Liigu edasi põhisisu juurde
Blog
Blog

Koolitaja oluline kompetents – teadlikkus grupiprotsessidest ja oskus juhtida gruppi

Professionaalne koolitaja ei edasta mitte ainult informatsiooni ega õpeta oskusi, vaid suudab ka mõista koolitusgrupi võimalusi ja mõjutada koolitamise protsessi. Teatavasti võimendab grupis olemine inimeste vahel toimuvaid nii positiivseid kui negatiivseid protsesse. Seetõttu on koolitaja roll grupiprotsesside juhtimisel väga oluline. Kui koolitaja saab grupi „tööle“, siis tuleb inimeste loovus esile. Grupitööde ja arutelude käigus jagatakse oma mõtteid ja kogemusi ning nii on kerge õppeprotsessis osaleda. Kui inimesed tegutsevad üksinda, siis ei pruugi nad saavutada püstitatud tulemusi, kuid tänu grupi positiivsele toetusele ja ühisele jõule suudetakse täita suuremaid eesmärke. Toon blogipostituses välja koolitusgrupi juhtimisel olulisi aspekte (oskusi), mis aitavad kaasa sisukale koostööle koolitaja ja koolitatavate vahel

Professionaalne koolitaja ei edasta mitte ainult informatsiooni ega õpeta oskusi, vaid suudab ka mõista koolitusgrupi võimalusi ja mõjutada koolitamise protsessi. Teatavasti võimendab grupis olemine inimeste vahel toimuvaid nii positiivseid kui negatiivseid protsesse. Seetõttu on koolitaja roll grupiprotsesside juhtimisel väga oluline. Kui koolitaja saab grupi „tööle“, siis tuleb inimeste loovus esile. Grupitööde ja arutelude käigus jagatakse oma mõtteid ja kogemusi ning nii on kerge õppeprotsessis osaleda. Kui inimesed tegutsevad üksinda, siis ei pruugi nad saavutada püstitatud tulemusi, kuid tänu grupi positiivsele toetusele ja ühisele jõule suudetakse täita suuremaid eesmärke. 

Foto: Evangeline ShawUnsplash

 

Alljärgnevalt toon välja koolitusgrupi juhtimisel olulisi aspekte (oskusi), mis aitavad kaasa sisukale koostööle koolitaja ja koolitatavate vahel:

Koolitusgrupi häälestamine positiivsele koostööleNaiivne on arvata, et koolitusele tulnud inimesed on kõik innustunud ja hakkavad iseenesest kohe teistega koostööd tegema. Selleks on koolitajal vaja inimesi teadlikult suunata. Grupi häälestamisel on omad meetodid, võtted ja harjutused, mis kuuluvad koolitaja „tööriistakasti“. Kui koolitaja ei panusta grupi häälestamisele piisavalt, võib juhtuda, et koolitusel osalejad jäävad passiivseteks pealtvaatajateks ning praktiliste harjutuste ja aktiivse osalemise asemel tõmbuvad emotsionaalsesse kaitsesse. Koolitusest saab tuim loeng, kus osaletakse passiivselt ja hilisem koolituse kasutegur on väike.

Koolitusgrupi ressurssi viimine Grupi ressursi viimise all mõeldakse koolitaja võimet avada grupi liikmed ja panna nad aktiivselt kaasa mõtlema koolitusteemadel. Grupis võimenduvad grupiliikmete emotsioonid ning pädev koolitaja oskab osalejate emotsioone suunata nii, et tekiks gruppi ühendav positiivne toetus ja jõud.

Koolitaja võime suhelda inimene-inimene tasandil Grupi juhtimise seisukohast on oluline mõista inimlikul tasandil grupiliikmete vajadusi. Selleks peab koolitaja leidma grupiliikmetega ühise keele. See väljendub oskuses olla grupiliikmetega emotsionaalselt kontaktis. Võrdsel inimlikul tasandil saab koolitaja kõige kergemini oma teadmisi edastada ning osalejatel on lihtne kaasa töötada. Võrdsel tasandil suheldes on osalejatel kerge oma mõtteid väljendada ning koolitaja aktsepteerib osalejate arvamusi. Kui koolitaja suhtub koolitusel osalejatesse vaid teadmiste põhiselt ja üleolevalt, siis grupp tajub seda ning võib pöörduda koolitaja vastu. Koolitaja ja koolitusgrupi vaheline suhete dünaamika peab olema harmoonias, et grupi positiivne, ülesehitav jõud saaks toimida.

Oskus valida grupile sobiv tempo Kui koolituse tempo on osalejate jaoks sobiv, siis on koolitusel hea olla. Koolituse paras tempo on pigem tunnetatav kui ajas mõõdetav. Liigne kiirustamine teeb osalejad närviliseks, kuna ei jõua kaasa mõelda ning liiga aeglane tempo teeb koolituse igavaks. Paraja tempo tunnetamiseks on koolitajal vaja olla emotsionaalses kontaktis grupiga. 

