European Commission logo
Kontot looma
Blog
Blog

Koolitaja psühholoogiline kompetents – toimetulek vastupanuga õppimisel

Kui koolitusel osalejad põrnitsevad koolitajat või ei tõsta pilku oma mobiiltelefonilt, siis on midagi viltu. Kas on tegu vastupanuga?

Oslaejad istuvad toolidel ja naeratavad koolitajat vaadates.

Foto: standret, Freepik

Psühholoogilise vastupanu mitu nägu

Kui koolitusel osalejad vaatavad teraselt koolitajale otsa, kuulavad tähelepanelikult ja teevad aeg-ajalt märkmeid, siis on see selge märk, et osalejad töötavad koolitusel kaasa. Koolitaja jaoks on see puhas rõõm – tema koolitus haarab osalejaid! Selline kaasatöötamine koolitusel annab koolitajale häid emotsioone ja tekitab tunde, et ollakse kompetentne koolitaja.

Aga kui koolitusel osalejad põrnitsevad koolitajat või ei tõsta pilku oma mobiiltelefonilt, siis on midagi viltu. Ja viltu on midagi ka siis, kui koolitusel osalejad küsivad koolitaja käest provokatiivseid küsimusi või küsivad kohe, kas koolitus lõppeb varsti või kas on võimalik koolitus varem lõpetada, sest elu on kiire!

Näiteks professionaalsed autojuhid peavad läbima iga viie aasta tagant liiklusalase täienduskoolituse, mille üheks osaks on klienditeeninduse koolitus. Tavaliselt ei ole autojuhid huvitatud klienditeeninduse koolitusest ja tahavad lihtsalt "linnukese" kirja saada, et saaksid oma lube pikendada. Nii nad tulevadki mõningast vastupanu tundes koolitusele, lootuses, et saab varem minema.

Ja veel üks näide: paarisuhete koolitusel arutati grupitöös paarisuhete erinevate vormide üle ja üks osaleja hakkas arutama suhte vormi üle oma kodumaaga. Ta väitis, et miks ei võiks ta olla suhtes oma kodumaaga! Talle tundus see intrigeeriv mõte olevat ja ta tahtis hakata selle üle diskuteerima. Kuidas siis sellist teemaarendust paarisuhete koolitusel mõista? Kas tegu on provokatsiooni või vastupanuga?

Kui koolitusel osaleja tegeleb muude tegevustega, ei tööta kaasa või esineb provokatiivselt, siis on tegemist psühholoogilise vastupanuga. Selleks, et koolitaja saaks tegeleda psühholoogilise vastupanuga, on tal vaja kõigepealt mõista selle põhjusi.

Mis tekitab vastupanu koolitusel osalemise ja õppimise suhtes?

Kõige levinumaks põhjuseks on see, et koolitusel osalejal on igav ja teda koolitus ei huvita.

Võib juhtuda, on inimene saadetud kohustuslikus korras koolitusele ja ta peab lihtsalt koolitusel osalema.

Võibolla on koolitusel osaleja tulnud koolitusele "paberi" pärast ja ta tegelikult ei tunne huvi koolituse vastu (näiteks autojuhid tulid just "paberi" pärast).

Mõnikord ei ole koolitaja koolitusel osaleja arvates piisavalt kompetentne ja see tekitab vastupanu (koolitusel osaleja võib olla kompetentne praktik ja koolituse läbiviija lihtsalt teooria tundja, sellisel juhul ei suuda koolitusel osaleja koolitajat tõsiselt võtta).

Võibolla on koolitusel käsitletav teema osaleja jaoks tundlik teema ja see tekitab osalejas vastupanu (näiteks vestluse käigus selgus, et inimene, kes paarisuhete koolitusel tahtis olla suhtes oma kodumaaga, oli hiljuti oma abikaasast lahku läinud ja sellest trauma saanud).

Ehk on koolitaja tahtmatult mõnda osalejat solvanud, inimene on emotsionaalselt haiget saanud ja peale seda osutab vastupanu koolitaja ja koolitusel osalemise suhtes.

Põhjusi võib olla palju, mis koolitusel osalemise suhtes vastupanu tekitavad. Professionaalse koolitaja kompetentsi kuulub selliste olukordade ja isikutega hakkamasaamine. Koolitaja ei saa ju öelda - mõistan, et teil on koolitusel igav, eks lõpetame siis koolituse ära! See ei ole võimalik, sest sellisel juhul oleks koolitaja kutsealaselt läbi kukkunud. Järelikult peab koolitaja suutma ja oskama toime tulla osalejate vastupanuga. Mida sellisel juhul teha?

