chevron-down chevron-left chevron-right chevron-up home circle comment double-caret-left double-caret-right like like2 twitter epale-arrow-up text-bubble cloud stop caret-down caret-up caret-left caret-right file-text

EPALE

Euroopa täiskasvanuhariduse veebikeskkond

 
 

Ajaveeb

Koolitusasutuste kvaliteedi kokkulepe ja akrediteerimine

12/06/2017
looja kaido vestberg
Keel: ET

EPALE mitte-konverentsi 11.05.2017 arutelu teema kokkuvõte.

Arutelus osalejad: Gelly Mikko, Annaliisa Toom, Vaike Leola, Merle Tammela, Jane Langemets, Marko Vene , Anneli Zirkel, Kaido Vestberg

/lt/file/kokkuvotejpgkokkuvote.jpg

Kvaliteedi ja koolituse mõisted.

Kvaliteet üldisemalt on kliendi ootuste ja kogemuste vahekord. Kliendiks on täiendkoolituses valdavalt organisatsioon, keda esindab otsustaja. Samas otsustaja võib anda hinnangu kvaliteedile osaleja käest saadud info baasil.

Koolituse määratluse alla käivad ka arendaustegevused, konsultatsioon, supervisioon, kootsing, mentorlus, e-õpe jms. Täna ei saa tõmmata selget piiri koolituse ja konsultatsiooni vahele.

Vaata ka lähemalt manuses olevat pilti koolitusmaastikust.

Kvaliteedi hindamise objekt

Siin saab olla vähemalt 3 objekti: koolitaja, toode ja täiendkoolitusasutus. Jõudsime järeldusele, et täiendkoolitusasutus peab vastutama oma kvaliteedi eest, st arendama/valima sobiva koolitaja, ohjama koolituse müüjaid, vastutama koolitusel kasutatavate materjalide eest.

Tänane riiklik regulatsioon

Täna on peamiselt 2 regulatsiivset vahendit: TÄKS ja EHIS. Pigem on hetkel väljakutseks nende vahendite juurutamine kui uute välja mõtlemine. Lisabürokraatiat ei soovi keegi.

Kes vastutab kvaliteedi eest?

Lisaks olemasolevale riiklikule regulatsioonile saavad erialaliidud oma liikmete kaudu kvaliteeti tagada. Näiteks Eesti Koolitus- ja Konsultatsioonifirmae Liit on oma liikmete jaoks koostöös Kvaliteediühinguga välja töötanud kvaliteedinõuded ja koostöös TÜ Eetika Instituudiga eetikakoodeksi KFL_kvaliteedinõuded_ja_eetikakoodeks Samas tõdesime, et kõik koolitusasutused siiski erialaliitudesse ei sobitu oma tegevuse spetsiifilisusest lähtuvalt.

Kliendi koolitamine on üks lahendus kvaliteedi tagamiseks

Turu enda regultasiooni tuleb ja saab mõjutada eelkõige läbi koolituse ostjate koolitamise. Seda teevad edumeelsed täiendkoolitusasutused, erialaliidud. Kuid siin saab kindlasti ka riiklikult enam toetada seda tegevust.

Idee: koolitajate platvorm

Analoogselt Tinder, Taxify, Uberi ja ka EKA http://eka.ee/leia-konsultant/ platvormile võiks luua ka koolitajate platvormi, kust kliendid saavad valida endale vastavalt teemale sobivat koolitajat ja anda tagasisidet. Platvorm esitab teatud tingimused, millede täitmine on eelduseks koolitaja kajastamiseks platvormis.

Idee: Aus koolitaja

Kasutame märki Aus koolitaja etteantud tingimusi (näiteks kvalieedinõuded ja eetikakoodeks) järgivate koolitusasutuste märgistamiseks. Seda saavad siis asutused ise ka oma kanalites müüa. Selleks tuleb leida huvilised, kes antud süsteemi tekitaksid, nõiteks MTÜ Aus koolitaja.

Ootame ideid ja kommentaare arutamiseks. Kõigi meie eemärk on koolitusmaastikku korrastada ja see arutelu siin annab selleks meie sisendi.

/lt/file/kaidoarutelu2jpg-0kaido_arutelu_2.jpg

Kaido Vestberg on konsultant ja andragoog. 1981-1986 õppis Tartu Ülikoolis majandusküberneetika erialal, mille lõpetas magistrikraadiga. 2006 aastal astus Tallinna Tehnikaülikooli Ärikorralduse Instituudi doktorantuuri. 1986-1990 tegeles Kaido Vestberg teadustööga, koolitamise ja konsulteerimisega Eesti Majandusjuhtide Instituudis. Alates 1990 aastast töötab rahvusvahelises koolitus-konsultatsiooniorganisatsioonis Mercuri International. 2010-2013 on Kaido Vestberg Mercuri International Eesti AS tegevjuht ja pärast ettevõtte jagunemist, alates 2013 Mercuri International Eesti OÜ juhtiv partner. Vabatahtlikuna on Kaido Vestberg Koolitus- ja Konsultatsioonifirmade Liidu juhatuse esimees ja Hiiumaa Sõprade Seltsi juhatuse liige. 

 

 

Share on Facebook Share on Twitter Epale SoundCloud Share on LinkedIn