Oskus suhtuda grupiliikmetesse võrdselt Võrdne suhtumine kõigisse grupiliikmetesse nõuab koolitajalt teadlikku lugupidavat suhtumist kõikidesse koolitatavatesse. Eraelus võib mõni inimene rohkem ja mõni vähem meeldida, kuid koolitajana ei saa me eelistada ühte osalejat teisele. „Lemmikute“ eelistamine või mõnda osalejasse halvustav suhtumine lõhestab gruppi. Lõhestatud grupis võivad tekkida alagrupid ning sellisel juhul kaob grupi edasiviiv sünergia. Professionaalse koolitaja jaoks on kõik koolitusel osalejad võrdsed.

Oskus toime tulla grupiliikmete isiksuslike erisustega ning lahendada võimalikke erimeelsusi Kuna koolitusgruppi ei saa tavaliselt inimesi valida, peab koolitaja suutma toime tulla erinevate isiksustega. Vahel võib esineda grupiliikmete vahel erimeelsusi, mis halvimal juhul võivad viia konfliktini. Koolitaja suhtlemisoskuste kogumisse peavad kuuluma oskused, mis aitavad pingeid leevendada ja luua positiivne atmosfäär. Positiivse atmosfääri loomisele tuleb panustada kogu koolituse aeg, see aitab vältida grupis erimeelsustest tingitud pingeid.

Oskus motiveerida ja toetada koolitusel osalejaid Selleks, et grupp toimiks parimal võimalikul moel, tuleb grupiliikmeid positiivselt innustada ja toetada. Kui koolitusel osalejad tunnevad end turvaliselt, siis on neil kerge oma mõtteid väljendada.

Koolitaja oma piiride tundmine ja rollist teadlikolek Piiride tunnetus nõuab koolitajalt isiksuslikku küpsust. Ühelt poolt on oluline olla inimlikult mõistev, teiselt poolt juhtida gruppi ning hoida sobivaid piire. Näiteks esmane piiride hoidmine on seotud kokkulepitud ajakavas püsimisega. Samuti on oluline, et koolitaja tunnetaks ka oma oskuste ja teadmiste piire, kuna ta ei ole kõiketeadja. Kui koolitaja on oma rollist teadlik siis ta mõistab, et tema juhib koolituse protsessi ning sellest sõltub, kuidas koolitus käima läheb. Koolitajast sõltub, kui koostöövalmis saab olema grupp ning milline saab olema koolituse tulemus. 

Oskus lõpetada koolitusprotsessi nii, et osalejatel jääks hea terviklik tunne ning positiivne kogemus Selleks, et koolitusest jääks osalejatele terviklik ja positiivne kogemus, tuleb grupp koolituse lõpus teadlikult „kokku pakkida“. Selleks on erinevad harjutused ning küsimused, mis võimaldavad koolituspäevale tagasi vaadata, kokkuvõtte teha ning lahkuda tervikliku tundega. Nii koolituse alustamine kui lõpetamine on oluline grupiprotsessi juhtimise osa, millele tuleb teadlikult läheneda ja aega varuda. 

Eesti Grupianalüüsi Seltsi juhatuse liige ja grupiterapeut Heli Künnapuu tõdeb, et koolitaja, kes mõistab grupi potentsiaali ja oskab sellesse panustada, avab koolitatavad. Hea tulemuse tunneb ära töisest, koostöövalmist ja rahulolevast grupist, kes koolituse lõppedes tunnevad, et lisaks uutele teadmistele on omandanud ka uusi vaatenurki, kuulanud teiste kogemusi ja arvamusi ning loonud oma seisukohad, mis jäävad kestma pikemaks ajaks. Grupijuhtimise kompetentside tõstmisele aitab kaasa Eesti Grupianalüüsi Selts, pakkudes teemakohaseid koolitusi gruppidega tegelevatele spetsialistidele. 

--

Autor: Anneli Salk, täiskasvanute kutseline koolitaja 

Login (1)

Users have already commented on this article

Logi sisse või Registreeru, et kommenteerida.

Want to write a blog post ?

Don't hesitate to do so! Click the link below and start posting a new article!

Viimased arutelud

EPALE 2021 fookusteemad. Alustame!

Kutsume sind rikastama eelseisvat aastat oma panuse ja ekspertiisiga! Alustuseks võta osa veebiarutelust, mis toimub teisipäeval, 9. märtsil kell 10-16 (CET). Kirjalik arutelu toimub otseülekandena ja juhatab sisse 2021. aasta fookusteemad. Arutelu juhivad EPALE toimkonna nimel Gina Ebner ja  Aleksandra Kozyra EAEA-st.

Veel

EPALE kogukond: Jagage oma edukaid täiskasvanuhariduse projekte töökohal õppimise kohta.

Töökohal õppimise temaatilise fookuse osana tahame kuulda teie – EPALE kogukonna – arvamusi kõigi edukate projektide, algatuste ja programmide kohta.

Veel