chevron-down chevron-left chevron-right chevron-up home circle comment double-caret-left double-caret-right like like2 twitter epale-arrow-up text-bubble cloud stop caret-down caret-up caret-left caret-right file-text

EPALE

Euroopa täiskasvanuhariduse veebikeskkond

 
 

Ajaveeb

Kindlad sihid ja julged katsetused ehk kuidas käivitada tõenduspõhist töökohapõhist õpet organisatsioonis

14/11/2019
looja Ann Leppiman
Keel: ET

/et/file/hairekeskusjpghairekeskus.jpg

Foto: Häirekeskuse Facebooki leht

Rääkides töökohapõhisest õppest seostub see esmalt kutsehariduse ja meistri käe all ameti õppimisega. Inimene õpib otsese vaatlemise, eeskuju ja katsetamise kaudu tööalases keskkonnas, mis võib olla kombineeritud ka koolipingis õppimisega.

Täna on mitmed organisatsioonid keerulise olukorra ees, kus napib tööjõudu. Osati võib seda probleemi lahendada võõrtööjõud aga on ka valdkondi, kus see pole kõige sobivam variant.

Suve hakul pöördus Tallinna Ülikooli Haridusinnovatsiooni keskuse poole Häirekeskus ideega, et soovivad katsetada arendusprojektina töökohapõhist väljaõpet ehk üks-ühele otsest juhendamist Häirekeskuses kohapeal. Varasemalt õppisid kõnekeskuse töötajad Sisekaitseakadeemias 11-kuud ning sooritasid seejärel kutseeksami aga uute töötajate värbamisega on kiire ning sealt tekkis mõte, et äkki saaks kiiremini ja tõhusamalt? Uuendusliku arendusprojekti tulemusena, väheneks õppe aeg viiele kuule ning enamus õpet moodustaks praktiline juhendamine töökeskkonnas kohapeal. Õppekava töötati välja selliselt, et praktikandil oleks võimalik pidevalt oma teadmisi e-testide keskkonnas iseseisvalt kontrollida ning igal ajal ka juhendaja või kaasjuhendaja poole pöörduda. Uus väljaõppe mudel aga eeldab hoopis teistsugust lähenemist ka juhendajatelt, sest koormus ja juhendamise iseloom muutuvad. Kui varasemalt saadeti päästekorraldaja õppe õppurid Häirekeskusse ainult praktikale teatud perioodiks, siis nüüd on vaja ka juhendajatel omandada uusi teadmisi juhendamisest ja täiskasvanute õpetamisest. See on ka põhjus, miks Tallinna Ülikooli poole pöörduti, nimelt sooviti täienduskoolitust, mis toetaks juhendajate ja ka tulevaste juhendajate enesetäiendust täiskasvanud õppija õppimise toetamise valdkonnas. Koostöö aga ei piirdunud mitte ainult ühe täienduskoolituse ettevalmistamise ja läbiviimisega, vaid pakkusime omaltpoolt välja toetada kogu arendusprojekti andmete kogumise ja analüüsimise näol ehk tõenduspõhist lähenemist tervikmuutusele.

Tõendid on sellist sorti informatsioon, mis osutab tõele või paikapidavusele ning selle usaldusväärsus tuleneb korduvusest, korratavusest ja süsteemsusest ning selgesõnalisusest, mida saab objektiivselt hinnata (Vanari, Tammets, Eisenschmidt, 2019). Esmalt sai viidud läbi täienduskoolitus, mille raames kaardistati osalejate eelteadmised õppes käsitletavate teemade osas. Peale koolitust mõõdeti, mil määral käsitletud teemasid omandati ning lähinädalatel kogutakse uuesti andmeid, milliseid teadmisi päriselus rakendatakse ja mil määral? Arendusprojekti lõpus on plaanis viia läbi ka fookusgrupi intervjuu juhendajate ja kaasjuhendajatega, et analüüsida tervikprotsessi õnnestumist nende jaoks.

Igakuiselt mõõdame nii juhendajate kui juhendatavate motivatsiooni, õnnestumisi ja ka murekohti. Tallinna Ülikool on antud projekti raames kui neutraalne kõrvalseisja, kes aitab koguda andmeid, toetab juhendajaid ning vajadusel nõustab aga ka analüüsib koos arendusprojekti algatajatega lõpptulemusi organisatsiooni jaoks ning seab järgmiseks perioodiks uued eesmärgid.

Lisaks soovitame juhendajatele kovisiooni, mis aitaks neil mõtestada kevadel möödunud protsessi, lahendada enda jaoks mõned keerulisemad juhtumid ning leida uusi tehnikaid aga ka jõudu uueks juhendamisperioodiks. Ametlikes dokumentides on välja toodud, et arendusprojekti õnnestumise tulemuslikkuse üks kriteeriume on, et kõik praktikandid sooritavad õppeprotsessi lõpus kutseeksami positiivsele tulemusele.  

Tallinna Ülikooli vaates on iga lõpptulemus projekti õnnestumine, sest koostöö on seni sujunud viljakalt ning motiveerivalt. Seda võib vaadata kui üht edulugu erinevate organisatsioonide koosõppimise protsessist. Tallinna Ülikool on igati valmis panustama ka tulevastesse tõenduspõhistesse koostööprojektidesse. 

 --

Ann Leppiman on, Tallinna Ülikooli Haridusinnovatsiooni keskuse arendusjuht

 

Share on Facebook Share on Twitter Epale SoundCloud Share on LinkedIn