Läbi raskuste tähtede poole
Foto: Warren Wong, Unsplash
Kolmkümmend viis aastat on pikk aeg teaduse edendamiseks praegusele põlvkonnale kuid vaid killuke universumi aja arvestuses. Andragoogika teadus on Eestis läbinud kiire arengu nende kolmekümne viie aasta jooksul. Saksa filosoof Gottfreid Wilhelm Leibniz on öelnud: „Käesolev aeg toob tuleviku“. Mõeldes sellele tsitaadile, siis lasub käesoleva ajastu andragoogidel vastutus selle ees, et määramata tulevikus, siis kui mind ja sind enam ei ole, saaksid selle aja hariduse edendajad vaadata tagasi tänasesse päeva ning tunda rahulolu minevikus tehtud töö eest. Meie õlgadel lasub vastutuskoorem!!
Pilguheit minevikku!
Kolmkümmend viis aastat ei ole olnud kerged. Üheksakümnendate alguses veel oli tavaline, et peale keskkooli tuli selgeks õppida üks kindel amet. Ümberõppimine täiskasvanueas ei olnud tavapärane. Amet õpiti kogu eluks. Alles 2000-te alguses hakati uuesti reklaamima täiskasvanuharidust ning ümberõpet. Täna oleme olukorras, kus kutsekoolides on üle 25-aastaste õppurite osakaal juba 41,7% õppijatest (Savisto, 2020). Kümme aastat tagasi oli see osakaal 15%. See muutus näitab täiskasvanute suurenenud valmisolekut juurde õppida ja oma konkurentsivõimet tööturul parandada.
Suurte rahvahulkade mõjutamine ei ole lihtne! Aga takistused ongi ületamiseks. Läbi raskuste saame tugevamaks, ammutame kogemusi ning läbi selle oskame tulevikus paremini toimida. See reegel kehtib ju igas eluvaldkonnas. Oluline on mitte alla anda vaid järjepidevalt edasi tegutseda.
Andragoogid teavad, et alati leidub võimalus kuidagi oma sõnum laiema publikuni tuua. Me tahame õppida, areneda! See just ongi meie eripära - usk elukestvasse õppesse. Ka Eesti pedagoog ja kooliuuendusliikumise juht Johannes Käis on öelnud: ”See enesetäiendamise tung on üks tõeliselt haritud inimese tunnuseid”. Samas hoiatas ka Käis liigse arengu kiirustamise ja ka liiga aeglase edasimineku eest. Seega hoiame tempo parajalt mõõduka (Kuurme, 2018) „Tark ei torma“ – nagu ütleb Eesti vanasõna.
Tee viib edasi!
Tänapäeval on andragoogika kui teadus ühiskonnas laiemat kõlapinda pälvinud. Ka uuringud, küsitlused näitavad, et suurem osa täiskasvanuid soovivad õppida midagi uut, areneda. Statistikaameti 2019 aasta andmete järgi osales eelmisel aastal täiskasvanuõppes 20,1% 25−64-aastastest elanikest (Savisto, 2020) . Sellega asetseme me Euroopa Liidu riikide seas neljandal kohal. Kindlasti mängis siin suurt rolli ka Covidi pandeemia, mil inimesed kaotasid oma töö või viidi üle kodukontoritesse ning oma elu oli vaja ümber prioritiseerida. Kuid selleks, et täiskasvanuid õpetada, tuleb esmalt ise täiskasvanuks saada.
Andragoogide read täienevad pidevalt. Tänaseks on loodud ka neid ühendav Andragoogide Liit. Liidu visooniks on kaasa aidata andragoogiliste põhimõtete levikule ning osaleda ühiskonda, elukestvat õpet ja täiskasvanuharidust edendavates protsessides (Eesti Andragoogide Liit, 2021). Loodetavasti saabub meie kõigi abil ja koostööl õige pea aeg, mil saavutame täiskasvanuhariduses osalejate protsendi tõusu ning saavutame esimese positsiooni Euroopas. Täistuuridel edasi!
Artikkel on valminud TLÜ 2021. aasta sügissemestri ainekursuse „Esitlus- ja aruteluoskused“ raames.
Kasutatud kirjandus:
- Eesti Andragoogide Liit. (2021). Organisatsioon. Retrived from https://andragoogid.ee/organisatsioon/
- Kuurme,T. (30.11.2018). Käisi aeg ja pedagoogika aegadeülesus. Õpetajate Leht
- https://opleht.ee/2018/11/kaisi-aeg-ja-pedagoogika-aegadeulesus/
- Savisto, T. (2020). Täiskasvanuhariduse valdkonna statistika põhinäitajad. Tartu: Haridus- ja Teadusministeerium.