Blog
Blog

Koolitaja kompetents – pädevus arengupsühholoogias

Arengupsühholoogiast lähtuvalt on inimestel vanuseliselt erinev õppimisvõimekus ja huvi õpitu rakendamisel. Koolitaja oskab sellega arvestada.

erinevad põlvkonnad.

Foto: Andrea PiacquadioPexels

Koolitaja kompetentside hulka kuulub pädevus arengupsühholoogias, see tähendab oskust arvestada koolituste koostamisel ja läbiviimisel koolitusel osalejate ealiste iseärasustega.

Arengupsühholoogiast lähtuvalt on inimestel vanuseliselt erinev õppimisvõimekus ning erinevad prioriteedid ja huvid õpitu rakendamisel. Täiskasvanud õppijad võivad olla nii kahekümne- kui ka kaheksakümneaastased – õpitakse igas vanuses!  

Pädev koolitaja suudab igas vanuses õppijate grupile teadmisi kõige paremini edastada, valides sobiva õppimise tempo, meetodid ja fookuse. Koolitaja, kes ei suuda koolituse läbiviimisel õppijate vanusega arvestada, riskib sellega, et osa õppematerjalist ei jõua õppijani. Õppijad võivad küll koolitusel kaasa noogutada, aga kas õpitav teema on neile ka mõistetav, see selgub praktika käigus.

Igal juhul ei saa samamoodi läheneda kahekümne- ja kaheksakümneaastasele koolitusel osalejale.

Igal eluetapil on inimestel erinevad arenguülesanded, erinev suhtumine elusse ja sellega seoses ka õppimisse. Arengupsühholoogias saab jaotada õppijad vanuse järgi nelja suurde etappi.

18–30aastased õppijad.

Sellel arenguperioodil ollakse avatud uutele teadmistele, informatsiooni omandatakse kiirelt ja avastatakse maailma. Mälu on hea ja mõeldakse kiirelt. Algab iseseisev elu ja küsimusi on rohkem kui vastuseid! Nendel eluaastatel tehakse olulisi valikuid jätkuvate õpingute ja eriala valimise osas. Mõnedel õppijatel ei ole täielikku selgust, mida soovitakse õppida, seetõttu käiakse erinevatel kursustel ja otsitakse neid teadmisi, mis kõnetavad.

Koolitajale ülisuuri ootusi ei ole, kuna paljud koolitusel omandatavad teadmised on uued ja huvitavad. Meelsasti õpitakse interneti vahendusel, kuna ollakse digimaailma võimalustega hästi kursis. Samas meeldib koolitustel eakaaslastega suhelda ja uusi tutvusi luua. Koolituselt saadud teadmisi tahetakse kohe kasutusele võtta ja oma elu edendada.

Koolitajal on oluline arvestada õppijate noorusliku ellusuhtumisega ja mõista, et noortel ei ole piisavalt praktilisi kogemusi, et kohe seoseid luua. Hea oleks tuua rohkelt teemakohaseid elulisi näiteid, et ilmestada koolitust. Noortele meeldivad lennukad ideed ja loovad harjutused. Koolitajal on oluline noori toetada ja julgustada, et head ideed saaksid teostatud.

30–50aastased õppijad.

Sellel arenguperioodil on õppijad juba palju teadmisi ja oskusi omandanud. Nüüd on vaja täiendkoolitustel oma teadmisi täiendada ja oskusi lihvida. Mõned inimesed leiavad, et on ebasobival erialal õppinud ja otsustavad eriala vahetada ning taas õppima minna. Enam ei ole õhinapõhist õppimist, vaid otsus midagi juurde õppida tehakse kaalutletult. Vaba aega õppimiseks napib, sest pere ja lapsed nõuavad oma osa. Õppimine on eesmärgipärasem kui nooruses.

Koolitajalt oodatakse asjalikku teemakäsitlust ja praktilisust, sest enam ei ole aega lihtsalt igaks juhuks koolitusel osalemiseks. Samuti soovitakse, et koolitaja oleks kompetentne, kuna osalejatel endil on juba piisavalt teadmisi. Koolitaja peab suutma anda koolitusel osalejatele lisaväärtust uute teadmiste näol.

Koolitajal on oluline arvestada koolitusel osalejate kiire elutempo ja hõivatusega. Kuna inimestel on juba palju teadmisi ja praktilisi kogemusi, siis on grupiarutelud ja kogemuste jagamised omal kohal. Õppijate mõtlemine ja seoste loomine on hea ja neile ei meeldi laialivalguv teemakäsitlus ja liiga aeglane koolituse läbiviimise tempo.

50–65aastased õppijad.

Sellel arenguperioodil jagub elutarkust ja erialast kompetentsust – hea aeg ennast teostada ja elust rõõmu tunda!  Lõpuks ometi on aega õppida huvipakkuvaid asju, millel ei pruugi olla sügavat praktilist väärtust. Inimestel on tunne, et enam pole aega põnevaid õpinguid edasi lükata, sest elu ei ole igavene. Võidakse tunda, et produktiivsus langeb, uute asjade õppimine võtab natuke rohkem aega kui nooruses. Samuti aitavad täiendkoolitused eluga kaasas käia ja täiendavad erialast kompetentsust.

