_{Foto: Alex Shute, Unsplash}

Säilenõtkus on oskus tulla toime pingeolukorraga. Säilenõtke keha taastub stressiolukorrast kiiiremini. Seda kinnitab näide, kus pidevalt evakuatsiooniõppustel ja simulatsioonides treenitud töötajad ei tundnud päriselt evakueerumisel suurt ärevust ning töövõime taastus kiiresti.

Juba embrüofaasis tuleb olla säilenõtke ja kohaneda muutustega. Säilenõtkus on sündides olemas, kuid seda tuleb elu jooksul treenida. Õnneks saab seda teha igas vanuses ja sellega pole kunagi liiga hilja alustada. Kui vaimset vastupidavust regulaarselt treenida, tuled järjekordsest keerulisest olukorrast energilisemana ja muretumalt välja. Sinu vaimne, sotsiaalne ja füüsiline tervis on paremas korras.

Umbes pooled töötajad tunnevad pidevalt stressi. Loen üsna tihti koolitajate postitustest, et intensiivselt töötades märgatakse üsna varsti, et iseennast on jäetud tagaplaanile. Koolitajad nendivad, et tegelikult ei ole nad sellisel juhul õppijate ja klientide jaoks parim versioon iseendast. 

Puhkamise ja mahalaadimise aeg tuleb päevakavasse planeerida

Aju suudab õnnetunnet loovaid heaoluaineid toota, kui ta on puhanud. Hoia kindlasti keha ja vaimu eest hoolitsemine tasakaalus. Ajaplaneerimise ühes igihaljas tööriistas Eisenhoweri maatriksis on enese mahalaadimine ja puhkus tegevused, mille jaoks tuleb kindlasti iga päev teadlikult aega võtta. See tagab teiste prioriteetide õnnestumise.

Säilenõtkuse treenimise kolm harjutust

Esimese säilenõtkuse treenimise harjutusena pakun seda, et märka, mis sinus stressi tekitab. Reflekteeri mõnda koolituskogemust või päeva.

• Mis olid need päästikud, mis rahulolematuse vallandasid?
• Kuidas sa tahaksid antud olukorras end tunda?
• Mida saad järgmine kord teistmoodi teha?

Enda eksimused on tegelikult tõhusaim õppimise viis. Mina teen ka peale lühikesi õpiampse retrosid ja analüüsin,

• mis läks hästi
• mida võiks järgmine kord proovida teisiti teha.

Seda kõike saab teha hinnanguvabalt ja enesesõbralikult ennast ja maailma süüdistamata. Sa oled igal juhul väärtuslik inimene ja hea koolitaja.

Aju ja keha saab hoida, kui teed asju ärksameelselt (mindfulness). Kui see pole hetkel su pärisosa ja elustiil, tasub selleks esialgu võtta päevas kasvõi mõni minut. Näiteks koolituspäevalt koju minnes jälgi ümbrust kõikide meeltega. Koolitust ette valmistades keskendu korraga ühele tegevusele. Nii oled produktiivsem ja tunned tegevusest suuremat naudingut. Ärksameelselt tegutsemine mõjub kõigile ja alati hästi ning need hetked vähendavad stressi juba mõne päeva jooksul kuni 30%.

Kuula enda mõtteid

Kolmas hea harjutus on oma mõtete ülestähendamine. Võta selleks aega, kõrvalda kõik segajad ning lihtsalt kirjuta 5-15 minuti jooksul kõik peas ja südames olevad mõtted paberile. Ära pööra tähelepanu õigekirjale, teksti struktuurile ega disainile. Seda harjutust tehes õpid taas oma mõtteid märkama, neid aktsepteerima ja lood peas selgust. Loe tekst uuesti läbi ja pane tähele, milliseid sõnu enim kasutad. Mida need sinu jaoks peegeldavad? Kõik sinu üleskirjutatud mõtted on head ja see on hetk iseendale keskendumiseks.

Säilenõtkust saab treenida igal ajal igas kohas. Isegi liiklusummik annab võimaluse hetkeks aja maha võtta ja ärksameelselt ümbrust vaadelda. Igas olukorras saab olla tänulik. Häid emotsioone saad ellu tuua igas enda tegevuses. Kui astud mõnda ruumi, mõtiskle, mille eest oled praegu tänulik ja kuidas saad endale ja kaaslastele rõõmu tuua.  Mul on tava mõelda peale igat koolitust või coachingut kolm asja, mille eest klientidele tänulik olen. Tavaliselt saan nimekirja rohkem kui kolm mõtet. Ka tagasiside on hea võimalus õppida tänulikkust, kuna õppijate tähelepanekud on äärmiselt väärtuslikud ja valgustavad koolitaja pimealasid. Võta näiteks peale selle postituse lugemist kvaliteetaeg iseendale ning mõtiskle, mille kõige eest sa elule tänulik oled ja kuidas see on su elu rikastanud.

Õnne- ja heaolutunnet loob alati see, kui oled lahke ning saad kedagi aidata. Levinud, kuid üsna radikaalne näide on koonduslaagris oma leivapalukese jagamine kaaslasega. Lahke ja altruistlik inimene kogeb kahekordset rõõmu: saad teha heateo ning kaaslase tänulikkus peegeldub sulle tagasi. Katsed näitavad, et kui teed kuue nädala jooksul iga päev heategusid, siis oled õnnelikum, säilenõtkem, optimistlikum ja tervem. Keda saad ja kavatsed täna aidata?

Autor: Kaire Viil, 7. taseme täiskasvanute koolitaja ja EPALE saadik