European Commission logo
Create an account
Blog
Blog

Koolitaja erialane kompetents – esinemisoskus

Kui koolitajal on häid mõtteid, aga tal jääb puudu esinemisoskusest, siis jäävad head mõtted jagamata. Järelikult on esinemisoskus oluline.

 

Esinemisärevusega toimetulekuks pööra tähelepanu oma tunnetele

Esinemisoskust ei saa omaette interneti vahendusel õppida, vaid selleks tuleb praktiliselt inimeste ees esineda. Internetist saab vaadata häid esinejaid ja neid endale eeskujuks võtta, kuid selleks, et ise heaks esinejaks saada, tuleb esinemist praktiliselt harjutada. Mõnel inimesel on sünnist saati ladus eneseväljendus ja esinemine inimeste ees tuleb kergelt välja. Mõni inimene aga pelgab suurema hulga rahva ees rääkida ja kui ta soovib koolitusi läbi viia suuremale grupile, siis tuleb tal oma esinemisoskusi täiendada. Koolitaja esinemiskompetents on siis eriti oluline, kui koolitusgrupp on väga suur või tuleb konverentsil esineda.

Esineja laval.

Foto: Matthew BallUnsplash

Sellest on väga kahju, kui koolitaja erialane tarkus jääb koolitusel osalejatele osaliselt edastamata, kuna koolitaja ei tunne ennast inimeste ees esinedes hästi. Sellisel juhul on põhiliseks takistuseks esinemishirm ja sellega kaasnev ärevus. Kui koolitaja pöörab oma tunnetele tähelepanu ja tegeleb nendega, siis on võimalik esinemisärevusega toime tulla. Kui koolitaja täiendab oma esinemisoskusi, siis on võimalik saada heaks esinejaks.

Kui ma olin Nord Akadeemia suhtlemispsühholoogia õppejõud magistrantuuris ja koolituspraktikate juhendaja, siis andsid tudengid tagasisidet oma koolituspraktikaid läbi viies, et just ebakindlus inimeste ees esinemisel oli kõige suuremaks takistuseks koolituste läbiviimisel.

Järelikult kuulub koolitaja kompetentsi ka esinemisoskus. Hea on see, et iga inimene saab oma esinemisoskusi lihvida ja saada suurepäraseks esinejaks. Tõsi, mõni inimene peab selleks rohkem vaeva nägema ja õppima, mõni on karismaatiline ja ladusa väljendusoskusega ning talle piisab paarist videotreeningust, et oma esinemisoskusi parandada.

Mis on esinemisoskuste juures oluline?

Esinemisoskuste kõige olulisemateks komponentideks on koolitaja kompetentsus koolitusteema osas ja soov oma teadmisi koolitusel osalejatega jagada.

Kui koolitaja ei valda hästi teemat, milles ta koolitust läbi viib, siis on koolituse läbiviimine konarlik. Loomulikult mõjutab see esinemist, muutes esitluse raskesti jälgitavaks ja see ei jää koolitusel osalejatele märkamata. Samuti, kui koolitaja on „kuldsuu“, aga teemat ei valda, siis võib olla teda vahva kuulata, kuid teadmiste omandamise kasutegur on tagasihoidlik. Selline „kuldsuu“ sobiks pigem meelelahutuse valdkonda rahvale rõõmu tooma kui koolituse valdkonda teadmisi jagama. Järelikult selleks, et olla hea esineja koolitusel, tuleb rääkida teemadel, milles ollakse kompetentsed. Kui koolitaja koolitab teemal, mida ta valdab, siis on tal kergem oma teadmisi osalejatele haaravalt edastada.

Kui koolitajal ei ole suurt soovi koolitusel osalejatele oma teadmisi edastada, siis see mõjutab ka tema esinemist. Järelikult on koolitaja sisemine motivatsioon see, mis toetab tema esinemisoskust. Kui koolitaja on motiveeritud koolitust läbi viima, siis annab ta endast parima, et koolitus õnnestuks. Koolitaja motiveeritus innustab ka koolitusel osalejaid õppimisel.

Kui koolitajal napib esinemisoskust, aga ta on oma erialal kompetentne ja tal on suur motivatsioon oma teadmisi ja oskusi jagada, siis on tal lihtne oma esinemisoskusi täiendada.

Kuus kõige olulisemat psühholoogilist kompetentsi esinemisel on:

  1. Oskus luua kuulajaskonnaga kontakt

Kontakti loomine kuulajaskonnaga algab naeratusest ja sõbralikust suhtumisest kuulajatesse. Kui ei osata luua kontakti kuulajatega, siis järgnev jutt ei jõua kuulajateni. Järelikult tuleb eraldi tähelepanu pöörata emotsionaalse kontakti loomisele kuulajaskonnaga. See oskus on õpitav ja sõltuvalt kuulajaskonna suurusest luuakse sobiv kontakt. Kui kontakt on kuulajatega loodud, siis on kergem haarata nende tähelepanu ja edasi suhelda.

