European Commission logo
Kontot looma
Blog
Blog

Kuidas koolitajana kriitikaga toime tulla?

Teoorias üteldakse, et kriitika annab hea võimaluse enesearenguks, aga kuidas kriitika reaalselt toimib?

Negatiivne hinnang.

Foto:benzoix,freepik

Tõenäoliselt tahab iga koolitaja võimalikult hästi oma koolitust läbi viia ja endast parima anda. Eks nii, nagu ta oskab ja suudab. Keegi ei taha koolitusel osalejate ees rumal välja paista ja koolitust kehvalt läbi viia. Keegi ei taha, et teda kritiseeritakse koolituse läbiviimise eest.

Kuid iga koolituse läbiviija on aeg-ajalt kogenud, et mõni osaleja teda kritiseerib. Vahel kirjutatakse anonüümselt tagasisidelehtedel, et koolitus ei vastanud ootustele ja ei meeldinud, vahel öeldakse otse ning vahel levitatakse kriitikat kuluaarides. See, millises vormis kritiseeritakse, sõltub kritiseerija isiksusest ja intelligentsusest. Mõni inimene on perfektsionist ja eeldab ka teistelt perfektset tegutsemist. Kui tema arvates teised ei tee kõike nii, nagu tema on eeldanud, siis tuleb sellest läbi kriitika teada anda. Mõni kritiseerija näeb maailma läbi mustade prillide ja tal on raske teiste kohta midagi head ütelda. Nii ta kritiseeribki koolitust kui tal palutakse tagasisidet anda. Vahel on tõesti koolitaja ebakompetentne või koolitus ei täida püstitatud eesmärke ja osalejate kriitika on igati põhjendatud. Jah, see on inimlikult paratamatu, et koolitaja ei saagi kõigile meeldida ja vastata kõigi koolitusel osalejate ootustele.

Kuidas kriitikat vastu võtta?

Oluline on kriitikat vastu võtta läbi mõistuse, mitte läbi südame! Südamega kriitikat vastu võttes võidakse solvuda, emotsionaalselt haiget saada ja kriitiline sõnum ei jõua kohale. Emotsionaalselt kriitikale reageerides kaob motivatsioon järgnevaid koolitusi läbi viia ja nii põletakse ruttu läbi. Sellisel juhul võidakse tõmbuda psühholoogilisse kaitsesse, mis võib väljenduda kriitika eitamises, naeruvääristamises, tühistamises või kritiseerijale vastandumises. Ükski neist psühholoogilise kaitse vormidest ei aita kriitikat läbi töötada. Kahtlemata on valus enda kohta kriitikat kuulata, kuid ainult emotsionaalselt reageerides ei ole võimalik kriitikast õppida. Mõistusega kriitikat vastu võttes ei solvuta ega minda psühholoogilisse kaitsesse, vaid suudetakse sõnumit adekvaatselt analüüsida. Seetõttu on oluline kriitikat vastu võttes hoida mõistus avatud.

Mida osalejate poolt antud kriitikaga peale hakata?

Kõigepealt tuleks kriitiline sõnum läbi analüüsida, et aru saada, mida kritiseerija oma kriitikaga tegelikult tahtis ütelda. Kriitikat analüüsides on võimalik paremini kriitilisest sõnumist aru saada. Kas kritiseerijal oli lihtsalt paha tuju ja läbi tagasisidelehe oli tal hea võimalus oma paha tuju välja elada? Näiteks ütles ühel koolitusel osaleja, et teda solvab slaid, kus on illustratsiooniks pikkade juustega naine, kuna tal endal on juuksed lühikesed. Ta ütles, et koolitaja ei tohiks niisugust illustratsiooni kasutada (selline tagasiside anti reaalselt, see ei ole välja mõeldud). Seda kriitilist sõnumit analüüsides saab vaadata nii sõnumi andja hoiakuid, positsiooni koolitaja suhtes kui ka ettepanekut. Kas see oli passiiv-agressiivne kriitika või heast tahtest üteldud kriitika, et koolitust paremaks muuta, jääb igaühe enda otsustada. Koolitaja kustutas slaidilt illustratsiooni ja koolitus läks edasi.

Koolitajal on kasulik analüüsida - kas kritiseerijal olid ebarealistlikud ootused koolitusele, kas tegu oli provokatiivse isiksusega, kes tahtis ise esineda või jäi koolitajal erialasest kompetentsusest puudu. Iga kriitika sisaldab endas informatsiooni nii kritiseerija kui ka kritiseeritava kohta. Ei ole ainult ühepoolset kriitikat.

Mida põhjalikumalt kritiseerija oma kriitilise sõnumi läbi mõtleb, seda suurem kasu sellest koolitajale on. Asjalikust, konstruktiivsest kriitikast on alati kasu, sest koolitusel osaleja näeb koolitust värske pilguga ja saab juhtida koolitaja tähelepanu sellele, kuidas koolitusel osalejad koolitust tajuvad. See informatsioon võimaldab koolitajal ennast arendada, koolitust põhjalikumalt ette valmistada ja seeläbi koolitust ka paremini läbi viia. Asjalik kriitika on teretulnud!

Kas kriitika aitab koolitajal paremaks koolitajaks saada?

Kes teeb, seda ka kritiseeritakse! Kes midagi ette ei võta, vaid turvaliselt oma mugavustsoonis elab, võib loota, et ta jääb kriitikast puutumata.

Juhul, kui kriitika tegi emotsionaalselt haiget ja seda ei suudeta ise adekvaatselt analüüsida, siis on mõistlik pöörduda abi saamiseks superviisori või mentori poole. Vahel aitab arutelu teise inimesega, et kriitikaga toime tulla.

Kriitikat ei ole mõtet eitada, vaid kriitiline sõnum on kasulik läbi analüüsida ja kui see on asjalik, siis kasutada enesearengu tööriistana. Muidugi on emotsionaalselt meeldivam läbi positiivse tagasiside areneda, kuid ka teravat kriitikat saab kasutada enesearenguks.

3 sammu kriitikaga toimetulekuks ja kriitika kasutamiseks

  1. Kriitikat tuleb vastu võtta läbi mõistuse, mitte läbi südame.
  2. Oluline on analüüsida kriitilist sõnumit ja aru saada, mida kritiseerija tegelikult tahtis ütelda.
  3. Peab mõtlema, milline on kriitilise ütluse sõnum ja kuidas seda enesearenguks või koolituse kvaliteedi tõstmiseks ära kasutada.

 


Anneli Salk, psühholoog, koolitaja, EPALE saadik

 

 

 

Login (0)

Want to write a blog post ?

Don't hesitate to do so! Click the link below and start posting a new article!

Viimased arutelud

EPALE 2021 fookusteemad. Alustame!

Kutsume sind rikastama eelseisvat aastat oma panuse ja ekspertiisiga! Alustuseks võta osa veebiarutelust, mis toimub teisipäeval, 9. märtsil kell 10-16 (CET). Kirjalik arutelu toimub otseülekandena ja juhatab sisse 2021. aasta fookusteemad. Arutelu juhivad EPALE toimkonna nimel Gina Ebner ja  Aleksandra Kozyra EAEA-st.

Veel

EPALE kogukond: Jagage oma edukaid täiskasvanuhariduse projekte töökohal õppimise kohta.

Töökohal õppimise temaatilise fookuse osana tahame kuulda teie – EPALE kogukonna – arvamusi kõigi edukate projektide, algatuste ja programmide kohta.

Veel