Kuidas koolitaja saab toime tulla koolitusel osalejate vastupanuga õppimise suhtes?

Koolitaja peab mõistma, millest on tekkinud vastupanu või mis seda põhjustab, siis saab hakata koolitusel osalejate vahel suhete silda ehitama. Koolitusel osalejad saavad jagada oma mõtteid, miks nad ei taha koolitusel osaleda või koolitusel kaasa mõtelda. Kui inimesed hakkavad selleteemalisi mõtteid jagama, siis on see esimene samm koolitusel osalemiseks. Koolitajal on võimalus kuulata, mõista ja positiivset tagasisidet anda, nii tunnevad osalejad ennast väärtustatuna ning hakkavad tasapisi koolitusest osa võtma. Selle vestluse käigus saab koolitaja näidata, mida head inimesed saavad, kui nad koolitusel osalevad (näiteks paarisuhete koolitusel osaleja hakkas peale vestlust koolitajaga mõistma, et tal on tänu koolitusele võimalus hakata paarisuhetele teise nurga alt vaatama ja seeläbi võimalus ennast mentaalselt tervendada).

Koolitusel osalejad lõpetavad vastupanu kui nad mõistavad, miks antud koolitus võib neile kasulik olla ja nad hakkavad koolituses nägema võimalust, mitte kohustust. Loomulikult eeldab see koolitaja poolt head suhtlemisoskust, inimeste tundmist ja mõistmist ning oma koolitusteema valdamist. Pädev koolitaja oskab osalejaid motiveerida kaasa töötama, sest inimesed on tulnud koolitusele, järelikult mingi vajadus või huvi on neil olemas.

Kõige halvem, mida koolitaja saab teha, on osalejate vastupanu ignoreerida või selle peale solvuda ja endasse kapselduda. Sellisel juhul ei tule edasisest koolituse läbiviimisest midagi head välja. Juhul, kui koolitaja on ebakindel või ebakompetentne ja see tuleb koolituse käigus ilmsiks, tuleb koolitajal ennast arendama hakata. Keegi ei sünni koolitajaks, vaid koolitajaks saadakse läbi õppimise ja praktiliste koolituste läbiviimise.  

Koolitusel osalejad on lihtsalt koolitajale peegliks ja tänu osalejatele on koolitajal võimalik oma suhtlemisoskusi elukestvalt lihvida.

Iga toimetulek vastupanuga õppimisel on mõnevõrra erinev, kuna inimesed on erinevad. Kuid on ka mõningaid ühiseid jooni, mida teha, et vastupanuga toime tulla.

  1. Läbi vestluse tuleb leida põhjus – millest on tingitud vastupanu.
  2. Tuleb luua inimlik side koolitusel osalejatega ja vastupanu osutajaga.
  3. Läbi vestluse peab selgitama osalejatele, mis kasu on võimalik koolituselt saada.
  4. Koolitajana ei tohi solvuda, vaid tuleb säilitada inimeste suhtes positiivne hoiak. Positiivsed emotsioonid loovad hea õhustiku edasiseks suhtlemiseks ja koolituse läbiviimiseks.

 


Autor: Anneli Salk on koolitaja ja psühholoog

Login (0)

Want to write a blog post ?

Don't hesitate to do so! Click the link below and start posting a new article!

Viimased arutelud

EPALE 2021 fookusteemad. Alustame!

Kutsume sind rikastama eelseisvat aastat oma panuse ja ekspertiisiga! Alustuseks võta osa veebiarutelust, mis toimub teisipäeval, 9. märtsil kell 10-16 (CET). Kirjalik arutelu toimub otseülekandena ja juhatab sisse 2021. aasta fookusteemad. Arutelu juhivad EPALE toimkonna nimel Gina Ebner ja  Aleksandra Kozyra EAEA-st.

Veel

EPALE kogukond: Jagage oma edukaid täiskasvanuhariduse projekte töökohal õppimise kohta.

Töökohal õppimise temaatilise fookuse osana tahame kuulda teie – EPALE kogukonna – arvamusi kõigi edukate projektide, algatuste ja programmide kohta.

Veel

Eelseisvad sündmused