Koolitajalt oodatakse peale erialaste teadmiste ka eluküpsust, sest õpilastel endil on nii eluküpsust kui ka teadmisi. Teatakse, mida koolituselt tahetakse, kuna ollakse juba paljudel koolitustel osalenud. Hea meelega jagatakse oma elutarkust ja jutustatakse lugusid.

Koolitaja peab arvestama koolitusel osalejate terase mõtlemise ja suurte elukogemustega. Koolitusel osalejad võivad olla koolitajast märksa kompetentsemad, laiema silmaringiga ja täiendada koolitust. Selle vanusegrupi digioskused vajavad täiendamist, seetõttu oleks hea koolitusi läbi viia nii veebis kui ka kohapeal.

65aastased ja vanemad õppijad.

Sellel elupeerioodil jäädakse pensionile ja nüüd õpitakse põhiliselt selleks, et elu huvitavam oleks. Elu tajumise fookus libiseb välismaailmalt rohkem enda sisemaailmale. Enam ei ole vajadust kohe õpitut praktikasse rakendada, kuna praktilisi oskusi on elu jooksul piisavalt omandatud. Koolitustelt oodatakse positiivseid emotsioone ja intelligentset meelelahutust. Soovitakse kodust välja saada ja olla inimeste seas.

Õppimisel ei omandata uusi teadmisi ja oskusi lennult, selleks läheb rohkem aega. Mälu pole enam nii terav kui nooruses, kuid elukogemuste pagas on rikkalik.

Koolitajalt oodatakse, et ta suudaks luua positiivse atmosfääri ja mõistaks õppijate rikkalikku elupagasit. Selles eluetapis õppijaid ei saa alahinnata, lühiajaline mälu ei ole neil küll kuigi tugev, kuid pikaajaline mälu võib olla briljantne. Lähtuvalt elukogemustest on inimestel sügavad põhjus-tagajärg seosed ja koolitaja peab suhtuma lugupidavalt õppijatesse. Kui koolitajal napib elutarkust, siis selles sihtgrupis paistab see välja.

Koolitaja peab arvestama, et koolitusel osalejatel on palju elukogemusi, mida meelsasti jagatakse, st grupitööd ja vestlusringid on vägagi teretulnud. Samuti on selles vanuses sihtgrupi puhul oluline jälgida koolituse läbiviimise tempot ja informatsiooni edastamise mahtu. Liiga palju infot väsitab. Oluline on tähelepanu pöörata koolituse positiivsele õhustikule, sest inimesed vajavad vaheldust. Selles vanusegrupis on digioskused puudulikud, seetõttu tahavad inimesed koolitustele kohale tulla ja neile meeldib häid mõtteid kirja panna. Koolitaja peab hästi läbi mõtlema metoodika, kuidas ta oma koolituse üles ehitab, et selle vanusegrupi õppijaid motiveerida. Inimesed on oma harjumuspärases mugavustsoonis ja seepärast võivad pigem koju jääda kui koolitusele tulla.

Selleks, et koolitustel osalejate õppimine edeneks jõudsamalt, on hea koolitusgrupi koostamisel arvestada osalejate vanusega. Kahekümne- ja kaheksakümneaastasel õppijal on kindlasti huvitav teineteisega vestelda, kuid vajadused teadmiste järele, õpiharjumused ja õppimisvõimekus on erinevad.

Igas vanuses armastavad inimesed õppida, lihtsalt õppimise fookus ja stiil on erinev. Professionaalne koolitaja suudab õppijate arenguetappidest tingitud erisustega arvestada ning kasutada just neid meetodeid ja lähenemisviise, mis on sellele sihtgrupile kõige sobilikumad.

 


Anneli Salk on psühholoog ja kutseline täiskasvanute koolitaja

 

Login (0)

Want to write a blog post ?

Don't hesitate to do so! Click the link below and start posting a new article!

Viimased arutelud

EPALE 2021 fookusteemad. Alustame!

Kutsume sind rikastama eelseisvat aastat oma panuse ja ekspertiisiga! Alustuseks võta osa veebiarutelust, mis toimub teisipäeval, 9. märtsil kell 10-16 (CET). Kirjalik arutelu toimub otseülekandena ja juhatab sisse 2021. aasta fookusteemad. Arutelu juhivad EPALE toimkonna nimel Gina Ebner ja  Aleksandra Kozyra EAEA-st.

Veel

EPALE kogukond: Jagage oma edukaid täiskasvanuhariduse projekte töökohal õppimise kohta.

Töökohal õppimise temaatilise fookuse osana tahame kuulda teie – EPALE kogukonna – arvamusi kõigi edukate projektide, algatuste ja programmide kohta.

Veel