  1. Kõnelemisoskus

Kõnelemisoskus tundub nii lihtne olevat, et sellele ei peaks eraldi tähelepanu pöörama. Kuid oskus ladusalt ennast väljendada ja selge häälega rääkida teeb esinemise jälgimise lihtsamaks. Hea on koolitajat jälgida kui ta räägib rahulikus tempos, diktsioon on selge ning ta väljendab ennast arusaadavalt ja ilmekalt.

  1. Kehakeelega arvestamise oskus

Kuulajate jaoks ei jää esineja kehakeel märkamata ja seetõttu on hea olla teadlik oma kehakeelest. Väga oluline on inimeste poole vaatamine, kui nendega räägitakse, veel olulisem on otsa vaatamine. Vahel on koolitaja enda juttu nii süvenenud, et ei vaata inimeste poole ja sedasi võib kuulajatega kontakt katkeda. Koolitaja saab oma kehakeelt endale teadvustada ja oma juttu kehakeelega toetada.

  1. Oskus hoida ajaliselt tempot

Esinemisoskuste juurde kuulub ka esinemise tempo valdamine. See tähendab, et koolitaja ei venita teatud teemade edastamisega, mistõttu tuleb osad teemad aja puudusel lihtsalt kiiruga läbida. Hea on, kui esinemise tempo on ühtlane, siis jõuavad osalejad jälgida, kaasa mõtelda ja töötada.

  1. Oskus arvestada sihtgrupiga

Selle all mõeldakse sihtgrupi vanust, elukogemust ja koolitusel osalemise motiive. Kui koolitaja oskab esinemise ajal arvestada sihtgrupiga, näiteks toob sihtgrupile huvipakkuvaid näiteid, siis on koolitust huvitav jälgida. Koolitaja oskab ka jälgida esinemise ajal, kuidas kuulajad reageerivad tema jutule ja sellest lähtuvalt esitada küsimusi või kohandada teema käsitlust. Oluline on, et koolitaja oskab lähtuvalt sihtgrupist oma teemat haaravalt käsitleda.

  1. Eneseregulatsiooni oskus ja teadlikkus iseendast

See on oluline, et koolitaja tunneb ennast inimeste ees rääkides vabalt ja rahulikult.

Tundes ennast inimeste ees rääkides vabalt, on kergem oma mõtteid koondada, osalejatega dialooge pidada ja spontaanselt vastata ootamatutele küsimustele.

Teadlikkus iseendast kui esinejast võimaldab koolitajal luua enda isiksusest lähtuv esinemise maneer.  Kui koolitaja püüab kedagi teist jäljendada oma kõnes, siis ei mõju see ehedana. Seetõttu on oluline olla teadlik oma tugevatest ja nõrkadest külgedest esinejana ning luua oma isikupärane esinemise stiil.

Iga koolitaja saab arendada oma esinemisoskust, et teda oleks huvitav jälgida. Selleks on palju võimalusi, kuid kõige olulisem on praktiline esinemine inimeste ees. Kuulajad reageerivad väga ruttu – kui jutt on huvitav ja kaasakiskuv, siis kuulatakse huviga, kui jutt muutub igavaks, siis kuulajad nihelevad ja hakkavad oma mobiiltelefone vaatama.

Selleks, et koolitaja teadmised jõuaksid koolitusel osalejateni, peab koolitaja suutma ennast väljendada ehk olema hea esineja.

 


Autor: Anneli Salk on koolitaja ja psühholoog

 

Login (0)

Want to write a blog post ?

Don't hesitate to do so! Click the link below and start posting a new article!

Viimased arutelud

EPALE 2021 fookusteemad. Alustame!

Kutsume sind rikastama eelseisvat aastat oma panuse ja ekspertiisiga! Alustuseks võta osa veebiarutelust, mis toimub teisipäeval, 9. märtsil kell 10-16 (CET). Kirjalik arutelu toimub otseülekandena ja juhatab sisse 2021. aasta fookusteemad. Arutelu juhivad EPALE toimkonna nimel Gina Ebner ja  Aleksandra Kozyra EAEA-st.

Veel

EPALE kogukond: Jagage oma edukaid täiskasvanuhariduse projekte töökohal õppimise kohta.

Töökohal õppimise temaatilise fookuse osana tahame kuulda teie – EPALE kogukonna – arvamusi kõigi edukate projektide, algatuste ja programmide kohta.

Veel