku tundub, et ootamatud olud ja sellega kaasnenud distantsõpe on toonud kaasa paanika ning eesmärgi hägustumise. Seejuures sisuliselt toimus distantsõppe puhul vaid füüsilise ruumi muutus, sest inimese kasvatamise vastutust oleks juba varasemalt pidanud kodu kooliga jagama. Kogu rõhk haridusmaastikul on suunatud kohanemisele. Kristjan Port on öelnud, et kohanemine on alternatiiv suremisele ehk kohanemine tagab ellujäämise. Kuid ellujäämine ei ole supervõime, mis automaatselt tagab väärtuspõhise õppimise. See aitab ülesande ära teha olemasolevate tingimuste raames, kuid kas eesmärk on saada kirja linnuke tehtud kodutööde eest või toetada inimese arengut?

Inimkonna jätkusuutlikkus toetub ennastjuhtiva inimese kujundamisele. Eve Kikas defineerib kirjutises "Pädevuspõhine õppimine: arendamine ja hindamine" enesejuhtimist kui valmisolekut ja oskust määratleda vajadus, seada eesmärk, valida viis eesmärgi elluviimiseks ning tulemuse hindamiseks. Vastutus indiviidil ja kodul on distantsõppe korral suurem ning üheskoos tuleb astuda mugavustsoonist välja, kuid seda ei tohi propageerida kui väetist pinnapealsusele ja leppida mentaliteediga “peaasi, et tehtud on!” Peter Jarvis (täiskasvanuhariduse ja elukestva õppe teoreetik ja praktik) on öelnud, et õppimine toimub, kui õppija hakkab informatsiooni kahtluse alla seadma, analüüsima seost teooria ja kogemuse vahel. Raskeid hetki on olnud ka varem ja kindlasti tuleb neid tulevikus veel, elu on pidev takistuste ületamine. Mugavustsoonist väljas algab elu ja õppimine õpetab elama. Kirja saadud linnukeste korjamise asemel tuleb praegu rohkem kui kunagi varem keskenduda reflekteerimisoskuse ja mõtte loomisele arendamisele. Tuleb keskenduda küsimustele kuidas? miks? mida?. Kooli eesmärk, olgu ta füüsiline eraldiseisev instituut või üles ehitatud tehnoloogiliste vahendite toel koduseinte vahele, on valmistada inimene ette iseseisvaks eluks. Mis valmistab paremini eluks ette, kui globaalse pandeemia ajal identiteedi kujundamine, õppides seadma eesmärke, analüüsima ning andma hinnangut iseenda edasiminekutele?

Kohanemine on saanud uue tähenduse meie kõigi elus, see on elu kui maja vundament. Õppimine on elukestev protsess, mille tunnus on pidev muutus. Elus hakkama saamist ei tõenda see, et said matemaatikas õige vastuse, vaid see, mida vastuse nuputamise protsess endaga kaasa andis. Ajalugu on näidanud, et pandeemiast olenemata läheb elu edasi. Tulevikus saab paremini hakkama inimene, kes on ennastjuhtiv ja kujundab identiteeti, kes õpib iga päev elama ning oskab elu mõtestada. Rasketel hetkedel ei tohi õppimise väärtust ja eesmärki jätta teisejärguliseks, võtta ohvri rolli. Rasked hetked on võimalus loomaks uut tulevikku. Kohanemine on ellujäämise alus, kuid õppimiseks – elamiseks – on vaja enamat!

--

Artikkel on esmakordselt ilmunud 2020. aasta kevadel Tallinna Ülikooli andragoogikatudengite veebilehel ainekursuse "Esitlus- ja aruteluoskused" kursusetööna ja seda on toimetatud 2021. veebruaris.

Login (2)

Want to write a blog post ?

Don't hesitate to do so! Click the link below and start posting a new article!

Viimased arutelud

EPALE 2021 fookusteemad. Alustame!

Kutsume sind rikastama eelseisvat aastat oma panuse ja ekspertiisiga! Alustuseks võta osa veebiarutelust, mis toimub teisipäeval, 9. märtsil kell 10-16 (CET). Kirjalik arutelu toimub otseülekandena ja juhatab sisse 2021. aasta fookusteemad. Arutelu juhivad EPALE toimkonna nimel Gina Ebner ja  Aleksandra Kozyra EAEA-st.

Veel

EPALE kogukond: Jagage oma edukaid täiskasvanuhariduse projekte töökohal õppimise kohta.

Töökohal õppimise temaatilise fookuse osana tahame kuulda teie – EPALE kogukonna – arvamusi kõigi edukate projektide, algatuste ja programmide kohta.

Veel